Alustaks vanemast koerast. Ehitasime varrukaplatsil ülesse sellise situatsiooni, kus koeraga sai tehtud üsnagi korralikult energiat tõstev sissejuhatus, seejärel "istu" käsuga ta kontrolli alla võetud. Mina, varrukamehena siirdusin varjesse ning koerajuht, hoides koera suuliselt käsu all, lasi tal tõusnud energia all olles varjesse haukuma tulla. Koer tuli väga kiirelt ja energiliselt ning alustas koheselt pealetükkivat ja tihedat haukumist. Mis oli aga platsi ääres olijatel naljakas näha, oli see et koer ei tulnud varjesse lühimat teed pidi , vaid joostes korrektselt ümber varje nagu peab tehes seejuures üksjagu ringi. Seda kirjeldab kõige paremini järgmine skeem:
Roheline nool näitab, kuidas koer jooksis. Punane, kuidas oleks võinud joosta.
Sellise käitumise peale pakuvad pealtvaatajad tavaliselt kahte seletust :
- koer teab, et ta peab ringi ümber varje jooksma ning selleks jookseb
- vot kus loll koer niimoodi jooksis ümber varje.
Kumbki nendest põhjendustest pole aga õiged. Kuna enamus koertega on saanud sama käsuga teha varjes haukumisi ka saates koera haukuma otse eest, siis koer tegelikult oskab minna küll otse. Tegelikult , kui oleks saatnud natuke rohkem eestpoolt oleks ka seekord koer läinud otse ette. Mingi nurga alt, aga ta hea koolituse korral enam ei lähe. Hea koolitus tähendab seda, et koerale on loodud ja kinnistatud konkreetne mälupilt konkreetsesse olukorda. Kui koer satub sellesse olukorda, siis ta käitub vastavalt kinnistatud mälupildile. Teisisõnu lähenedes natuke küljelt (mitte päris küljelt) on koeral korraga ees varje ja varrukamees ning koer läheb automaatse käitumise peale ehk ta teab, et selline olukord laheneb, kui ta möödub varjest vasakult. See on talle läbi positiivse ja negatiivse kinnistatud ning see on autamatiseeritud. See võib kõlada küll inimese kõrvale kuidagi vastumeelselt, aga koer on selles mõttes nagu masin. Koera on võimalik programmeerida ja seda just tänu sellele, et koer mõtleb mälupiltidega. Jõudes "teatud pildi sisse" teeb ta selle pildi niimoodi ära, nagu see pilt on programmeeritud. Ma tean, et ka nüüd osad vaidlevad ikka vastu mu jutule ja ütlevad, et koer ju teadis, et muidu "saab tappa", kui otse läheb jne. Aga see ei ole nii. Sama koera on saadetud korduvalt ka otse ning väikese nurga alt ning ta on selle eest preemia saanud. Lihtsalt konkreetsele koerale on sisse programmeeritud väga selge ning tugev mälupilt ning sellepärast ta teebki nii.
Teine näide on 8 nädalase kutsikaga. Ma olen aidanud ühte kõrgemate eesmärkidega inimest, kes võttis koera suunitlusega teha sporti ja teha seda hästi. Üsna kohe peale kutsika koju saabumist käisin ma nõu andmas ja juhendamas, kuidas kutsikaga hilisemat võistlemist silmis pidades asju kohe õigesti teha. Minu esimesel visiidil oli koer 7 nädalane. Muuhulgas sai kutsikaga mängitud, võideldud, teda kiusatud ning nõutud vastuhakku jne. Kutsikas mängis väga hästi ja näitas ennast väga heast küljest. Samuti sai ette näidatud baasharjutusi toiduga selliselt, et seal ei oleks passiivsust ja toiduga premeerimist vaid aktiivsus ja aktiveerimine. Omanik oli nädal aegu neid asju teinud ning olnud selles oskuslik ning sihipärane. Käisin teist korda kutsikat vaatamas nüüd 8 nädalases vanuses ehk siis nädal hiljem. Seoses vanusega ning nädala sihipärase tööga oli kutsikas märksa konkreetsem, aktiivsem ning teadis juba üsna hästi, mida kujutab endast mäng ning toiduga tehtavad harjutuste baasprintsiibid. Ma ei hakka siinkohal pikemalt rääkima sellest mida ja kuidas me oleme teinud, vaid tooksin välja vaid ühe seiga.
Koer oli õppinud kaltsuga hästi mängima, avaldama vastupanu ning võitlema. Tehes toiduga harjutusi, hakkas kutsikas küllastuma. Tema esimene nälg hakkas täituma ning kerge täiskõhutunne kombineerituna väsimusega viiski selleni, et koera sooritustes polnud näha enam sellist aktiivsust ja nälga, nagu ma oleks näha tahtnud. Nüüd ma tegin selliselt, et ma hakkasin temaga toiduga mängima ning samaaegselt näpistasin ning krabasin teda provotseerides võitlust. Kogu pilt nägi välja selline, et nagu toimuks aktiivne mäng ja võitlus kaltsu pärast, aga rätti asendaks hoopis tükk vorsti. Koer võitles toidu pärast innukalt ning hakkas seda palju aktiivsemalt taga ajama. Toetudes sellele lisandunud energiale saigi kutsikaga teha veel üsna mitu toiduga harjutust ning kõike seda hea kiiruse ja aktiivsusega.
Mis siis toimus? Ei saa ju olla, et kutsika kõht järsku uuesti tühjaks läks ning ta seepärast jälle vorsti hakaks ihaldama. Tegelik taust on see, et tänu sellele, et konkreetsele kutsikale on seoses mänguga tehtud alla üheselt mõistetavad mälupildid, on võimalik neid mälupilte nö. üle kanda. Ma tõin toiduga mängu oma liigutuste ja käitumisega juurde kaltsuga mängu mälupildi ning koer lülitus koheselt sellesse "pilti". Sealt lisanduski koerale vajalik lisaenergia. Kui omanik mängib koeraga palli või nutsuga, siis koer ju ei ole näljane otseses mõttes ega taha ju seda ära süüa, vaid talle on tekitatud teatud käitumismall ja mälupilt. Sellele toetudes ongi koer alati "näljane" palli või nutsu järgi. Täpselt sama asja annab ehitada ülesse ka toidu peale. Sellisel juhul ei pea me muretsema koera tühja kõhu pärast, vaid saame aktiveerida koera ka suhteliselt lihtsalt vorstitükiga, kui kõht tegelikult juba täis hakkab saama. Loomulikult see eeldab head ettevalmistust (õiget) ning ka teatud tasemega koeramaterjali.
Mida ma nende kahe näitega tahan öelda on see, et olenemata koera vanusest ning harjutuse sisust, on koerale võimalik tekitada selised mäupildid, mis on nagu programeeritud filmid, milel sisse sattudes koer käitub alati ühte moodi. Selele tegelikult baseerubki suuresti koera koolitamine. Näiteks, kui õpetada koera aportit õigesti maast haarama, siis saab selle talle õpetada 1 meetri pealt ning hiljem kanda üle 10 meetri peale. Koer joostes ära 9 m aporti suunas "satub" viimasel meetril vajaliku mälupildi "sisse" ning haarab nii, nagu vaja. Selliseid näiteid võib tuua koerakoolituse erinevatest elementidest väga palju. Siinkohal tasub mainimist, et selleks, et see nii toimiks peab koeral tekkima üks ja ainuke üheselt mõistetav mälupilt. Kui koera koolitada konfliktselt ning vastuoluliselt, siis need erinevad pildid hakkavad konkureerima ning kunagi ei tea millise "pildi sisse" koer võib vajalikul hetkel sattuda.
No comments:
Post a Comment