Koeraspordivõistluse raamistik

Kuna mu eelmine kriitiline artikkel seoses võistluste korraldamisega sai üsna palju järelkaja, siis otsustasin, et kirjutan ühe artikli veel, aga sedapuhku nurga alt pannes siia kirja soovitusi IPO, PJK ja FH võistluste korraldajatele. Loodetavasti leiavad siit mõtteid nii alustavad korraldajad kui äkki ka mõtlemisainet nö. pikemaaegsed korraldajad. Olles lisaks koeraspordile võistelnud päris pikalt ka inimeste spordis ütlen täiesti veendunult, et iga sportlase jaoks on võistlus teatud mõttes nagu pidu.See on koht, kus sportlane saab oma taset kontrollida ning realiseerida kogu selle suure töö hulga, mille ta on treenimisse panustanud.  Selleks, et see päev tõesti positiivseks kujuneks on mitmeid suuremaid ja väiksemaid detaile, mis paratamatult annavad päevale oma varjundi.



Alustuseks nö. taustast, millele toetudes neid soovitusi jagan. Olen ise olnud väga suurel hulgal võistlustel korraldaja, võistleja, kohtunik ja pealtvaataja ning seetõttu on mul olemas pilt neljast erinevast vaatevinklist.
Korraldajana olen olnud nö. vastutav peakorraldaja järgmisel hulgal võistlustel
10 IPO võistlust sealhulgas 2 korda eestikad
11 korda KK võistlust
8 korda PJK võistlust
3 korda FH võistlust ja k orra IPO-FH eestikaid
3 korda SK võistlust
Võistlejana olen võistlenud 40 võistlusel, sealhulgas neljal MM võistlusel. Kaptenina olen lisaks olnud kaasas kahel FCI IPO MM l ja ühel IPO-FH MM l. Kohtunikuna olen  hinnanud lisaks kohalikele võistlustele kahel korral Eesti meistrivõistlusi ning mitmel korral suuremaid võistlusi Lätis ja Leedus. Pealtvaatajana olen olnud viimasel 15 aastal pea kõigil suurimatel Eesti võistlusel ning koos ise osalemistele ja kaptenina käimistele käinud vaatamas kokku 12- l MM- l. Kogu selel eelneva põhjal on mul olemas võistlustest nägemus nö. erinevatest vaatevinklitest lähtuvalt. Ilmselgelt on olemas väga palju detaile, mis on kõik olulised ja täiesti arusaadavalt ei jõua ma siin kõiki käsitleda aga kirjutaks nö. peamistest.

Võistluse eelinfo. Meil Eestis on tänu kehtivatele eeskirjadele situatsioon, et kõik võistlused on teada aasta ette. Mina isiklikult võisteldes tegin plaanid võistluskalendri osas ette terve aasta. Üritan seda teha ka oma õpilastega. Arvaks, et seda teevad veel rida sportlasi. Mõeldes mingile võistlusele on alati hea teada võimalikult pikalt ette, et kus see täpselt toimub mis päeval see toimub ning kes on kohtunik. Need on detailid, mis määravad osalemise. Ilmselgelt ju määrab osalemise võistluse kaal, kuid paratamatult valin ina ise ja soovitan ka õpilastel valida võistlusi ka kohtuniku järgi. Kui on juba ette teada, et hindamise tase võib tulla kõikuv, siis ei ole mõtet osalema minna, sest tegemist on ju suures osas lotoga ning lotol on ebameeldiv omadus lisaks positiivsele kogemusele siiski anda ka negatiivseid kogemusi. Üldjuhul ju tehakse kohtunikega kokkulepped siiski suhteliselt varajases staadiumis. Selles valguses olekski hea, kui korraldajad sellest  valikust ka võimalikult vara teada annavad. Omades täit infot kohtuniku nime üle pole ju mingit mõtet seda saladuses hoida, sest see ei anan ju nii ehk naa midagi. Oletame nüüd et juba 2-3 kuud on ette teada kuupäev + kohtunik + staadion, kus võistlus toimub. See info on ka täiesti piisav, et võistleja oskaks arvestada ja planeerida. Kui on igaks juhuks taotletud võistlus kahepäevasena, siis oleks nii võistlejate kui ka publiku suhtes viisakas, kui koheselt, kui selgub konkreetne päev sellest ka teada antaks.  Olgem ausad, kõigil meil on lisaks koeraspordile ka muu elu ning seetõttu on hea teada, millal midagi toimub. NB! eriti oluline on aga see, et kui muutub võistluse päev, et esialgselt pidi toimuma laupäeval, aga toimub hoopis pühapäeval, sellest võistlejatele teada anda.  Eriti magedalt kostuvad korraldajate väited stiilis, et meil oli ju kodulehel juba üleeile info üleval. Olgem ausad, kui sa oled reganud võistlustele ja maksnud raha osalemise eest, siis sa eeldad , et sa saad ka midagi vastu. elementaarne viisakus oleks saata meil ja teatada, et meil muutus kuupäev või vahetasime välja kohtuniku. Ei saa ju eeldada, et kõik osalejad igal võistluseelsel päeval korraldaja kodulehte kammivad, et äkki midagi on vahepeal muutunud.

Kindlasti on väga oluline eelinfo ka see, et milline saab olema võistluspõld, jäljeesemed ja milline on võistluste platsiatribuutika . Olgem ausad, alati on ju võistlemas võistlejaid, kes kuuluvad kas ise korraldava organisatsiooni juhtimisse või on väiksemal või suuremal määral seotud korraldamisega. Need inimesed ju omavad paratamatult seda infot. See aga seab ju paratamatult võistlejad ebavõrdsesse olukorda ning tekitab sellega juba eos palju teravaid ütlemisi. Ilmselgelt pole see ju korraldajale isegi mitte keeruline. Täiesti loogiliselt ta ju käib põldu mingi nädal paar enne vaatamas. Hea kombe kohaselt ei tohiks võistluspõllule viimasel nädalal enne võistlust minna. Küsimus ju ei ole mitte selles, et koertele see hullu probleemi tekitaks, aga küsimus on võrdsuses. Kui ühe võistleja jäljel on kaks päeva tagasi trambitud edasi tagasi vaadates põllu sobivust ja teisel võistlejal on puutumatu jälg, siis see ei ole ilmselgelt võrdne.  Kui nüüd aga korraldaja käib nädal enen põlde vaatamas, siis pole ju keeruline pilti teha. Omades isegi väga super jäljekoera on kasulik viimased häälestusjäljed teha analoogsel põllul nagu võistlusjälg. Sellepärast antaksegi näiteks MM del igale riigile oma põllulapp. Kui meil aga panankse kodulehele foto põllust 2 päeva enne võistlust , siis see ei anna  enam midagi, sest selleks ajaks on enamus häälestustööst juba tehtud.

Võistlusteks regamine võiks lõppeda 2 nädalat enne võistlust. See on piisav aeg, et korraldaja jõuaks kõik aegsasti tehtud.  Minu kõrvadele kostab ikka väga küündimatult ja ebaprofessionaalselt väide, et sellepärast avaldati ajakava võistluseelsel päeval, et laupäevase võistlemise regamine lõppes alles esmaspäeval ja ei jõudnud. Sisi järelikult oledki nõrk korraldaja, kui ei oska seda ette näha ja ennast tanki paned. Võtame nüüd võistleja seisukohast. Sa tead, et sa pead nädalavahetusel võistlema. Olgem ausad selelst, kummal päeval on start sõltub ju eelneva nädala treeningplaan. Samuti pead sa planeerima ka oma muud aega ning osad ka ostma laevapiletid.  Publik omab ju ka muud elu ning tahtes võistlust vaatama tulla oleks ka super, kui saaks nädala ette planeerida. Ma ei kujuta ette, palju on siin selel artikli lugejate hulgas inimesi, kes oma tavaelu vaid päeva ette planerivad. Enamus ju sisiki teevad mõnevõrra kaugemaid plaane mõeldes 4-5 päeva või nädala ette.  See oelks nii võistlejate kui ka publiku suhtes elementaarne viisakus, et ajakava koos täpsete kellaaegadega on teada 3-4 päeva enne võistlust. Olles korraldanud ka päris suuri võistlusi ütleks, et  lõpetades regamise 2 nädalat ette on tegelikult ajakava võimalik lõplikult lukku lüüa 13 päeva enen võistlust. Miks siis mitte seda avalikustada? 

Olen kuulnud väiteid, et regamist ei saa varem lõpetada, sest enamus regajaid regas just selell viimasel päeval. See ei kõla jällegi väga professionaalselt. Olles korraldanud väga palju väga erinevaid võistlusi ütlekski, et enamus regajaid registreerubki tavaliselt viimastel päevadel ja sel pole vahet, kas see on nädal - kaks või kolm enne. Varasem regamise lõpp ananb aga väärtuslikku aega.

Kui tegemist  on tähtsamate võistlustega, nagu näiteks meistrivõistlused, siis oleks kena korraldada need neutraalsel platsil.  Mõelgem nüüd loogiliselt - määratakse ju meister. Järelikult sellel võistlusel on kaalu. Kui osad võistlejad võistlevad oma koduplatsil, siis see annab neile väga väga suure eelise. Mõelge nüüd oma koerte peale kelledest päris paljud on "oma õue tsempionid". Eks ju kõik koerad teevad oma platsil paremaid sooritusi, kui võõrastel. Võistlusplatsi peaks olema ka kõigil osalejatel võrdne võimalus proovida saada. Meenub siin paari aasta tagant selline juhus, kus võistlus korraldati ühel staadionil, mis on kõigile võrdselt võõras. Kõik kõlabki ju hästi. Kõigile pakuti eelnevalt ka ametlikku proovimise aega. Kõlab jällegi hästi. Ja sisi selgus, et üks konkreetne huvigrupp oli seal käinud enne juba varrukat treenimas. Siis ei ole ju enam võrdne. Kui mingi seltskond teab tänu headele suhetele korraldajatega pikalt ette, et võistlus toimub seal platsil ning seoses selelga käib seal eelnevalt treenimas, siis nö. võistluseelne kõigile võrdne ametlik trenniaeg ei muuda ju mitte kuidagi seda võistlust kõigile võrdseks.

Jõuame otsapidi jäljeni. Minu jaoks on publiku ja ka treeneri seisukohast olnud kogu aeg keeruline ning arusaamatu, miks antakse jälje kogunemispunkt teada vaid loetud tunnid enne võistlust. Tahaks nagu tulla vaatama, aga ei tea kuhu ja mis kell ning siis sitsid kogu aeg arvutis oodates, et äkki ikka kunagi ilmub sinna mingigi vihje. Väga ebameeldiv ja väga ebaviisakas võistlejate ja publiku suhtes.  Mis juhtub, kui anda kogunemispunkt teada 3-4 päeva enne (ise olen andnud teada isegi nädal enne) võistlust? Tundub, et korraldajad kardavad, et keegi äkki läheb sinna treenima kui anda info enne? No kas ikka lähevad? Ma olen küll alati pidanud meie võistlejaid ning nende eetikat nagu vähe küpsemaks. Olgem aus, kui sa lähed võistluspõllule vorstijälge tegema, sisi on ikkagi olemas ju täiesti reaalne võimalus, et teed just oma võistlusjäljele segava vorstijälje eelneval päeval ette. Pigem on suur rist, kui põld pole teada, et keegi lähebki just sinna treenima, kuna ei teata, et see on võistluspõld. 

Ideaalis võiks olla miinimum 3-4 päeva , tegelikult isegi nädal ette teada võistlejate nimekiri, nende jagunemine gruppidesse, jäljele kogunemise koht , kellaaeg ning ka muu võistluste ajakava. See võimaldab iniemstel ajaliselt arvestada ja palju meeldivamas meeleolus võistlema minna. Jällegi, ilmselgelt on ju loogiline, et tihti osad võistlejad seoses korraldusega teavad seda infot ju varem ning see seab koheselt võistlejad ebavõrdsesse seisu. 

Jäljegrupid peaksid olema sellise suurusega, et vastavalt eeskirjale oleksid võistlejate jäljed maha pandud enne nende loosimist. See on eeskirjas must valgelt kirjas. Mõte on selles , et jäljetegija ei teaks, kellele ta jälje teeb. Viimasel IPO FH MM l oli tehtud isegi nii, et jäljegruppidesse loosimisel ei antud avalikult kellegile teada, kuhu gruppi keegi sattus ehk isegi teoreetiliselt ei olnud jäljetegijatel võiamlik teada, kes on tema grupis võistlemas. Misk seda tehti? Uurisin. Väideti, et liiga palju on olnud proteste.

Kui nüüd siirdutakse jäljepõllule, siis oleks väga väga kena, kui kuskil oleks avalikult näha ka korraldaja telefoninumber, milelle saab pealtvaataja helistada, kui tahab põllule tulla. Pelgalt kogunemispunktist ärasõiduga võib keegi maha jääda ning sisi oleks vaja helistada. Samuti on alati hiljem vaataja tulijaid, kes sisi läbi saladus loori üritavad ära arvata inimesi, kellele helistada.

Täiesti iseenesest mõistetav on asjaolu, et jäljetegija peaks olema kogemusega inimene. Olgem ausad jäljetegija professionaalsus määrab ju tegelikult väga paljus võistluse tulemused. Ütlen täiesti veendunult, et kui inimene on kui tahes palju treeninud oma koera jäljel ning teinud sadu jälgi, siis see ei tee temast head jäljetegijat veel võistluste tarbeks. See nõuab eraldi ettevalmistust ja kogemust.

Võistluse jälgitavuse huvides võiks olla nii, et kui jäljegrupid on loositud, siis jälgede loosimisega saavad võistlejad endale võistlusnumbrid, mis määravad ka nende järjekorra kuulekuses ja kaitses. See muudab võistluste jälgimise oluliselt lihtsamaks. Jällegi, pole ju mitte ühtegi probleemi, miks ei tohiks see nii olla. Kui jälge number 2 ajab võistleja number 5, kes stardib kuuleksues kolmandana, siis see on pealtvaatajale paras mõistatamine.

Ajakava planeerimisel tasuks arvestada, et IPO 3 -s kui ei pea tõlkima ja pole pikkasid siridumisi põldude vahel piisab 15 minutilisest sammust startide vahel. Kui on vaja tõlkida, siis 20 minutit on täiesti piisav.  FH 2 planeerimisel piisab täiesti 45 minutilisest intervallist. IPO-FH MM l  oli see vahe isegi 35 minutit, is kokkuvõttes oli ka täiesti okei. On ju täiesti ilmne, et kui töötamiseks on eeskirja järgi aega 45 minutit, siis enamasti töötab koer jälje läbi  25- 30 minutiga. Kui nüüd juhtubki, et kellegil läheb 45 minutit, siis ka selelst pole ju hullu, et järgmine start hilineb 10 minutit, sest oma olemuselt tavaliselt järgmise jäljega jõutakse jälle graafikusse.

Kuulekuse ja kaitse ajakava planeerimisel oleks kena ajakavasse panan sisse ka kohtunikuga eelnevalt läbi käidud pausid. Ei ole palju ebameeldivamat asja, kui tead, et oled võistlemas järgmises paaris, lähed koera häälestama ja sisi korraldaja karjub üle platsi ühel hetkel , et nüüd peame 15 minutilise pausi. Kahjuks on see paus tavaliselt veel täiesti ebamäärase pikkusega ning koera häälestamine on siis juba täielik tsirkus, mis enamasti juba niigi närvilise olemise veel närvilisemaks teeb.

Kui IPO võistluses osaleb juba üle 10 või 12 koera oleks mõistlik teha kuulekus ja kaitse gruppides. Esiteks on see võistlejale lihtsam, kui ta ei pea tervet päeva platsil vahtima. Teisalt ütlen varrukamehena, et ei ole võimalik töötada 12 koeraga jutti ühe kvaliteediga ja võrdelt. Paratamatult väsides muutub ka töö kvaliteet. Miks muidu MM del on jagatud kuulekused ja kaitsed 6 stesse gruppidesse? Halvemal juhul võib väsimus kaasa tuua vigastusi.

Kui võistlus on kahepäevane ning esimesel päeval on jälg ja teisel kuulekus  ja kaitse, siis oleks ilus panna koerad võistlema nö. tagurpidi järjekorras. See, kes teeb laupäeval esimesena jälje teeb pühapäeval viimasena kuulekuse ja kaitse ning vastupidi. See loob võistlejateel võrdsemad võimalused, seda rakendatakse kõigil mujal toimuvatel suurvõistlustel ja meie Sportkoeraga rakendasime seda ka näiteks 2013 aasta Eesti MV stel IPO s. Sama peaks rakendama ka IPO-FH võistlustel kahe eri jälje juures. Ilmselgelt on suur vahe sees, kas suvepäeval teed mõlemad stardid kell 9 hommikul või kell 3 pärastlõunal. 

Seda kirjutist võiks siin jätkata veel pikalt, aga arvan, et nii piakk juttu ei viitsi nii ehk naa keegi lugeda. Seetõttu lõpetaks siinkohal. Ütleks veel lõpetuseks seda, et ma tõesti soovitan inimestele korraldage võistlusi vaid siis, kui te tõesti tahate neid korraldada, sest see paistab välja kui võistlus on tehtud selleks, et peab. Kohelge kõiki võistlejaid võrdselt ning mitte mingil juhul ärge hakake puudujääke vabandama stiilis " ära sisi tule kui ei meeldi" või "korraldamine on niigi suur töö ja nüüd sa siin veel kiunud ka, eks tee ise". Need laused näitavad üsna selgelt, et tegelikult sa ei viitsinud ja tahtnud võistlust teha ning seepärast oled sa väsinud ja ärritunud. Samuti võistlejad võiksid hinnata tehtud tööd. Võistluse korraldamie on tõesti väga suur töö. Olels korraldanud sellise pika rea võistlusi meenub mulle vaid 3-4 korda, kus mingid võistlejad tagantjärgi tänasid võistluse korraldamise eest.  Need , kellel läheb kehvasti on tihti pahased ja marsivad minema. Need kellel läks hästi imetlevad oma karikaid ning siis sa jooksed seal ja korjad inventari kokku ja mõtled, et ei saagi nüüd aru, kas sobis antud võistlus ka kelelgile või mitte.