Läheks edasi sealt, kus pooleli jäi. Ehk siis mida teha, kui koer hüppab korrektselt üle tõkke aportile järgi, haarab selle koheselt ja kiirelt ning pöörab kohe tagasi (ehk kõik on perfektne) ja tuleb kiirelt ette asendisse, aga ilma tagasihüpet tegemata. Nagu ma eelnevates premeerimise teemades kirjutasin, kinnistub koeral käitumine, millele ta saab positiivset tagasisidet ja ta loobub käitumisest, millele saab negatiivset tagasisidet. See ei toimu üleöö, aga korduste käigus. Kui koerale on õpetatud aporti toomine selliselt selgeks, et ta naudib seda ja see on temale üks lemmikumaid tegevusi (mida tegelikult aporti toomine võiks ka olla), siis tulles tõkkest mööda ei saa ta isegi aru, et tegi midagi valesti. Ehk ta haarab aporti ja tuleb kiirelt ning premeerib ennast ise lemmiktegevusega ning seejärel on omanik lõhkise küna ees, et tuli ilusti ja hoiab ilusti, et mida siis teha. Kui ta nüüd ei premeeri või näiteks karistab, siis ta töötab ju endale ise vastu.
Väga oluline on koerale anda õigel ajal õiget tagasisidet. Need, kes on käinu mu loengutes teavad väga hästi, mida ma selle all mõtlen. Kõige A ja O on ajastus. Ehk koer tuleb tõkkest mööda ja koheselt peaks koerajuht ütlema ei. See peaks olema öeldud selliselt, et koer tajuks seda negatiivsena. Sellega koerajuht nö. markeerib ära vea ja koer saab tagasisidet, et tegi valesti. Kui nüüd koerale anda võimalus harjutus lõpuni sooritada, siis koer saab selelst negatiivsest märgist ise üle ja see ei oma enam tema jaoks mingit tähtsust, sest negatiivsele mõjutusele järgnev kohene positiivne emotsioon on lihtsalt nii palju suurem , parem ja pikemaajalisem. Seetõttu oleks oluline sel hetkel mitte anda võimalust koerale harjutust lõpuni sooritada. Ehk lihtsalt keerata ennast asendist välja ja näiteks kõndida eemale. Koer ei saa sellisel juhul harjutust lõpetada ning see lõpuosa ka veel mõjutab eelnevalt antud negatiivset tagasisidet.
Kui nüüd selline asi juhtub, siis see peaks koerajuhti sügavamalt mõtlema panema. Et miks see ikkagi juhtus. On võimalus, et
a. koeral pole hüppamine veel piisavalt selge
b. koerale meeldib aporti tagasitoomine nii palju rohkem kui sellega hüppamine
c. koer ei saa arugi, et ta peaks sellega hüppama tagasi ja et see on ainuke võimalus.
d. koeral on ebamugav hüpata ja näiteks minnes saab ta juba kuidagi ebameeldiva tunde osaliseks ja saabunud stressist ei taha tagasi hüpata ning teeb näiteks alternatiivse tegevuse ka asenduskäitumisena.
Olenevalt nüüd milline neist põhjustest on , tuleks toimida vastavalt sellele ka edasi . Kui viga ei olnud juhuslik, vaid olid need ülalloetletud põhjused, siis tehes uue korduse on väga suur tõenäosus, et kordub ka viga. Mina näiteks üritan nii palju kui võimalik korduvat viga vältida ja mitte teha sama ülesseehitusega harjutust. Kui viga korrata mitu korda järjest, siis see hakkab juba mõjutama ka ülejäänud harjutust ehk koeral tekib konflikt ja stressiolukord ning see kandub mujale üle.
Vigade paranduse juures ongi kõige olulisem isoleerida viga muust harjutusest ning tegeleda veaga selliselt, et seal oleks võimalikult vähe sees ülejäänud harjutust. Kui nüüd veaosa on ära lihvitud ja kinnistatud, saab jälle üritada kogu harjutust kokku panna.
Sarnaselt tuleks toimida ka teistes analoogsetes olukordades. Kirjeldan arusaamise huvides veel mõningaid analooge.
- Koer jookseb aportile (sileda maa aport) järgi ning jõudes aportini tuleb kiirelt tagasi , aga ilma eset toomata.
- Koer pillab tagasi tulles aporti ja tuleb lõpuosa ilma esemeta.
- Koer lamades ja oodates siia käsku ennetab käsku ja tuleb natuke enne käsu saamist, aga tuleb kiirelt ja tuleks ilusasse ette asendisse.
- Siia alla läheb ka paigal lamamiselt ennetamine kõrvalasendisse
Seda nimekirja võiks veel pikalt jätkata. Põhimõtteliselt lähevad siia alal kõik sellised käitumised, kus koer tehes vale soorituse saab iseseisvalt teha peale õige soorituse.
No comments:
Post a Comment