Karjajuht ja koer

See on küll juba uskumatult ära nämmutatud teema, aga ma siiski võtaks selle korra ka siin ülesse. Kuna mu viimased kirjutised on olnud natuke üldisemat laadi, siis tundus see mõistlik. Samas on ka üsna ilmne, et ei saa rääkida peenematest asjadest kui üldisemad asjad on segased. Ehk siis kas koer on inimese juures elades nö. karja liige, kes on karjal juhiks ja millised on karjasuhted? Koerandusfoorumites on olnud viimastel aastatel kõvasti laksimist suunal, et need kes räägivad, et inimene peab olema karjajuht, sest hundikarjas käivad asjad nii ja koer põlvneb hundist, et need on mingid tagurlikud inimesed. Et uuemad uuringud näitavad, et tegelikult ikkagi ei ole hundikarjas karjajuhti klassikalises mõistes vaid peresuhted. Selle diskussiooni juures unustatakse ära aga üks pisike, aga väga oluline detail. Nimelt uuemad uuringud on tõestanud, et need suhted eksisteerivad hundikarjas küll selliselt, aga seda vabas looduses elavas hundikarjas. Ehk eelnevad nö. vanemad uuringud, mis olid huntidega tehtud, olid tehtud reservuaarides, kus eksisteerivad karjasuhted ning karjas on juht. Aga et vabas looduses polnud selliseid uuringuid tehtudki. Ehk siis, kui võtame uuringuid sõnasõnalt, siis:
1. hundid , kes elavad vabalt looduses nende karjas on teistsugused suhted ja pole tradistsiooniliselt mainitud karjajuhti.
2. hundid , kes elavad kinnisel territooriumil, neil aga on.

Kumba elu elab meie koer? Kas vabas looduses või piiratud alal? Jätaks selle küsimuse iga ühe enda otsustada. Minu arvamus isiklikult on, et piiratud alal.
Räägiks edasi hoopis teise nurga alt. Jätame hundi sinnapaika ja räägime inimestest.

Vanale koerale enam uusi trikke ei õpeta.

Nii olla vanarahvas rääkinud. Minu käest on üsna palju küsitud koera koolitamise kohta seoses mingi vanusega. et kas sellises vanuses koer veel õpib ja kas on üldse mõtet jännata jne. või et mis vanuses peaks ühte või teist asja tegema jne. Ütleks nii, et ringi liigub väga plaju veidraid legende. Tegelikult ma ei räägiks selles kontekstis üldsegi mitte vanusest vaid pigem sellest, mida tahetakse õpetada ning kas koeral on juba kinnistunud mingid alternatiivsed käitumismallid. Koer on liigina hästi kohanemisvõimeline loom. Ta loeb väga hästi inimese kehakeelt, haarab lennult karja reegleid ning saab ühest perest teise kolides päevadega selgeks mis on selles peres teisiti. Eks tänu oma heale kohanemisvõimele ongi koer nii laialt levinud ning leidnud rakendust nii paljudes valdkondades.

Nii, nagu ma olen varasemates kirjutistes korduvalt toonitanud õpib koer positiivsete ja negatiivsete signaalide järgi (ehk loobub tegevusest, mis on pidevalt negatiivset kaasa toov ja teeb aina meelsamini tegevust , mis lõppeb preemiaga).

Detailid määravad kõik

See ei ole ju iseenesest mingi uus teadmine. Ma olen seda siin blogis maininud eelnevalt korduvalt ja tegelikult on enne mind ikka päris paljud meil Eestis seminare pidanud inimesed tõstnud esile, et koerakoolituses on ajastus kõige A ja O. Kirjutan seda kirjutist jälle taaskord ajendatune ühest seigast, mida sai treeningul kogetud. Tegemist on noore koeraga, kellele saab alles tutvustatud platsi reegleid, nõudmisi ja skeeme. Nagu ma eelnevalt olen maininud, siis peale koerale õige meeleolu ja nö. ootuse kanali õpetamist on esimene asi, millega mina hakkan koolitusplatsil tegelema kõrvalasend.

Kodukoera koolitusest

Kõik senised siinse blogi postitused on olnud võistluskoera kesksed, mis on ka ju tegelikult arusaadav, kuna tegemist on Sportkoera blogiga. Ma samas ei arva, et neist poleks kasu ka kodukoera omanikele, aga siiski on nad peamiselt võistlemise rõhuga. Mõte kirjutada täna natuke teise rõhuasetusega tekkis mul tegelikult lähtuvalt sellest, et kirjutasin kaks korda järjest vigadest koolitusplatsidel. Nagu ma ka toonitasin on need minu jaoks vead, sest need ei mahu kuidagi loogikasse (minu loogikasse) sisse. Kui võtta, et meil siiski kõige suurem hulk koolitusplatsidel koertega rassivaid inimesi omavad tavalist sõpra kodunt, siis mõtlesingi, et ma peaks välja tooma mõningaid erinevusi. Seda juhuks, kui seda blogi juhtub lugema mõni lihtsalt koera koolitusest huvituv inimene ning satub kõikidest neist energia tõstmistest ja häälestustest segadusse.

Koolitusplatsil toimuva mõju. VEAD. vol.2

Selle teema esimese kirjutise järgselt on minu käest küsinud mõned inimesed, et kas ma räägin sellest konkreetsest koolitajast ja tema grupist. Naljakas on see, et küsijad on küsinud erinevate koolitajate ja gruppide kohta. Ehk tegelikult ma ei kirjuta kellestki konkreetselt antud teemas vaid lihtsalt tüüpilistest vigadest, mis arvestades hilisemat võistlussoovi vastu töötavad. Aga nüüd siis sellel teemal edasi.

Koolitusplatsil toimuva mõju. VEAD.

Enne, kui ma antud kirjutisega alustan, tahaksin üle mainida paar olulist lähtepunkti, millest ka enne juttu on olnud.
Esiteks ma kirjutan siia blogisse suuresti lähtuvalt oma kogemusest ning tunnetusest, mis baseerub kirjandusest loetul, seminaridel nähtul ning koeri koolitades praktiliselt kogetul. Tegemist ei ole absoluutse tõega, mida tegelikult koera koolituses polegi ju üldse olemas. Aga see, mida ma allpool kirjutan, selels ma olen 100% veendunud, sest see on nii loogiline ja nii ju ongi.
Teiseks, nagu ma olen ka korduvalt eelnevalt maininud, ei tohi kopeerida. Minu eesmärk nii siin, kui ka loengutel on ennekõike panna inimesi mõtlema. Enne, kui ei analüüsi, mõtle ja planeeri, ei lähe midagi edasi.

Nüüd siis tänasest teemast. Ma kirjutan täna siia päris paljudest vigadest, mida ma seoses koolitusplatsiga olen näinud erinevates koolitusgruppides, seminaridel ja treeningutel. Need on vead, mis minu silmis on vead.

Kõrvalasend ja meeleolu

Enne, kui kirjutama hakkan mainin, et olen kõrvalasendist ja kanalitest ja sunnist ning prmeerimsiest kõrvalasendis kirjutanud siia blogisse päris palju juba varem. Keda huvitab rohkem lugeda, vaadake klikake lahti sisukorrast kuulekus. Esialgselt avaneb lehel mingi hulk teemasid, aga kui minna nende teemade alla otsa, siis saab vajutades older nuppu valida varasemaid jne.

Kirjutan veel kõrvalasendist lähtuvalt eelmise nädala kirjutisest, kus oli jutuks seminaridel nähtu sobivusest süsteemi. Mainisin seal, et tegin konkreetse koeraga sellist asja, sest temaga oli enne tehtud vastavaid asju, mis võimaldasid astuda järgmise sammu. Räägiks natuke põhjalikumalt lahti need eelmised sammud.

Kõigepealt, nagu ma varasemalt olen lahti kirjutanud kanalite loomise, siis selleks et koeraga saaks üldse teha taoliseid treeninguid nagu ma seal kirjutasin, on äärmiselt oluline ehitada ülesse kaks kanalit:
1. läbi ootuse instinkti ja energia kasvatamine ning
2. sunni aktiveeriv mõju.
Neist mõlemast ma olen siin varem kirjutanud ning praegu pikemalt ei kirjuta.

Nii eelmises kirjutises toodud näide ruudust kui ka harjutus, mida ruudu järgselt tegime ehk lamamiselt algasendisse läbi sunni tõusmine ning

Seminaridel nähtu sobivusest süsteemi

Nädalapäevad tagasi jäin ma peale kuulekuse trenni mõtlema taaskord sügavamalt selle peale, kuidas inimesed hästi kergelt lähevad kopeerima seminaridel nähtut ning ise ei tajugi tihti, et sõidavad kiirrongiga rappa. Hästi tihti kuuleb meil koolitusplatsidel ja kuskil vestluste käigus ütlemisi, et
"näe käisin näiteks Soomes (või mõnes teises riigis) ja nägin trenniplatsil, et vot nad teevad koertega nii, see on päris lahe, me peaks ka nii tegema."
või
"vot see oli küll seminaril lahe, kuidas ta tegi, ma hakkan nüüd ka nii tegema"
või
"vaatasin netist ühte koolitusvideot ja seal üks väga hea koolitaja tegi vot nii ja see toimis väga hästi . Ma olen nüüd ka teinud ning see tõesti toimib"
või
"Meie Eesti koolitajad ei oska, ma käin parem korra kuus väliskoolitaja juures ja tema aitab mind"
Need ülalkirjeldatud laused ongi tegelikult ühed peamised põhjused, miks meie kuulekuse koolitamine suhteliselt paigapeal tammub. Põhjus on lihtne - inimesed kopeerivad pimesi asju üle ning ei süvene eriti sellesse, kuivõrd need tervikusse üldse sobivad ning mis detailid nendega kaasas käivad. Näiliselt saadakse mingi edasiminek, aga kuivõrd sellele ei eelnenud sellist treeningut, nagu toodud näidete puhul koolitajad teevad ja samuti ei järgne seonduvaid harjutusi (sest neid kumbagi ei osata), siis esialgselt näiliselt saavutatud võit laguneb kiiresti kuskilt teisest otsast kaotuseks. Puudub süsteem.

Premeerimisest vol.3

Läheks edasi sealt, kus pooleli jäi. Ehk siis mida teha, kui koer hüppab korrektselt üle tõkke aportile järgi, haarab selle koheselt ja kiirelt ning pöörab kohe tagasi (ehk kõik on perfektne) ja tuleb kiirelt ette asendisse, aga ilma tagasihüpet tegemata. Nagu ma eelnevates premeerimise teemades kirjutasin, kinnistub koeral käitumine, millele ta saab positiivset tagasisidet ja ta loobub käitumisest, millele saab negatiivset tagasisidet. See ei toimu üleöö, aga korduste käigus. Kui koerale on õpetatud aporti toomine selliselt selgeks, et ta naudib seda ja see on temale üks lemmikumaid tegevusi (mida tegelikult aporti toomine võiks ka olla), siis tulles tõkkest mööda ei saa ta isegi aru, et tegi midagi valesti. Ehk ta haarab aporti ja tuleb kiirelt ning premeerib ennast ise lemmiktegevusega ning seejärel on omanik lõhkise küna ees, et tuli ilusti ja hoiab ilusti, et mida siis teha. Kui ta nüüd ei premeeri või näiteks karistab, siis ta töötab ju endale ise vastu.

Premeerimisest vol. 2 /isepremeerimisest

Meie, inimesed, nimetame seda premeerimiseks. Koera mõistab seda positiivse tagasisidemena. Ehk tehes mingit tegevust saab koer positiivset tagasisidet (preemia) ning läbi selle positiivse kogemuse tegevus kinnistub. Tehes seda korduvalt ja saades iga kord positiivse kinnituse, hakkab koer seda tegema aina enesekindlamalt ning järjepidevamalt. Preemia ehk positiivne tagasiside ei ole mitte ainult nuts, maius või pall. See võib olla ükskõik mis, mida koer tunnetab positiivsena. Niimoodi avaramalt tulekski koerakoolituses asju hinnata. Näiteks, kui koer ronib üle aia, siis esimesel korral läheb ta uudishimust või mõnest muust motivaatorist lähtuvalt. Teisel pool aeda ei anna talle mitte keegi maiust ega mängi palliga, vaid koer saab hoopis teistsuguse positiivse kinnitaja. Ja ta läheb veel ja veel. Positiivne kinnitaja antud tegevuse puhul võib olla näiteks lõhnad, mida ta pääseb teisel pool nuuskima, rahu jne jne. Kui see toimib üle aia ronimisel, siis miks mitte tavalisel platsitrennil. Tegelikult on täpselt sama seis.

Toon sellise näite.

Premeerimisest

Nii, nagu klassikudki on ammusest ajast rääkinud tuleb premeerida soovitud sooritust. Ehk kui koer teeb seda, mida soovite näha teda tegemas, siis kinnitades seda positiivselt ning tehes seda korduvalt mõistab koer, et täpselt seda pidigi tegema. Iseenesest ju väga lihtne.- vaatad nö. etalonina välja soovitud pildi ja kui koer teeb seda pilti, siis premeerid. Tegelikult on see aga märksa keerukam ning vead on lihtsad sisse tulema.

Mänguasjadest. Ehk miks mina ei mängi kollase tühja jalgpalliga.

Mängul ja mänguasjadel on koera elus väga suur roll. Neil kahel asjal baseerub kogu koera koolitus. Kui koer meiega mängib ning teeb seda innukalt, siis see on aluspõhjaks kõikidele koerakoolitusaladele alates varrukast kuni Agilityni välja. Mäng on nö. kõige vundament ja liikuma panev jõud. Ma ei räägi tänases kirjutises mitte mängust ja mängimisest ja sellest, kuidas seda õigesti teha vaid just vahenditest, millega mängida.

Mängimisvahendiga võib haakuda probleeme kahest otsast.

Head uut 2012 aastat!

01. jaanuar on selles mõttes huvitav päev, et tegelikult on ju tegemist täiesti tavalise pühapäevaga - reedel käidi tööl ja esmaspäeval minnakse uuesti. Sisuliselt ju vaid tavapärane nädalavahetus. Aga kuna selle nädalavahetusega muutub aastanumber, siis toimub nagu hüpe kuhugi täiesti uude. Seoses sellega mõeldakse möödunud aastale ja tehakse plaane eelolevaks. Paljud annavad lubadusi ja püsitavad eesmärke. Selles osas on ju naljakas, et huvitav kui meil ei oleks aasta pikkus 365 päeva vaid oleks näitkes 3650 päeva, et kas siis inimesed jõuaksid elu jooksul palju vähem asju tehtud, kuna vähem tehtaks kokkuvõtteid ja vähem püsitataks eesmärke ja antaks lubadusi. Et nüüd iga 365 päeva tagant tuleb lehte keerata ja nagu mingi joon vahele tõmmata ....
Huvatav, kas kui aasta oleks 200 päeva, kas siis jõuaks veel palju rohkem ära teha, sest eesmärke tekiks rohkem :))?

Tegelikult ju eelolev aasta on liigaasta. Selles valguses jõuab ju eeloleval aastal tervelt ühe päeva jagu rohkem isegi teha. Kas 1/365 on palju ? Vähe ja palju on tegelikult hästi suhtelised asjad. Kui rääkida koerakoolituset, siis selles ringkonnas on need sõnad ikka väga palju kasutuses. Ühest küljest toimub pidev otsimine ning tahetakse leida seda lühimat teed.