Koeraspordivõistluse raamistik

Kuna mu eelmine kriitiline artikkel seoses võistluste korraldamisega sai üsna palju järelkaja, siis otsustasin, et kirjutan ühe artikli veel, aga sedapuhku nurga alt pannes siia kirja soovitusi IPO, PJK ja FH võistluste korraldajatele. Loodetavasti leiavad siit mõtteid nii alustavad korraldajad kui äkki ka mõtlemisainet nö. pikemaaegsed korraldajad. Olles lisaks koeraspordile võistelnud päris pikalt ka inimeste spordis ütlen täiesti veendunult, et iga sportlase jaoks on võistlus teatud mõttes nagu pidu.See on koht, kus sportlane saab oma taset kontrollida ning realiseerida kogu selle suure töö hulga, mille ta on treenimisse panustanud.  Selleks, et see päev tõesti positiivseks kujuneks on mitmeid suuremaid ja väiksemaid detaile, mis paratamatult annavad päevale oma varjundi.

Koeraspordist ja – võistlustest

Otsustain antud teemal kirjutada, kui kuulsin eile jutte, et mingid inimesed ei saa aru, miks viimase FH võistluse järgselt pole osad Sportkoera inimesed nagu jälle rahul.    Mina isiklikult pole siinsete võistluste teemal enam pikalt sõna võtnud. Ilmselgelt ei ole põhjuseks mitte asjaolu, et kõik oleks nagu väga hästi, vaid pigem olen ma aru saanud, et juhtides tähelepanu mõningatele puudustele ei muuda see kahjuks midagi paremaks nii ehk naa.  Seega on see rohkem nagu oma aja ja närvide kulu. Ma kuidagi naiivsena olen arvanud, et andes nõu ja juhtides tähelepanu mingitele kohtadele, mida saab paremini teha, viib see asju edasi, kuid kahjuks peab tõdema, et selleks, et asjad edasi liiguksid peab olema ka tahet. Kui tahe puudub, siis ei aita ka miski muu. Kohati jääbki mulje, et mingeid võistlusi korraldatakse vaid selleks, et peab, tehakse ära et linnuke kirja saada. Ei pea ju. 

Koera füüsilisest ettevalmistusest

Ma otsustasin aasta tagasi, et jookseks ka korra ikka maratoni läbi. Talv läbi suusatasin ja siis kevadel pingutasin igal vabal hetkel jooksma minna. Kilomeetreid kogunes maratoni stardiks üksjagu. Rääkides vennaga, keda võib lähtuvalt joostud maratonide hulgale lausa maratoonariks nimetada, väitis tema, et minu läbitud 350 km on ikka väga vähe.  Suur päev lähenes ning ühel hetkel ennustas ilmajaam täiesti ebanormaalset sooja. Kui kogu eelnev aeg oli olnud vaid 18 - 19 kraadi, siis võistluspäevaks lubati 27 - 28 kraadi.  Olles pikima otsana jooksnud läbi 35 km, ootasin mina aega kuhugi 4:15 - 4:25 kanti. Vennas tõi aga mind maapeale. Tema väitel kannatavad kuumaga rohkem need, kes vähem jooksnud. Sportlastel, kes jooksnud maratone kuhugi 3 tunni piireisse paneb kuumus otsa 6 - 7 minutit . Minusugune 4:15 -4:30 mees võiks aga rahulikult 45 minutit otsa laduda. Ma ei tahtnud seda uskuda. Läksin jooksma ning laksaski see 45 minutit otsa. Olles nooruses päris palju sporti teinud, mõistan ma väga hästi jõu - ja kiiruse trennide osatähtsust, samuti vastupidavustrennide mõtet. Selline ajaline laksakas oli aga mulle uudiseks. Koer on täpselt samasugune elusolend nagu inimene ning kui soovitakse temaga sporti teha tuleb mõelda analoogselt. Järgnevalt üritakski pikemalt rääkida koerte füüsilisest ettevalmistusest ja sellega haakuvatest teemadest.

Eesti tiimi reisist FCI IPO-FH MM le

FCI IPO - FH MM -l Saksamaal Oberdorlas käigust sai Facebooki kaudu tehtud üsna põhjalik reportaaz koos piltidega. Kes tahab seda tagantjärgi lugeda, saab seda teha ka ilma Facebooki kontot omamata siit https://www.facebook.com/events/726987130654208/  Olles nüüd mõned päevad kodus olnud, kirjutaks siia ühe kokkuvõtte oludest, ideedest ning järeldustest, mis selle MM-l käiguga tekkisid. Lisaks paneks siia ka mõlema Eesti koera soorituste videod.

Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea

See ütlemine on väga levinud seoses inimestega ning ei ole vist kedagi, kes sellele vastu vaidleks. Kuigi olen oma loengutes seoses koerakoolituse ja  -spordiga korduvalt toonitanud kutsikakoolituse ja alguse tähtsust, on see teema viimasel ajal korduvalt mul peast läbi käinud. Tooksin siia alustuseks kohe kaks näidet, enne kui looga edasi lähen. Näited on eri suunalt.

Lugu varrukatrennist

Kirjutan siia paralleelselt Tüübi  blogiga Royal Canini lehel  ühe loo varrukatrennist.Kuna selles loos on mitmeid selliseid mõtteid ja nüansse, mis on ka väljaspool treeningblogi huvitavad ja arusaadavad, arvasin, et see võik olla mõistlik.

Taaskord koerast ja kodustest karjasuhetest

Viimases "Koera" ajakirjas ilmus taaskord jutt, kus räägiti sellest, et väär on kasutada koeraga seoses http://sportkoer.blogspot.com/2013/02/huntidest-karjajuhist-ja-koera.htm   ja  http://sportkoer.blogspot.com/2013/03/koera-domineerimisest-karjajuhi.html . 
mõisteid nagu domineerimine ja karjahierarhia. Samas loos räägiti taaskord sellest, et uued uurimused huntide vallas on näidanud, et tegemist pole karjahierarhiaga ning samuti puudub domineerimine karjas ehk siis kõik need kes sellest jätkuvalt räägivad on vanas kinni olevad inimesed ning ei suuda ajaga ja uute teaduslike avastusega ühte sammu käia. Olen antud teemal kirjutanud siia päris mitu juttu
Kirjutaks sedapuhku ühe veel ning seda ühe konkreetse juhuse näitel, mille lahti analüüsin.