Koeraspordist ja – võistlustest

Otsustain antud teemal kirjutada, kui kuulsin eile jutte, et mingid inimesed ei saa aru, miks viimase FH võistluse järgselt pole osad Sportkoera inimesed nagu jälle rahul.    Mina isiklikult pole siinsete võistluste teemal enam pikalt sõna võtnud. Ilmselgelt ei ole põhjuseks mitte asjaolu, et kõik oleks nagu väga hästi, vaid pigem olen ma aru saanud, et juhtides tähelepanu mõningatele puudustele ei muuda see kahjuks midagi paremaks nii ehk naa.  Seega on see rohkem nagu oma aja ja närvide kulu. Ma kuidagi naiivsena olen arvanud, et andes nõu ja juhtides tähelepanu mingitele kohtadele, mida saab paremini teha, viib see asju edasi, kuid kahjuks peab tõdema, et selleks, et asjad edasi liiguksid peab olema ka tahet. Kui tahe puudub, siis ei aita ka miski muu. Kohati jääbki mulje, et mingeid võistlusi korraldatakse vaid selleks, et peab, tehakse ära et linnuke kirja saada. Ei pea ju. 

Räägiks natuke koeraspordist ja – võistlustest üldisemalt. Koerasport on nagu iga teinegi sport.  Osad inimesed treenivad väga pühendunult kulutades selleks palju aega ja raha. Soov on jõuda paremale tasemele ja ausas võistluses oma taset kontrollida ning konkurentidega võistelda. Kui rääkida ajast ja rahast, siis  toon siia sellise näite. Ma treenin oma  koera üsna kõrgete eesmärkidega. Tõusen päris mitmel päeval nädalas kell 05:30, et veel enne tööle minekut teha koeraga jälje- ja kuulekuse trenn. Kell 07:30 jõuan trennist koju, pesen, söönja lähen tööle. Kuidas ma seda jaksan? Aga sellepärast, et ma lähen õhtul magama juba enne kümmet jättes telekast nii mõnegi saate vahele ning naastes mõnelt peolt oluliselt varem, kui tahaks. Kuni tõsisemate võistlusteni saab selliselt jätkata ikka veel aasta poolteist või isegi paar. Ilmselgelt ju siis ei kao trennid ära, vaid kõik jätkub sarnases taktis. Tean, et sama sihikndlalt ja üsnagi töömahukalt treenib Eestis veel koerasportlasi. Kui sa nüüd oled kulutanud aega ja teinud valikuid, siis kuidagi tekib ootus, et võistlused on ausad ja läbipaistvad ning seda tööd hinnatakse vääriliselt.

Käisin just nädal tagasi Leedus sealsel suurimal IPO võistlusel kohtunikuks.  Müts maha leedukate ees. Toon siia mõningad illustreerivad faktid.

1. Võistlustele registreerimine kuulutati välja juba 3-4 kuud enne võistlust. Selleks ajaks oli teada ka enamus võistluste detaile nagu staadion, jäljepõllu iseloom, kohtunik, täpsem aeg jne.
2. Paar nädalat enen võistlust lõppes registreerimine ning sisuliselt paar päeva peale seda avalikustati ka kõikide osalevate sportlaste nimekiri. Seega olid osalejad teada juba ca. 2 nädalat enne võistlust.
3. Samal ajal ilmusid võistluste kodulehele ka jäljepõldude pildid ning ka esemete pildid.
4. Ca nädal enne võistlust ilmus ülesse info täpse ajkava osas ning ka jälje kogunemispunkti info. Ajakava tähendas konkreetset ametlikku treeningut staadionil ning ka kohtuniku infotundi jne.
5. Jäljepõld oli ca. 10 cm kõrgune ristikupõld. Kes on kunagi sellisel põllul treeninud teavad väga hästi, et nii madal ristikupõld tähendab suhteliselt kõva mullapõhja koos suurte tühjade aladega. See põld oli ilmselgelt pigem raske, kui kerge ning seal põllul võistlesid ka IPO 1 osalejad ja näitasid igati okei tulemusi.
6. Staadion oli värskelt niidetud ja üsna loomulikult laabus kõik väga hästi.

Ütlen täiesti ausalt, et sellisel võistlusel võistleksin ka ise suurima heameelega. Publikut oli võistlustel väga palju, kuna eelnev info oli sedavõrd hea, et see võimaldas inimestel planeerida ja kohale tulla ning võistlejate heaolu nimel oli tehtud tõsiselt ja südamega tööd. Sama olen kohanud ka Lätis. Mõni ime, et neis riikides koerasport sedavõrd jõudsalt areneb.

Kui me eelmisel aastal korraldasime oma klubiga Eesti Meistrivõistlusi IPO-s, siis me andsime üldsusele teada osalejate nimekirjad registreerumise lõppedes kohe järgneval päeval ehk 2 nädalat enne  võistlust. Samal ajal avalikustasime ka põldude pildid, kogunemispunktid ja täpse ajakava.  Olgem ausad tegelikult ju ajakava ja ka kogunemispunktide avalikustamine ei tekita korraldajale mingit lisaprobleemi . Küll aga annab ta võistlema tulijale võimaluse planeerida. Igaüks, kes on võistlnud kunagi milleski teab väga hästi, et seoses võistlustega paratamatult kuhjub mõnevõra pingeid ja olukord on veidi stressav. Kui nüüd siin olukorras pole sul ka ülevaadet, et kuhu tulla, mis kellaks tulla jne. , siis ilmselgelt ei lisa see mugavustunnet. Olles võistelnud varem inimspordis ütleksin selliselt, et mina läksin võistlema sellistele võistlustele, mis oild hästi organisseritud ja kuhu sai rahulikult valmistuda. Kui võistlused olid tehtud üle jala ja kehvasti ette valmistatud, siis oli juba ette teda, et seal nii ehk naa ei saa head tulemust teha, sest võimalused puuduvad. Miks siis aega ja raha raisata.

Võtame nüüd publiku seisukohast. Kujutage nüüd ette, et te tahate minna mingile inimestele mõeldud üritusele. Kas te kujutate ette, et  oleks võimalik, et näiteks
2 päeva enne ürituse algust pole korraldaja avalikustanud, et kus üritus toimub?,
et tegelikult pole 3 päeva enne ürituse algust teada, mis kell ta toimub?
ning veel eelmisel päeval pole teada isegi, et kes seal ülesse astuvad?

Ma küll väga ei kujutaks ette, et lähed vaatama korvapalli ja ei tea üldse kes mängivad. Istud maha ja ootad põnevusega ning siis jookseb üks võistkond platsile – oooo näe Rock ja siis  ootad põnevusega, et huvitav , kes see teine on? Ei ole ju väga võimalik selline seis.  Aga miks meil Eestis IPO ja FH poolel osad korraldajad leiavad et see ongi täiesti normaalne, et osaleja saab viimasel hetkel teada, mis päeval ja mis kell tuleb võistelda, et kogunemispunkt on nagu otse Bondi filmist, mis avalikustatakse eelmise päeva õhtul (ja küll oleks oluline, et siis  sel hetkel just nett ei juhtuks ära olema, sest muidu ei saagi teada , kuhu minna).

Ma ütleks eelneva põhjal kokkuvõtvalt, et kui me tõesti treenime koeri ja tahame harrastada nendega päris sporti, siis  on elementaarne viisakus, et me mõtleme seejuures publiku peale ja austame ka võistlejaid hinnates kogu suurt tehtud tööd.

Nüüd jõuan siis teema alguse juurde teemal miks Sportkoera sportlased Facebookis sõna võtsid.  Kujutame ette, et inimesed registreeruvad võistlustele ning see peaks toimuma laupäeval. Kõik teevad oma plaanid selle järgi. Üks ostab endale praamipiletid, teine leiab lapsehoidja kolmas teeb nädalavahetuse plane. Olgem ausad, mina treenerina tegin ka häälestusplaanid teadmisega, et võistlus on laupäeval ning siis täiesti juhuslikult avastad kuskilt lehelt, et oo võistlus on hoopis pühapäeval ning see avastust saabub alles paar päeva enne  võistlust. Korraldaja õigustus teemal, et oma viga, et kodulehelt ei vaadanud mõjub ikka pehmelt öeldes solvavalt. Minge ja öelge ükskõik millisel avalikul üritusel valel päeval saabuvale rahvale, et oma viga, et ei vaadand kodulehelt, et me päeva muutsime. Saabuv rahvahulk tuleks täenäoliselt kallale. Aga koerasportlane, kui paotab suu, siis saab sõimu osaliseks, et näe kus tuli nõudma. Võistluse korraldaja võiks selelst aru saada, et täna maksab startimine sportlasele juba keskmise kontserdi hinna. Inimene võiks ju selle eest saada ka teenindust. tegelikult on ju võistleja korraldajale klient,  tänu kellele ta üldse võistlust korraldada saabki. Kui ei tule võistlejaid, pole ka üritust.Kui aga korraldaja ütleb et "Kui ei meeldi ära võistle, nii lihtne see ongi" siis see ju räägibki iseenda eest. Järelikult ei huvitagi võistlejad korraldajat.

Kui üks osalejatest küsib reedel kaks korda korraldajalt sisuliselt päeva pärast toimuva võistluse  osalejate nimekirja kohta, siis vähe selelst, et kahele meilile ei vastata võetakse ka Facebookis esitatud avaliku küsimuse põhjal ette ta nagu ta oleks tulnud võistlust kuidagi segama või nö. ette õhku laskma.  Halloooo lugupeetud korraldajad. Päev – paar enne võistlust võistlejate avalikustamine on minimaalne viisakus, mida te saate teha publiku ja huviliste suunal. Kuigi, okei ma san aru, et kui organisatsioonide juhatuse liikmed, kes ka ise võistlusi korraldavad ütlevad, et
” Suure huviga lugesin ka eeskirju aga ei suutnud leida punkti mis kohutab korraldajat nimekirja avalikustama. Ja miks teha sellisest asjast jällegi probleemi? Mis tähtsus sellel on kes võistlevad egas see ju midagi muuda enda võistlemises või tulemuse saamises. Või olen ma jällegi millegistki valesti aru saanud?” ning teine inimene vastab “polegi sellist punkti. Traditsiooniline kiun, milleta mõned kohe kuidagi hakkama ei saa.” , siis ju on ilmselgelt näha, et mõningad korraldajad ei saagi lihtsalt sellest aru, et võistlus on selline üritus, kus kutsutakse inimesi võistlema luues neile võrdsed võimalused, tehakse tööd suunal, et ka publikut saabuks ja tehakse kogu võistlusest koeraspordi pidupäev. Võistlus  ei ole nagu onu juubel, kuhu on vaid teatud kinnine seltskond kutsutud ning kõik teised ei peagi millestki midagi teadma. Kohati küll jääb tunne, et osad meie võistlused  ongi korraldatud stiilis “nagu onu juubel”, kus on mõnevõrra ebamugav  võistlema sattuda tundes ennast nö. konvõõrana. Loomulikult on võimalik ju ka kõik asjad punktidena paksu raamatusse kirja panna, aga kas ei oleks lihtsam jälgida mingit siiski eetilist piiri ja arusaama ning korraldada võistlusi stiilis “kõik võistlejad on väga oodatud ja teretulnud ning me tahaksime näha rohkearvulist publikut”.

Ilmselgelt ju ka kirja  panemine ei muuda miskit, sest kui eeskijras on kirjas, et “jäljed loositakse peale nende mahapanekut", siis kui antud võistlusel  ilmselgelt seda reeglit rikuti ja ühele osalejale pandi jälg maha  teades, et see tuleb just talle, siis  kui antud osaleja võidab “juhuslikult “ võistluse saades oluliselt rohkem punkte, siis tekitab ju seegi teatavaid küsimusi? Või ei tekita?

Ehk siis, kuidas on seis tegelikult, as osalenud Sportkoera võistlejad lõid käed puusa ja nõudsid seekord mingeid privileege või tegelesid niisama kiunumisega või oligi lihtsalt võistluse korraldamise tase selline, et see tekitas küsimusi? Ma ütleks küll täna täiesti julgelt, et kõik need töötunnid ja see raha, mis ma oma koera treenimisse olen pannud on mind sedavõrd pannud väärtustama seda aega ja raha, et mina kindlasti ei lähe tulevikus võistlema sellistele võistlustele, kus korraldus ei taga, et mu koer näiteks võistluse suudaks ilma vigastuseta läbida või kus korralduse osas on näha kallutatust või "onu juubeli " hõngu. Õnneks saab võistleja valida, kuhu ta oma raha paneb ja oma nina topib.