Jälje planeerimisest vol.2

Nagu sai üleeile lubatud kirjeldan siia lahti ühe planeeritud jälje. Nagu ma eelmises kirjutises (ja tegelkult ka mitmes varasemas) olen maininud, siis jälje treenimise muudab raskeks just asjaolu, et inimene ei saa koerale ette näidata soovitud sooritust. See vajalik pilt on vaja välja mängida ning siis selle eest premeerida. Ehk kasutades erinevaid mõjutusvõimalusi tuleb koer viia sellisesse meeleollu, temposse, motiveeritusse, tähelepanu tasandile, mida täpselt soovitakse ning siis selle eest premeerida. Selleks peab hästi ette kujutama seda pilti, mida saada tahetakse ning oskama hästi koera lugeda ning tundma ja tunnetama mõjutusvõimalusi.

Nüüd siis lähemalt sellest ühest jäljeskeemist nö. planeerimise näiteks.

Jälje planeerimisest

Kui tahta koera treenida selliselt, et see ka tulemust toodab, siis tuleb treeninguid planeerida. See kehtib nii jälje, kuulekuse kui ka kaitse kohta. See on nii loogiline, et seda lauset oli isegi veider kirja panna. Kui kuulekuses ja kaitses on see planeerimine rohkem levinud ja üldjuhul mõeldakse, et näiteks täna treenin istut või siis näiteks aporti mingit komponenti, siis jäljele väga tihti planeeritakse märksa üldisemalt. Üsna tavaline on, et mõeldakse, et täna teen ma pikema ja väiksema toidikogusega jälje või siis vastupidi, et täna treenin nurki või esemeid jne.

Tegelikult taandub ju jälje treenimise juures kõik koera koolitamisteooriatele. Treenides jälge, mida me siis tegelikult tahame koerast saada? Mida me talle treenime? Meie eesmärk on ju saavutada rahulikus ühtalses tempos, ahnelt ja sügavalt jälge läbitöötav koer, kes suudab iseseisvalt ja enesekindlalt lahendada probleeme. Läheks veel sügavamale.

Kutsika esimene kaitsetrenn / varrukas

See, mida koeraga esimeses trennis teha saab, sõltub väga palju koeramaterjalist, omaniku eelnevast tööst ning kutsika arengust. Kui rääkida asjadest ideaalis, siis siin on üks video 3 kuusest kutsikast esimest korda varrukatrennis.

Kuidas valida kutsikat?

Siin blogis on juba mitu nädalat liikunud nõuanded ning artiklid kutsikate koolituse teemal. Tegelikult algab sportkoeraga kõik juba palju varem, kui kutsikakoolitus. Kõik algab juba kutsika valimisest. Kusjuures see valimine on vägagi määrava tähtsusega ning sellest sõltuvad väga palju tuleviku tulemused. Kutsika materjal määrab tegelikult lõpptervikus ca. 40%. Tihti tehakse kutsika valikul selliseid vigu, nagu:
- kuulatakse nõuandjaid, kes ei ole piisava kogemusega,
- kuulatakse kasvatajat (kes loomulikult alati kiidab omi kutsikaid parimateks),
- sõidetakse nö. kauge maa taha kutsikat vaatama ja tullakse sealt ühega koju (ehk pannakse ennast tanki),
- vaadatakse vanemate numbrilisi koolitustulemusi,

Kuidas alustada jäljega hooaja alguses?

Mis on neil kahel pildil ühist? Kui sul on kõht väga tühi ning näidatakse esimest pilti, siis lööb nälg silme eest mustaks. Kui ei ole terve talve jälge treeninud ja näidatakse teist pilti, siis on reaktsioon enam vähem sama. 4-5 kuud vahepealset kehva suusailma on tekitanud üsna kõva „nälja“.

Täna algas kevad ja eile käisin põlde piilumas ning vaadates seda tordiga konkureerivat pilti võib kuulutada „JÄLJEHOOAJA ALANUKS“. Vahepealne soojem ilm ja vihm on edukalt koerasportlaste poolel võidelnud ja lund sulatanud.

Kuidas alustada talv läbi jäljest puhanud koeraga?

Kutsikaeas läbielatud rünnak on trauma

Tänast teemat olen vaaginud juba mõnda aega kirjutada, aga viimase tõuke andis üks telefonikõne, kus just sedalaadi probleemiga minu poole pöörduti. Neid inimesi, kelle kutsikas on teise koera rünnaku ohvriks langenud ei ole kindlasti vähe ning enamus neist on selle sündmuse tagajärgedega võidelnud veel pikalt. Kutsikas on võrreldes täiskasvanud koeraga hästi palju vastuvõtlikum. Ta salvestab kõik uue nö. puhtale lehele. See on ka põhjus, miks kutsikana valesti õpetatud asjad on pärast väga raske koerast välja saada. Üldjuhul täiskasvanud koerad ei tohiks kutsikaid rünnata, selliselt on loodus asjad paika pannud. Kahjuks aga on inimene tithi oma oskamatusest koeri sedavõrd muutnud, et osad täiskasvanud koerad ei vali absoluutselt vastast ning kargavad kellele iganes turja. Oma olemuselt on mingi 7-8 kuune koer juba ka sedavõrd suur kasvult, et teine koer kaitstes oma territooriumit võib visuaalselt pidada kutsikaohtu koera rivaaliks ning rünnata ka seepärast.


Ütleksin nii, et on kaks väga valusat teemat, mis jätavad koerale jälje kogu eluks:
- üks neist on kui kutsikat ründab teine koer
- kutsikaeas kogetud ehmatused seoses pauguga, millest kujuneb välja pauguargus.

Kirjavahetus Eesti Kennelliiduga seoses FCI- sse töögruppi minemisega

Ei tahaks kohe kuidagi kurnata koolitushuvilisi poliitiliste teemadega. Kes tahab leida koolitusest rääkivat teksti, see seda siit ei leia ehk pole oluline seda edasi lugeda. Otsige sisukorrast koolitusteemasid.
Kuivõrd 15. märtsil toimunud EKL juhatuse koosolekul oli EKL juhatusel ja minul erinev nägemus sisust, mis meie kirjavahetuses oli, sisi sai kokku lepitud, et ma panen kirjavahetuse avalikul ülesse. Seetõttu panen selle siia, et need kellel vaja lugeda saaksid seda lugeda:

Suhted ja reeglid kutsikaga

Kui eelmised kutsika ettevalmistuse jutud läksid üsnagi treeningute spetsiifiliseks ning tehniliseks, siis kirjutaks täna natuke üldisema loo. Osaliselt on see tingitud ka asjaolust, et siit artiklite kogust on viimastel aegadel aina rohkem otsitud kodukoera koolitusega hakkuvaid teemasid. Ma arvaks, et tänane jutt on kasuks nii võistluskoera kui kodukoera omanikule. Räägiks reeglitest ja suhetest, milledest tegelikult ju koorub välja edaspidine kooselu koeraga. Kui me räägime kodukoerast, siis sellest sõltub ennekõike see, kas meil kodus on hiljem nö. parim sõber või probleem, millega me peame kogu aeg tegelema. Rääkides võistluskoerast, on aga sellest kinni otseselt meie tulevased võistlussooritused, sest mida vähem on meil koeraga omavahelist konflikti, seda parem.

Mäng kutsikaga

Eelmisel nädalal kirjutasin ma siia kaks kirjutist sellest, kuidas tuleb kutsikaga teha toiduga algkoolitust. Esimeses olid konkreetsed õppevideod harjutustest ning kirjeldused, kuidas neid läbi viia. Teises oli juttu peamistest vigadest, mis tehakse. Nagu ma esimeses kirjutises mainisin on kutsikaga suhtlemsies ja nö. algkoolituses 3 paralleelset teed. Kui neis kahes artiklis oli juttu toiduga koolitamisest, siis täna kirjutan mängust. Kuivõrd mäng on hästi detailirohke tegevus, siis lisasin siia juurde 2 päris head videot. Selleks, et tervikust paremini aru saada on mõlemad videod samast kutsikast, kelle videod olid ka toiduga koolituse juures. Et paremini aru saada tekstidest ja ivast, soovitan kindlasti need videod mõlemad algusest lõpuni läbi vaadata. Üks neist on tehtud, kui kutsikas oli ca. 8 nädalane ja teine ca. 11 nädala vanuses.

Kutsikaga mängul on väga palju rolle ning seda ei saa kuidagi üle tähtsustada. Mängu tähtsus tulevikku silmas pidades on üüratu. Loetleks ülesse mõningad olulisemad punktid (ei ole tähtsuse järjekorras):

Kutsika koolituse esimesed sammud vol.2.

Tänane kirjutis on inspireeritud üleeilsest kutsika ettevalmistuse loost ning räägiks vigadest. Eks muidugi seda oli arvata ka, aga ikkagi tuli järgnev natuke ülletusena. Antud teema tegi vaatamise rekordi. Ühtegi teist teemat pole nii palju esimesel päeval loetud. Miks see üllatab mõnevõrra on see, et kui ma varem olen kirjutanud ja andnud nõu konkreetsete probleemide lahendamisel ning juhtinud tähelepanu kuulekuse detailidele, millega saaks vigasid vältida, siis endale tunduks vaadates koeri kuulekuse platsidel, et just selles osas on tegelikult info vajadus kõige suurem. Ehk a'la inimestel on koerad tehniliselt vigadega, nad otsivad lahendusi ning ma olen üritanud neid pakkuda. Teine üllatav moment on selles, et olgem ausad, ma olen kohanud koolitamise aja jooksul palju inimesi, kes küsivad nõu aporti koolitamisel, ridamisi inimesi kes on kimpus kõrvalkõnniga ja üksjagu huvilisi, kes ei saa võistlustel õiget meeleolu kätte, aga ma olen kohanud üksikuid koerajuhte, kes ütlevad, et nad ei oska teha kutsika ettevalmistavat osa ning küsivad nõu. Selleks üllataski, et teemat vaadati tegelikkuses 3 korda rohkem kui teisi. Eks muidugi videotega teem aopngi huvitavam ja lahedat kutsikat n ka lahe vaadata :) Mis oli veel huvitav selle viimase kirjutise järgselt, et kuulsin mitme inimese suust, et selles mis ma kirjutasin ja videotel näitasin polnud ju midagi uut ning niimoodi ju teevad kõik. Iseeensest see ei üllatagi, sest nagu ma selles eelmises tekstis kirjutasin , on üsna tavapärane, et palju inimesi lahmib kuu aega kutsikat peost sööta arvates ise, et teeb toiduga kuulekust. Enesekindlus on suur ning see, et suurem osa detaile tuleb valesti välja jääb lõbusa ja innuka kutsika ning rõõmsate emotsioonide varju. Samas muidugi ütleksin ka kohe ära, et ega selles mis ma kirjutasin ja filmisin polegi midagi uut. Terve maailm teeb seda juba ikka pikalt. Kui vaadata MM-del 95 ...100 punkti sooritusi, siis kõik need on selliselt alguse saanud ning seda juba pikalt. Iva on detailides (nagu tegelikult kogu koerakoolituses). Täna räägiks siis eelmise kirjutise taustal võimalikest vigadest ning kuidas edasi liikuda.

Kutsika koolituse esimesed sammud

Viimasel ajal on blogis loetud üsna aktiivselt kutsika ettevalmistuse teemasid, samuti on minu käest päris mitmed inimesed küsinud nõu kutsika ettevalmistuse osas. Seetõttu otsustasin kirjutada täna siia vägagi konkreetse, nõu andva ning videotega varustatud teksti kutsika ettevalmistuse teemadel. Videotel on 9 nädalane malinoisi kutsikas, kelle omanikuga saab tihedat koostööd teha alates kutsika otsimisest ja valikust peale ning kes on tänu omaniku oskuslikule tegutsemisele igati hästi arenenud. Need videod on selles mõttes head, et ca. 9 nädalase kutsika tase, kellega tahetakse hiljem võistlussporti teha, peakski umbes selline olema. Mul on olemas antud kutsikast ka varasemaid videoid, aga antud teksti tundusid just need sobivat paremini.

Olen varem oma kirjutistes korduvalt maininud ning ka loengutes sellest pikalt rääkinud, et kutsika ettevalmistus on hilisemat võistlemist silmas pidades meeletult oluline. Ma lausa ütleks, et õigesti tehtud kutsika ettevalmistus on oma väärtuselt sama tähtis, kui kogu ülejäänud aja jooksul tehtud treeningud. Miks siis nii? Aga sellepärast, et kutsikas on:

Kuulekuse roll varrukakoolituses

Varruka- ehk kaitsekoolituse juures tundub olevat peamine rõhk sõnadel agressioon ja saak ning ennekõike tahetakse näha jõulisi haardeid ja dominantset valvamist. See olekski nagu kõige A ja O. Tegelikult on kaitsekoolituse nö. "võtmetegija" hoopis kuulekus. Iseeensest on see ju ka täiesti loogiline , et kui me räägime teenistustõugu koertest ning nende koolitamisest, siis üks õige teenistustõugu koer peab peabki olema hästi kontrollitav.

Seoses kuulekusega haakub aga kaks päris suurt valearusaama:

- kuulekuses kiputakse nägema vaid kaitseosas kahe harjutuse vahele jäävat nö. kontrolli osa, mille eesmärk on siirduda kontrollitult järgmisesse harjutusse

- koerad, kes ei allu omanikule koheselt ja korrektselt saavad suurema aplausi, sest nad paistavad "tegijamad".