Premeerimisest vol. 2 /isepremeerimisest

Meie, inimesed, nimetame seda premeerimiseks. Koera mõistab seda positiivse tagasisidemena. Ehk tehes mingit tegevust saab koer positiivset tagasisidet (preemia) ning läbi selle positiivse kogemuse tegevus kinnistub. Tehes seda korduvalt ja saades iga kord positiivse kinnituse, hakkab koer seda tegema aina enesekindlamalt ning järjepidevamalt. Preemia ehk positiivne tagasiside ei ole mitte ainult nuts, maius või pall. See võib olla ükskõik mis, mida koer tunnetab positiivsena. Niimoodi avaramalt tulekski koerakoolituses asju hinnata. Näiteks, kui koer ronib üle aia, siis esimesel korral läheb ta uudishimust või mõnest muust motivaatorist lähtuvalt. Teisel pool aeda ei anna talle mitte keegi maiust ega mängi palliga, vaid koer saab hoopis teistsuguse positiivse kinnitaja. Ja ta läheb veel ja veel. Positiivne kinnitaja antud tegevuse puhul võib olla näiteks lõhnad, mida ta pääseb teisel pool nuuskima, rahu jne jne. Kui see toimib üle aia ronimisel, siis miks mitte tavalisel platsitrennil. Tegelikult on täpselt sama seis.

Toon sellise näite.

Kõnnid koer kõrval asendis ja annad käsu istu. Koer ei istu vaid jääb seisma või kõnnib tuimalt edasi kaasa. Omanik ei anna preemiat, sest koer tegi valesti. Küll aga ütleb koerale “ no miks sa jälle niimoodi tegid? Kas sa tõesti ei saa aru?” Koera jaoks on see preemia, sest omanik andis käsu, koer tegi mida siis iganes ning sai selle eest tähelepanu. Kui nüüd uuesti anda sama käsk, siis on üsna suur tõenäosus, et koer teeb sama vea uuesti, sest ta sai just omanikult kinnituse, et nii tulebki teha. Kui nüüd teisel korral koera karistada selle tegevuse eest, siis on koeral värskelt ees kaks pilti – ühel juhul ta tegi seda ja sai kiita, teisel juhul tegi täpselt sama ja sai karistada. See toodab koerale konflikti. Tavapäraselt nii lihtsas situatsiooonis ei teki küll mingit suuremat probleemi, kuid selline väike segav konflikt on piisav, et koer näiteks uue käsu saades on natuke pinges või närvis ja teeb sellest lähtuvalt mingi järgmise vea või sooritab käsu vales meeleolus. Niimoodi hakkavadki lahti kooruma erinevad probleemid. Teisisõnu ei ole koera jaoks arusaadav meie keel ja mida me temast tahame ja see toodab lähtuvalt segadusest lisaprobleeme.

Tegelikult muudavad esmapilgul nii lihtsana tunduva premeerimise segaseks veel sellised detailid, et esiteks õpivad koerad ennast ise premeerima (seda nimetataksegi isepremeerimiseks) ning samuti õpivad nad vea korral tegema uut ilusat alternatiivset sooritust, mille eest omanik premeerib. Mõlemal juhul saab koer vigasest sooritusest selliselt üle, et ta ei tajugi otseselt viga või selle sügavust, sest pole saanud negatiivset mõjutust või tagasisidet.

Isepremeerimine tähendab seda, et kui koer naudib mingit tegevust, mis annab talle hea tunde, siis tehes mingi soorituse ta teeb sellele järgnevalt otsa tegevuse, mis annab talle positiivset tagasisidet. Omanik jääb nö. kõrvaltvaatajaks ja ei osale üldse tagasisieme andmise protsessis. Isepremeerimise alla lähevad nii koera enda polt valitavad täiesti iseeisvad tegevused, kui ka inimese poolt talle õpetatud tegevused. Esimese kirjeldatud variandi heaks näiteks on aport. Omanik viskab koerale aporti, annab käsu too ning koer joostes aporti juurde ja haarates selle suhu jookseb sellega ise ringi,mitte ei too seda omanikule. Koer sai eemale lendava aporti, mis tema jaoks kujutab saaki, kätte ning naudib saagi püüdmist võiduga. Kui nüüd omanik mõtleb, et ta ei premeeri koera, sest koer tegi valesti, siis tegelikult polegi selell vahet, sest koer juba premeeris ennast ise. Ja käitumine (et aportiga polegi vaja kohe tagasi tulla) kinnistus.

Sarnaselt premeerivad osad koerad ennast ise näiteks rihmaga mängima hakates, haukuma hakates, vastu omanikku hüppama hakates või omaniku eest ära joostes jne. Kõik tegevused, mis annavad koerale mõnusa tunde on tegelikult premeerivad. Isepremeeriv on ka see, kui koer teeb mingit harjutust pinge olukorras ning kerge surve all ning siis ta peale vea tegemist vabaneb sellest pingest ja survest. Teisisõnu koer tegi vea ning sellele järgnevalt vabanes (vabastas ennast ise) pingest ja ta tajub seda positiivsena ja see kinnistab viga.

Nagu ma eelpool mainisin võib isepremeerimisena tulla kõne alla ka tegevus, mille omanik on talle õpetanud. Näiteks, kui koera jaoks on kõrvalkõnd väga positiivne asi, kus ta tunneb ennast mega hästi ja saab palju omaniku tähelepanu, siis mitte tehes kõrvalkäigult istu käsku võib ta premeerida ennast kõrvalkäiguga ja nautida seda täiel rinnal.

Tegelikult sellist tegevusega premeerimist teevad enamused kodukoerad päris palju. Näiteks koer teeb pahandust (varastab või lõhub midagi), sellele järgnevalt teeb ta põdejat nägu j aon nunnu ning omanikul on koerast kahju ning ta hakkab selle ajendil koeraga suhtlema (silitama teda või juttu ajama). Koer õpib, et sellises meeleolus on hea olla, sest omanik teeb selle väga heaks. Edaspidi, kui tekib konfliktne situatsioon ja koer tahab preemiat, siis ta premeerib ennast sellise käitumisega.

Omatte probleemi moodustab situatsioon, kus koer teeb vea ning sellele järgnevalt ilusa soorituse. Nüüd on omanik dilemma ees, mida teha. Näiteks viskad aporti üle tõkke, koer läheb ilusa hüppega, haarab aporti ja naaseb väga kiiresti ja ilusti otsesesse ja korrektsesse eesasendisse, aga ... ilma tagasihüppeta. Mida siis teha ??

Siinkohal jätaks tänaseks jälle pooleli.