Mälupiltidest, klassikalisest ja esemelisest tingimisest.

Kuigi ma mõned ajad tagasi kirjutasin siia juba artikli koera koolitamise baasasjadest ehk klassikalisest ja esemelisest tingimisest, siis lähtuvalt üleeilsest mälupiltide jutust üritaks tervikut veel paremini lahti seletada. Kirjutaks sellest lähemalt, kuidas tekivad need nn. mälupildid ja mis seoses on need klassikalise ja esemelise tingimisega.

Koer "mõtleb" mälupiltidega

Sellist ütlust on kuulnud kindlasti paljud. Selles ütluses peitub üsna vastik vastuolu. Ühest küljest baseerub sellele suures ulatuses koera koolitamine, teisalt aga on seda inimestel väga raske ette kujutada. Inimesed kipuvad väga kergelt kujutama ette, et koerad mõtlevad sarnaselt inimestega. Okei, paljud meist saavad aru, et see ei ole nii ning näeb välja hoopis teisiti, aga seda "teisiti" ei osata ette kujutada. Eks tegelikult ongi raske kujutada ette midagi, mida sa pole kunagi näinud. See on natuke nagu ulmekirjanduse valdkonda minev asi. Kahjuks aga koerakoolituses on sel määrav tähtsus. Sel nädalavahetusel oli mul treeningute käigus kaks sellist juhust, millest tahaks siin pikemalt rääkida. Need olid need nn. mälupildid. Loodetavasti need lahti räägitud näited aitavad inimestel natuke paremini ulmesse siseneda ning läbi selle saada paremaks koerakoolitajaks. Üks neist näidetest, mille toon on varrukaplatsilt ning juba oskava koera poolt sooritatu. Teine näide on aga 8 nädalase kutsikaga tehtu.

Koerte varrukakoolitusest /kaitsekoolitusest/ üldisemalt

Koerte kaitsekoolitus (varrukas) on siin blogis saanud tänamatult vähe tähelepanu. Üritan lähiajal seda lünka natuke aktiivsemalt täita. 90-ndatel, kui Eestis alustati IPO koolitusega, siis iga varrukatrenni seminaril oli üsnagi põhjalik teooria loeng juures. Selle käigus käidi läbi kõik põhiasjad. Juba pikemat aega ei meenu mulle, et midagi taolist oleks toimunud. Vanad olijad omavad teadmisi varasemast ajast, aga uued tulijad kobavad kohati nagu veidi pimeduses. Järgnevalt kirjutan kaitsekoolitusest just selle nurga pealt, et inimesed kes sellega tegelevad saaksid paremini aru taustast, need kes lihtsalt mööda jalutavad või videoid näevad mõistaksid koolituse mõtet ning uued tulijad saaksid aru, mis neid ees ootab.


Kaitsekoolitusega haakub üks VÄGA VÄGA VALE väärarusaam, mida sellest arvavad koerte koolitusest natuke kaugemal seisvad või ilma koerteta inimese. Nimelt arvatakse, et kaitsekoolituse näol on tegemist koerte kurjaks ajamisega ning hammustama õpetamisega. Ma saan aru, millest selline arusaam on tekkinud, sest kui vaadata

Koeraga kooli. Räägiks veel kodukoerast

Põikaks täna veelkord eemale võistluskoerte teemast. Seda kahel põhjusel:
-esiteks sai eelmise kirjutisena tehtud päris pikk ja põhjalik tekst võistlemise poolele (toitmisest) ehk võistluskoerte rahvas ei tohiks kuidagi kade olla :))
- teisalt on viimastel aegadel siin blogis vanadest teemadest just seda kodukoera koolitamise teemat rohkem loetud, mistõttu oleks hea natuke mõtteid antud teemasse juurde lisada.

Kirjutasin eelmises kirjutises http://sportkoer.blogspot.com/2012/01/kodukoera-koolitusest.html sportkoera ja lihtsalt koduse sõbra koolitamise lähtepunktide erisusest. Täna ei tooks välja erisusi, vaid räägiks vaid tavalise koduse koera koolitusest.

Olen eelmises elus olnud päris pikalt vastamas ühes portaalis inimeste küsimustele, kes koertega hätta olid jäänud. Samuti on minu käest tulnud trenniplatsil abi saama mitmed möödajalutajad ning samuti olen korduvalt olnud vastamas ajakirjanike küsimustele, mis puudutavad koerte koolitust. Kõikide nende küsimuste ja vestluste juures on tegelikult kumanud läbi üks ja sama probleem -

Sportkoera toitmisest

Sportkoera õigel toitmisel on sama oluline roll tulemustes, kui ka õigesti planeeritud treeningutel. Tegelikult on see teatud mõttes nagu kõige alus ehk õige ja tasakaalustatud toit tagab selel, et koeral on piisavalt vajalikku energiat ( ning seda nii süsivesikute kui ka rasvade näol), samuti et tal ei teki vigastusi nii kergelt ning ta suudab taastuda. Ma valmistudes oma koeraga nö. tuleviku MM-deks lähenesin ka toitumisele vägagi süsteemselt. Ma ei tahtnud jätta väga midagi juhuse hooleks ning olin huvitatud, et koer suudaks ja saaks. Selleks ma lugesin erinevaid internetis leiduvaid materjale, konsulteerisin asjatundajtega ning mulel kujunes väga selge arusaam, kuidas ma oma koera toitma peaks.

Lähtuvalt selelst ma kirjutasin ühe mõnevõrra pikema artikli. Siia blogisse panemiseks sai ta natuke pikk, mistõttu panin ta kodulehele. Nii, nagu ka oma treeningnõuannetes olen korduvalt väitnud, et Rooma viivad erinevad teed ning minu tee ei ole mingi ainuõige ja ainuvõimalik, vaid lihtsalt üks järgiproovitutest, mis töötas. Sama teema ka toiduga. Kirjutasin artiklisse lahti pikemalt nö. teoreetilised alused ning siis sinna järgi praktilised sammud, mida mina tegin. Näiteid tõin ühe konkreetse toiduvalmistaja sarjadest, millega mina olen toitnud ja mida mina olen kasutanud. Kindlasti on olemas ka alternatiivseid lahendusi ning ma tõin ära ka valiku kriteeriumid, miks ma just selliselt valisin.
Kuna artikkel on päris pikk, siis varuge aega. Artikkel on üleval Sportkoera kodulehel ning ta leiab siit lingilt http://sportkoer.ee/koerasport.php teema ÜLDINE alt.

Eesti koeraspordist vol.2

Vabandan juba ette, et erinevate koolituslike tekstide vahele kirjutan siia selise "poliitilise" kirjutise, aga kuna see haakub väga tugevalt minu isikuga ning minu tegemistega, siis pean selle välja ütlema ja kirjutama.

Kuivõrd ma olen siin blogis varasemalt kirjutanud võimalusest, et ma lähen EKL-KKK juhtimise juurde tagasi , kui uued valimised toimuvad, siis tahaksin selle väljaöeldu ära korrigeerida. Nii nagu ma Hollandist FCI koolituselt naastes kirjutasin, oli seal mitmeid koeraspordi maailmas nimekaid tegelasi, kes soovitasid mul kindlasti tagasi minna,. Nad väitsid, et see minu arvamus, et tagasiehitamine on lihtsam, kui algne ehitamine ei vasta tõele. Päris mitmed neist väitsid, et nad olid omas riigis kogenud sama situatsiooni, nagu meil praegu valitseb, kuid seda muidugi aastakümneid tagasi ning et tagasiehitamine oli osutunud kordades raskemaks, kui ehitamine. Kui ma blogis nii kirjutasin, siis päris paljud inimesed lugesid sellest välja, et ma olengi tagasi tulemas.

Täna ütlen täiesti veendunult ja läbimõeldult, et mina ei tule Eesti koeraspordi juhtimise juurde mingilgi kujul tagasi. Tegelikult on situatsioon arenenud Eestis vahepeal niipalju edasi, et tänase

Veel käsust "lahti"

Tegelikult tagantjärele mõeldes jäid mõningad olulised asjad seoses "lahti" käsuga rääkimata. Nimelt räägiks vigadest, mis mul koolitajana on silma jäänud. "Lahti" on selline huvitav käsk, et oma olemuselt on see ju väga lihtne ning ei sõltu väga isegi situatsioonist ega meeleolust, alati on seda võimalik must - valgelt teha õigesti. Sellegipoolest tehakse siin palju vigu. Kõrvaltvaadates jääb mulje, et ju seal on inimese psüholoogia ja käitumisega mingi konflikt, et koerajuhid korduvalt ja korduvalt sama reha otsa astuvad. Kusjuures on võimalik harjutus ette näidata ja koerajuile ära seletada ning kõik on nii arusaadav ja ikkagi tehakse sama viga. Mis siis need korduma kippuvad vead on?

Kui rääkida lahti käsu algsest õpetamisest kas siis noore koera või kutsikaga, siis tavaliselt tehakse seda kas mängu käigus või situatsioonis, kus nuts või rätik on koeral iseseisvalt hambus. Mängu peamisi alustalasid on tirimine. Ehk koer tirib ja omanik tirib vastu. Mängu käigus õpetatakse koera aina rohkem võitlema ja vastupanu osutama ning koolitatakse, et mida rohkem ta võitleb, seda suurema tõenäosusega ta ka võidab. Ehk algselt antakse võit juba väikse tirimise peale, hiljem nõutakse juba korralikumat vastuhakku.

Käsk "lahti" koerte koolitamises

Olen "lahti" käsust kirjutanud siin varem seoses kanalite loomisega. Keda huvitab rohkem sellest lugeda, siis sirviga vanemaid kirjutisi. Täna kirjutaks "lahtist"laiemalt. Selle käsuga haakub rida reegleid:
1. Lahti on käsklus, mis tuleb õpetada koerale võimalikult varakult.
2. Lahti peaks olema tingimusteta käsklus
3. Lahti peaks olema võimalikult must - valge
4. Lahti peaks olema koolitatud kindlasti energiat tõstvana.

Lahti on tegelikult koerakoolituse üks alustalasid. Kui lahti ei ole koerale selgeks tehtud nii nagu peab, siis sellega haakuvad jägmised probleemid:

Kuulekuse hindamisest

Ikka veel inspireerituna kohtunike ja koolitajate algkursusest, kus ma lugesin vastavat loengut, jätkaksin samal teemal. Ma olen viimases kolmes kirjutises kirjutanud teenistuskoera kvaliteedinäitajatest ning nende tähtsusest eri vaatenurga alt. Tahaks nüüd selle kokku siduda vaadeldes kõike Kuulekuskoolituse või IPO ülesehituse ning hindamise nurga pealt. Nagu ma eelnevalt olen mitu korda maininud on IPO eeskirjdel algselt peale olnud kindel mõte. Ennekõike on see eksam teenistustõugu koertele (enamuses riikides teised tõud ei või isegi osaleda) ning tema algne mõte on koerametarjali testimine aretuse eesmärgiga. Juba mõnda aega on meil Eestis räägitud , et KK ei ole mingi aretusmaterjali iseloomustaja. Sama muideks on räägitud ka FCI töökoerte komisjonis seoses IPO -ga, et see ala on tänase seisuga rohkem sport , kui aretuslik katse. Samas näiteks, kui FCI on korraldanud kohtunike koolitust või kui ta tegi nüüd ka uusi eeskirju, siis ikkagi ta rõhub kogu aeg samadele punktidele ja detailidele, mis on aretuslikult olulised. Ehk IPO-s on võimeline rohkem punkte saama koer, kellel on hea töötahe, hea närvisüsteem, selge pea, head instinktid ning koostöö soov omanikuga. Mõte on selles, et tegelikult on IPO kõige laiemalt levinud katse üldse teenistustõugu koertel ning millega siis üldse saaks midagi hinnata mingi ühtse kriteeriumiga, kui mitte sellega. Teisisõnu kirjutades ette eeskirjad on inimestel võimalik treeningprotsessi käigus hinnata oma koer võimeid ning näha kui hästi või halvasti ta edasi areneb. Kui ta näeb, et koer ei ole selge peaga ja on närviline, siis lähtuvalt IPO eeskirjadest ta teab, et sellise koeraga ei ole tal väga häid võimalusi ja inimesed, kes võtavad kutsikaid saavad ka aru, et sellise koera kutsikatega ei ole väga häid võimalusi ning seetõttu omanik jätab sellise koera aretusest pigem välja.

Sama lugu on meie kuulekuskoolitusega. Ma võin koolitajana öelda, et kui võtta täiesti toores koer, siis

Närvilise koera koolitusnippe

Eile sai kirjutatud närvilisest koerast. Selliseid koeri on meil Eestis tegelikult päris palju. Ma arvan, et üks põhjuseid on asjaolu, et see probleem tavaelus igapäevaselt tõenäoliselt ei sega nii väga palju. Kuivõrd meil Eestis on ka aedades kontrollimatult haukuvad koerad veel täiesti normaalne ja tavapärane nähtus ning selle kohta öeldakse, et koer peabki haukuma, siis probleemi nagu polekski. See, et koer kiunub kodus toitu oodates või arsti juurde minnes on ka nagu täiesti normaalne nähtus. Koolitusplatsil aga kooruvad sellest probleemist välja vastikud jamad. Kui soovida võistelda ning saada seejuures häid punkte mitte ainult "lahketelt" kohtunikelt, siis tuleb sellega tegeleda.

Nagu ma eile kirjutasingi, on üks võimalus õpetada koer tegema sooritusi madalamas energias. Nii, nagu ma olen kuulekuse varasemates teemades kirjutanud ja nagu ma ka oma kuulekuse loengus lugesin, siis koera jaoks ei tähenda kuulekuse harjutuse sooritamine mitte ainult tehnilist liigutust vaid terviklikku paketti , millesse kuulub ka meeleolu. Teisisõnu peaks koera koolitama selliselt, et lisaks tehnilisele sooritusele premeeritakse just konkreetset meeleolu. Selisel juhul sööbib koera mälusse harjutus koos meeleoluga. Kui nüüd treeningute käigus on võimalik välja kombata see piir, millest alates koera närvisüsteem enam pinget ei talu ning ta viskab kaane maha ning hakkab vinguma, siis oleks mõistlik harjutusi teha selle piiri all.

Koeramaterjalist. Eksamitest. Hindamisest vol.3

Jätkates pooleli jäänud teemas räägiks täna närvilisusest. Tegelikult võiksin teema lõhki ajada ning rääkida eraldi mitmest sellisest parameetrist, mis ei ole otseslt närvilisus, kuid siiski väga lähedane iseloomuomadus. Et asja mitte väga keeruliseks ajada räägin neist kõigist komplektis. Muideks, nii nagu ma olen siin nüüd mitu kirjutist järjest kirjutanud teenistustõugu koertest ning nende koolitusaladest (IPO, FH, KK, PJK) ja koera kvaliteedinäitajatest, siis natuke sarnasel teemal on kirjutanud oma blogis Inga seoses agilityga. Soovitan lugeda. Sealt tulevad välja ka mitmed erisused, mis arusaadavalt eri alade osas on just seoses nõuetega koeramaterjalile.

Aga nüüd teema juurde. Kui iseloomustajad, nagu töövõime ja selge pea, on tavainimesele ehk natuke segasemad mõisted ning esimese mõttena ehk ei osatagi täpselt neid karakteristikuid täpsemalt ette kujutada, siis närvilisus on kindlasti oluliselt tuttavam teema. Kui ma räägin närvilisusest seoses teenitustõugu koertega, siis minu jaoks on suurimad probleemid järgmised:

Koeramaterjalist. Eksamitest. Hindamisest vol.2

Jätkaks aruteluga koeramaterjalist ja selle hindamisest läbi eksamite. Mainisin eelmises kirjutises, et üks vägagi oluline näitaja on selge pea. Selge pea tähendab peamiselt koera oskust lugeda situatsiooni ning sellest lähtuvalt lülituda kiirelt ümber ilma, et nö jäädakse "vanasse" kinni. Ehk siis nii võime lugeda kui võime lülituda ümber. Kui paljud mõistavad, et selge pea on oluline näitaja varrukaosas, siis tegelikult on ta seda ka kuulekuses ja jäljel.

Koeramaterjalist. Eksamitest. Hindamisest

Tulles tagasi koolitustemaatika juurde kirjutaks täna ühest teemast, mida puudutasin pikemalt Koolitajate ja kohtunike algkursusel, kus möödunud nädalavahetusel loengut lugesin. Muide enen,kui hakkate lugema seda teksti soovitan pöörata tähelepanu eelmise teksti kommentaaridele. Sealt tuleb välja üks huvitav mõte seoses minu loengutega ja koolitajatega. Arvan, et see minu vastus seal kõige lõpus oleks kasulik kõigil blogi lugejatel läbi lugeda, et nad ilmaasjata oma  koolitajatega ei vaidleks ja konflikti ei satuks.

Pealkirjaks pandud kolm sõna on terviklik pakett, mida peaksid arvestama nii kutsika võtjad, kasvatajad, koolitajad kui ka kohtunikud. See on tegelikult kogu koera koolitamise pika ajaloo võtmeküsimus ning sellele toetub tegelikult tänapäevane koera lai levik ning sõprus inimesega.
Kui inimene kunagi koeraga koos elama hakkas, siis juba sel ajal tegi ta valikuid. Ta jättis endale julgemate koerte kutsikad, kui oli vaja valvurit; valis kiiremad ja aktiivsemad, kui oli vaja jahile kaaslast jne. Tehes valikuid pööras ta väga suurt tähelepanu koera iseloomule, koostöö võimalustele temaga, tema kooitatavusele ning kogu seda tähelepanu pööramist ning inimese tähelepanekuid igapäevases elus võib ka nimetada eksamineerimiseks. Kui inimene mõeldes, et tal on vaja uut jahikoera või valvurit oleks petnud ennast ja "kirjutanud" mõttes sellele koerale juurde ilusaid omadusi, siis poleks tal olnud valvurit ja ta oleks võib - olla nälga jäänud. Tegelikult kogu eksamineerimise ning katsetamise loogika ongi ju sealt ajast pärit. Tegelikult meie tänapäevane IPO koos oma jälje , kuulekuse ja kaitseosaga on ju ka pärit sajandi tagusest ajast, kus oli vaja selekteerida koeramaterjali politseile , piirivalvele ja armeele. Järgnevalt räägiks lähemalt koera iseloomuomadustest ja karaketristikutest, mis näiteks teenistustõugu koera puhul rolli mängivad.

Üks selle koeragrupi suurimaid kvaliteedinäitajaid on töövõime.