Olen "lahti" käsust kirjutanud siin varem seoses kanalite loomisega. Keda huvitab rohkem sellest lugeda, siis sirviga vanemaid kirjutisi. Täna kirjutaks "lahtist"laiemalt. Selle käsuga haakub rida reegleid:
1. Lahti on käsklus, mis tuleb õpetada koerale võimalikult varakult.
2. Lahti peaks olema tingimusteta käsklus
3. Lahti peaks olema võimalikult must - valge
4. Lahti peaks olema koolitatud kindlasti energiat tõstvana.
Lahti on tegelikult koerakoolituse üks alustalasid. Kui lahti ei ole koerale selgeks tehtud nii nagu peab, siis sellega haakuvad jägmised probleemid:
1. raske on ülesse ehitada tõusvas energias harjutusi, sest iga lahti käsuga läheb meeletult koera energiat kaotsi
2. peale lahti käsku peab hakkama uuesti suhteliselt madalalt koera energiat ja instinkti ülesse ehitama, et saavutada vajalikku kiirust ja energiat See aga on topeltprobleem, sest lisaks sellele, et koer satub sõltuvusse koeraomaniku (varrukas aga varrukamehe) poolsest initsiatiivist, kulub sellesse ka liiga palju vajalikku energiat, mida treeningul saaks kasutada
3. väga lihtne on tekkima koera ja koerajuhi vaheline konflikt.
4. koeral tekib närvilisus seoses selle käsuga ning see hakkab kanduma edasi ka järgnevatesse situatsioonidesse (ja ka eelnevatesse).
5. see on üks koerajuhi positsiooni ja käskude jõudu devalveeriv käsk
Kui inimesed tihti näevad "lahti" käsu probleeme just seoses varrukaga, siis ülaltoodud punktid on tegelikult kattuvad ehk esinevad nii varrukas kui ka kuulekuses.
Kirjutaks natuke üle (olen seda varem ka kirjutanud pikemalt) lahti käsu õpetamise tee. Mina õpetan selle käsu kutsikale kohe, kui ta ta sikutab ja mängib innukalt. See on kuskil vanuses 9-12 nädala vanuses. Selles vanuses on koer veel väga õppimisvõimeline, ta vaatab omanikule alt ülesse ehk peab teda kindlalt juhtivaks figuuriks ning samas on seda lihtne mängu sees teha. Kinldasti peab koer enne tahtma mängid ja tegema seda energialiselt, sest kui ta seda ei tee, siis on suur oht, et käsuga muudetakse koera mäng veel passiivsemaks. Põhjus, miks ma selle käsu nii varases vanuses õpetan on veel sellest tingitud, et sel juhul saab selle teha hästi must - valgeks. Kutsikaga koos elades kipub "lahti " käsk kiirelt devalveeruma, kui koer varastab susse ja sokke ning omanik neid taga ajab ning lahti karjub. Seetõttu omades sellist suhteliselt segast tausta all, on must - valge käsu õpetamine juba keerukas. Puhtale põhjale on seda palju lihtsam õpetada. Samas pean väga oluliseks lahti käsule kohe aktiveeriva sunni juurdeõpetamist. Jällegi, kui õpetada seda käsku hiljem ning koer on juba saanud põhja nö. passiivsel kujul, on tegemist juba ümberõppega.
Tehes kutsikale "lahti" käsu aluseid selgeks on vaja mõelda tuleviku peale ehk et kuulekuses on vaja, et peale käsu saamist tõuseks koera energia ning ta oleks valmis järgnevaks käsuks ehk kontsentreeritud. Varruka seisukohast on vajalik, et kutsikas oleks koheselt peale lahti käsku võimeline aktiivselt tööd alustama.
Nüüd räägiks siia vahele mõne sõna lahti käsust seoses varrukaga ning siis lõpupoole uuesti kuulekuse vaatevinklist.
Päris palju näeb varrukaplatsidel seda, et koerale antakse "lahti" käsk ning siis rapsatakse ogadega rihmast tugevalt sundi või näiteks kasutatakse elektririhma. Mõlemad vahendid, kui neid kasutada õigesti on igati normaalsed ja koerale arusaadavad vahedid. Kahjuks saab neid, nagu ka kõiki teisi vahendeid , ka valesti kasutada. Kui koeral pole lahti käsk selge ning ta ei oska saagiinstinktist lülitada puhtalt kuulekuse alla (seda ju haardest lahtilaskmine on), siis tõmmates koerale siin tema jaoks arusaamatu raksaka, mida koer tajub negatiivsena, hakkab koer seda negatiivset mõjutust seostama käsuga. Ehk kui koer hiljem on varrukas ning teab, et nüüd tuleb lahti käsk, siis ta hakkab juba ennetavalt veidi närima (mille eest kohtunik punkte maha võtab ning mida nimetatakse pingeks üleminekufaasis). See üleminekufaasi pinge tekibki sellest, et koer muutub närviliseks, sest ta teab saabumas asja, mis on tema jaoks konfliktne ja arusaamatu. Kehvem lugu on see, et see närvilisus kandub tegelikult edasi ka järgnevasse ehk koer teeb närvilise lahtilaskmise (tihti kaheosalise) ning haukumise alustamisel on pinges. Üsna tihti kulmineerub see konflikt koerajuhi tulemisega koera juurde, kus koer varrukasse tonksab või haukumisse pause teeb. See on oma olemuselt kõik tegelikult tingitud vaid ühest - koera jaoks on lahti käsk jäänud halliks ning pinget tekitavaks, ta pole tasakaalus ja enesekindel.
Kui ülaltoodud lõigust teise nurga alt rääkida, siis kui kasutada elektririhma või ogasid sellises olukorras, kus koer on käsu täitmises kindel ning koerajuht on tema jaoks autoriteet, siis sellist kaasnähtu ei teki. Kui nüüd lugeja, kelle jaoks ogad ja elekter tekitavad vastikustunnet küsib, et miks neid üldse on vaja siis kasutada, siis ütleksin, et selline lugeja võiks tulla kunagi varrukatrenni vaatama ning näha koeri töötamas kõrgel energias ja instinktiga ning siis me saaks arutada teemal, kas tema näeb alternatiive sellises alas töötavate koerte kontrollimiseks ja just selliseks kontrollimiseks, et see oleks koerale vähem stressi tekitav ning arusaadavam. Ja kui nüüd selline lugeja küsib, aga miks peab üldse koerale varrukat tegema, siis ma ütleksin nii, et kui koeral on rohkem energiat ja teravust (ja ta on jõuline ja suurt kasvu), siis selline "varrukas " võib tekkida tavaelus väga lihtsalt jooksva kiljuva lapse või selga vajuva joodiku näol. Oluline oleks koerale koolitada, et ta oleks enesekindel ja ei näeks sellises asjas ohtu ning ei hammustaks sellise olukorra tekkides ning et omanik sellises situatsioonis suudaks oma koera ka ohjata. Teisisõnu, varrukatrenn on koerte j aomanike koolitamine raskemate situatsioonide tarbeks, mis tavaelus võivad ette tulla ning õpetus, kuidas neid probleeme vältida ning koer ühiskonnas vähem ohtlikuks teha. Jällegi, kui inimene on omanud vaid leebet ja flegmaatilist koera, siis talle võib tunduda selline näide kuidagi võõras, aga see ongi kinni vaid inimese mõttemaailma piiratusest.
Kui minna varrukakoolituse ja lahti juurde tagasi, sisi üheks väga oluliseks eelduseks hea lahti õnnestumiseks on koera enesekindlus agressioonialal. Koer peab enne õppima tundma ennast varrukamehe ees enesekindlalt, domineerima ning valitsema olukorda. Sellisel juhul saades käsu "lahti" on tal nö. platform, kuhu maanduda. Sellest domineerivast valvamisest - haukumisest kirjutaks hiljem.
Tulles tagasi kuulekuse juurde nagu sai lubatud, siis nagu ma mainisin alguse poolel, et hall lahtilaskmine ja sellega kaasnev võitlus kandub lihtsalt üle ka järgnevale harjutusele. Näiteks võideldes koeraga lahti käsu täitmisel ning lõpuks "võites" koera jääb koerale peale pinge ning hasart kaotusest. Samuti muudab see teda närviliseks. Kui nüüd alustada näiteks kõrvalkäiguga, siis närvilisemad koerad hakkavad koheselt vinguma ning samuti viltu jalga kõndima. Põhjus on väga lihtne - omanik tekitas mõtetu võitluse enda ja koera vahel ning koer muutus sellest närviliseks, et ei saa aru positisoonidest karjas ning see närvilisus tekitab konflikti. See viibki edasi juba selleni, et koer ei suuda rahulikult ja tasakaalukalt järgnevat harjutust teha.
Lahtilaskmise vead on tihti ka põhjused, mis väljenduvad aporti vigades. Võitlus käsuga "lahti" näiteks võib väljenduda toomisel närimisel, eesasendi pinges ja närimises ning lahti käsu järgses närimises. Siin on täpselt sama loogika nagu ma eelnevalt varrukanäidete põhjal seletasin ehk koer teades, et järgneb lahti ning omades kogemust, et see on hall ja segane, satub sellest juba enne konflikti ja muutub närviliseks.
Nagu eelnevast jutust peaks olema selge ei ole "lahti" käsk mitte ainult üks käsk paljudest vaid midagi palju rohkemat.
Siin võiks lahti käsust veel pikalt rääkida. Arvan, et tulen teema juurde tagasi ning üritan filmida mingeid videolõike ja siia siis ülesse panna, et seda paremini lahti seletada.
No comments:
Post a Comment