Tänast kirjutist ajendas kirjutama ütlus, mida olen viimasel ajal liiga palju kuulnud "mul on nii kahju, et ma seda varem ei teadud, oleksin asju kindlasti teisiti teinud. Nüüd on nii kahju ajast ja koerast ning kaotatud võimalustest". Pean tõdema, et sellist ütlemist olen kuulnud erinevatel aegadel päris palju, aga eriti viimasel paaril aastal jääb see aina tihedamalt kõrvu kraapima. Ma arvaks, et põhjuseid, miks niimoodi aina rohkem öeldakse on mitu.
1. ühest küljest tekib juurde aina rohkem inimesi, kes sooviksid sporti teha ning on selle eesmärgi nimel üksjagu aega ja raha kulutanud ning jõudes enda arust kuhugi tasemele avastavad, et tegelt polegi seda taset, mida näha loodeti
2. teisalt tänu internetile on näha aina rohkem materjali korrektselt töötavatest koertest ning seetõttu karjuvad vead rohkem välja
Alustaks materjalist. Ma olen kohanud päris mitmeid õnnetuid inimesi, kes on ostnud endale kutsika soovides sporti teha. Läinud kasvataja juurde, kes on kiitnud oma kutsikaid ja öelnud, et need on parimad, mis leida annab. Kutsikate kasvades on kahjuks ilmnenud, et antud koer on kas puuduliku töövõimega, ebakindel või saaki napib. Pole ka just erandlik, et hea sportkoera pähe on müüdud kutsikaid, kellede vaematel on puusad või küünarliigesed olnud väga kehvad ning seetõttu on raalne, et kutsikatest osadel saab olema tõsiseid probleeme barjääriga. Ilmselgelt kutsikaostja usaldab kasvatajat, kui eksperti ja tegelik pettus tuleb välja alles jupi aja pärast. Kusjuures huvitav on see, et ka tagantjärgi kasvatajad ei süüdista mitte oma kutsikaid või aretust vaid ütlevad koeraomanikule konkreestelt , et ta on koera ära rikkunud. Et oli väga perspektiivne koer, aga näe keerasid peeti. Ja vaene omanik usubki seda. Töötades selliste koertega ütleksin mina varrukamehena ja koolitajana, et see on loll jutt. Kui koer on oma olemuselt ebakindel näiteks koormamise suhtes, sisi üldjuhul tuleb see välja alles raskemate treeningute käigus ja omanik ei ole saanud seda põhjustada. Sama lugu töövõimega. Kui koer ei jaksa pikalt töötada vaatamata heale füüsisele, siis on omanik andnud kõik, et keora füüsist parandada, aga koer lihtsalt ei suuda pikalt pinge all töötada. Need on kõik pärilikud probleemid ning tegelikult on see kutsikatest näha ja teada. Ma võiks juba pelgalt selle najal, mis ma treeningplatsidel näinud olen täiesti selgelt täna öelda, et millistel sakslastel või dobermannidel milliste puudustega kutsikad sünnivad meil Eestis, sest see tuleb ju kogu aeg välja ning seda erinevate omanike käe all.
Muidugi on ka võimalus, et kasvataja ei näe oma koerte puudusi. On selline nö. kasvataja pimedus. No siis ei olegi midagi teha paraku. Aga selleks olekski nõuanne - küsige neutraalsetelt inimestelt, kellel on kogemust ja teadmisi. Kirjutasime sellest pikema jutu ka Sportkoera lehele http://sportkoer.ee/koerasport.php pealkirjaga , kuidas valida kutsikat.
Mõelge ise situatsioonile, et teie kutsikas mängib rõõmsalt kaltsuga, sikutab ja võitleb. Kõik on nagu tore, aga peale ühte aastat treeningut kui koer koormata, siis hakkab haare närima ning koer kartma. Ja probleem ei parane, sest koer ongi loomult ebakindel. Ning see ei tulnud välja enne, kuna treening oli lihtne. Tegelt on ju ikka päris nukker. Koer on juba südame külge kasvanud ning ära teda naljalt ei anna ning raha ja aega on palju kulutatud. Siis ei jäägi muud üle kui ohata ja kiruda. Sarnasel avalduvad ka paljud teised probleemid, mis teie kogu senise töö suhteliselt nullilähedaseks muudavad.
Jätkaks koolitusega. Ma olen kokku puutunud kahjuks päris mitmete inimeestega, kes on koera koolitamisega jooksunud sügavale tupikusse ning koer nõuab ümberkoolitamist. Käies koolituse detailselt läbi ning selgitades lahti vea põhjused ongi väga tihti kuulda, et oleks ma seda varem teadnud. Mis on peamised vead? Koerale ei õpetada platsile tulemise meeleolu või iseseisvat aktiivsust. Samuti tehakse suuri vigasid algasendi või kõrvalasendiga, mistõttu koer kas ei oska seda hoida korrektselt või kiunub või haugub tekkinud konfliktist. Selliste vigade loeteluga võib minna aportini välja, kus algselt kenasti pulga järgi jooksev koer ühel hetkel närima hakkab või mineku ja tuleku kiiruses kukub. Sedatüüpi vigasid võib ette lugeda pika rea. Ühine iseloomustaja on neil see, et ei ole osatud teha tööd süsteemselt või ei ole saadud aru algkoolituse osade detailide tähtsusest lõpptulemuses või ei ole osatud vigu näha. Avastades puudused, hakatakse neid omal käel ümber pusima ja viiakse koer konflikti.Üldjuhul läheb sellega viga veel suuremaks.
Pelae seda, kui oleme Sportkoera lehele ja siia blogisse pannud ülesse kutsikakoolituse videoid oleme saanud mitmeid korda kuulda, et ai kui kahju, et ei teadnud, ma ei osanud sellist asja üldse teha. Tegelikult on aga siin veel üks kala. Vaadates neid videoid ei pruugi üldse ise neid nö peamisi asju läbi hammustada. Näiliselt teed nagu sama asja, aga tegelikult koera jaoks näeb see hoopis muu välja.
Millest siis need koolituslikud vead pärinevad?
Ollakse ise väga enesekindel. Olles enne koertega kokku puutunud või siis ühte kahte koera koolitanud arvateks, et see on ju nii lihtne. Et teen sarnaselt nagu eelmisega ning kõik laheneb iseenesest. Kahjuks selleg aüldjuhul kopeeritakse juba eelmise koeraga tehtud vead ka uude koera. See on päris naljakas , kuidas Eestis eksami ja võistusplatsidel näeb sama omaniku käe all uusi koeri, kes teevad täpselt samu vigu. Samas on koerad erinevad ning seetõttu see copy paste ei pruugi töötada ning pannakse jällegi rappa. Suurim puudu son aga see, et ennast ei näe ju kõrvalt. Enda arust teed kõike hullu hästi, aga tegelikkuses on seis midagi hoopis muud. Samas tihti kaasatakse keegi appi, aga see abiline ei ole pädev ehk ta ei näe neid nö. fundamentaalseid vigasid. Nähakse vaid mingit osa, milleni enda kompetents kannab
Koolitatakse koera seminaridel kuuldu või videol nähtu põhjal. Vaadates seminaril kõrvalt, kuidas oskajad inimesed koeri käsitlevad tundub see nii lihtne. Kindlasti on paljude peas käinud mõte, et kui teeks järgi saaks tsempioni. Kahjuks on sellega probleem, et nähes seminaril vaid ühte osa ei saa ju ette kujutada, kuidas antud koolitaja enne seda osa toimetaks ja kuidas peale seda ning ammugi ei kujuta ette, et milliselt käituda, kui viga ilmneb. Rumal lug on sellega, et tegelikult selliselt kopeerides ei tunta isegi viga ära. Ehk näiteks kui koolitaja ütleb, et vot hoia kätt nii ja tee kehaga naa, siis ta näiteks viib eelnevalt koera vastavasse meeleollu. Kopeerides järgi tehakse tihti see tehniline osa ära, aga kun akoolitaja kõiki detaile ei maininud jääb see ülejäänud osa tegemata ning ilmselgelt ei toimi lõpptulemus.
Käiakse väheste oskustega koolitaja juures. Meil on koolitajaid nagu muda. Kahjuks nad kõik reklaamivad ennast nö. kõige koolitajana. Paraku peab aga tõdema, et üldjuhul teadmisi napib ikkagi selels osas. Valdvalt ütleks, et meil osatakse koolitada kodukkoera ja nö rahvasportlast kui mitte võistluskoera. Olen nii platsidel kui ka interneti videotel näinud ikak täiesti uskumatuid asju ning seda ka nö. päris tegijate poolt demontsreerituna. Toon sellise näite. Vaadake neid kutsikavideoid, mis siin blogis üleval on. (http://sportkoer.blogspot.com/2012/03/kutsika-koolituse-esimesed-sammud.html) Oluline on kutsikale anda väga konkreetne kõrvalkäimise pilt toiduga. Selleks peab koer olema iga kord samas meeleolus, samas asukohas jne. Siis see nö. kinnistub koerale. Alles hiljuti nägin ühte videot, kus koeraga tehti sarnast harjutust ning koer kõndis küll kõrval, aga teda premeeriti pooltel kordadel täiesti vale asendi eest ning samuti kõikus meeleolu. Teisisõnu ongi see lahe koosveedetud hetk kutsikaga, aga sellest ei ole koolituslikult mingit kasu. Kui nüüd koolitaja isegi oma koeraga ei valda sellist asja, siis kuidas suudab ta teisele inimesele nõu anda ning kõrvalt jälgida. Selle viimase grupi inimesi ongi meie teele sattunud kõige rohkem ehk nad on käinud kellegi juures koolitumas nng olnud ise väga rahul. Nüüd võistlustel on alanud probleemid ning tervik on hakanud murenema. Tulles meie käest abi saama on selgunud, et koeral puuduvad tegelikult kinnistunud ühesed arusaamad enamustest väga olulistest asjadest. Tema nö. ümber koolitamine on aga mega töö.
Miks satuvad koerad valede koolitajate juurde? Üheks peamiseks põhjuseks on asjaolu, et kuulatakse valesid nõuandjaid. Kui nõuandjad pole piisavalt pädevad, siis nad soovitavadki milel iganes põhjal. Näiteks nad said konkreetse koolitaja juures abi mingi probleemi lahendamisel ja seega see ongi hea koolitaja kõigeks. Omaette soovitajaks on kasvatajad. Nemad soovitavad üldjuhul lähtuvalt põhimõtetst , et hea oleks kui koolitaja juures mingil juhul kutsikaomanik ei saaks teada kutsika puudusi. Ehk kui on karta, et koolitaja ütleb ausalt oma arvamuse välja, sisi parem sinan mitet saata. Tavapäraselt sellises situatsioonis tehakse lihtsalt konkreetne koolitaja maha. Ehk öeldakse, et ära tema juurde mine, sest ta ei oska koolitada. Mina näiteks olen enda kohta üle Eesti kuulnud päris palju jutte teemal, et Aivo ei oska koolitada. Kuigi ju tegelt tulemused nagu räägiks muud. Aga eks see on ju ka tõsi, et kui koer on materjali mõttes kehv ning omanik on seetõttu hädas, et koer ei koolitu vajalikul tasemel, siis ma olen seda ka alati sirge seljaga öelnud.
Kokkuvõtteks ütleks nii, et kui lähed peamasööri juurde ning t ateeb väga head pea massaazi ning pakub muuhulgas, et tegeledes iga päev peadega võiks ta oma kogemusele toetudes ka juukseid lõigata, siis olgu pärast kui tahes hea juuksur või tehtud lõikuse kordasaamine olla paras väljakutse. Samas oli ju ta hea massöör, aga lihtsalt ei osanud juukseid lõigata. Meil kipuvad inimesed aga solvuma, kui ütled, et ta on hea kodukoerte koolitaja, aga võistluskoerte kogemust pole piisavalt. Meil tahavad kõik olal kõiges parimad.
Soovitaks taaskord, et kui te tahate võistelda, sisi valige kutsikat targalt ning koolitage teda targalt. Kui kellegil abi on vaja, siis saame alati aidata.
No comments:
Post a Comment