Lahtilaskmisest varrukas

Ma olen kirjutanud varem siin kaks artiklit lahtilaskmisest :
http://sportkoer.blogspot.com/2012/02/kask-lahti-koerte-koolitamises.html
http://sportkoer.blogspot.com/2012/02/veel-kasust-lahti.html
Täna räägiks pikemalt just varrukaplatsil toimuvast. Lahtilaskmine on arvestades koeramaterjali ja koolitustaset üsnagi raske element. Keeruliseks teeb olukorra koera jaoks just see, et olles haardes (ehk saagiinstinkti mõju all) peab ta tulema kiirelt nö. kuulekuse alla, et sealt koheselt siirduda kaitseinstinkti poolele. See nö. kolmest alalõigust koosnev üleminek peab toimuma sisuliselt sekundi jooksul. See seab aga üsna tugevad nõudmised koeramaterjalile ning samuti koolitusele.


Alustame materjalist. Koertele on looduse poolt antud väga erinev võime keskenduda ning reageerida. Näiteks närvilised koerad hästi tihti ei suuda koheselt reageerida, sest nad "jäävad nö. kinni" eelmisesse elementi. Üsna tüüpiline probleem närviliste koertega on see, et kui ta saab käsu "lahti" ja ta lähtuvalt oma peas toimuvast ei suuda koheselt lahti lasta, siis tal tekib olukorrast konflikt ning lähtuvalt närvilisest iseloomust süvendab see konflikt probleemi veel.  See on teatud mõtes nagu lumepall, mis läheb liikuma peaaegu ei millestki. Sisuliselt koer hilineb veidi, talle meenub selles situatsiooni koerajuhi pahameel, see kutsub ülesse närvilisuse tõusu ja nii see pall veerebki ja aina kasvab.Kuidas probleemi lahendada räägin allpool.

Teine tüüp koeri, kelledel lahtilakmine probleemiks on ja kes kipuvad varrukasse alati "hammastega kinni" jääma, nagu oleks hambad rohkem konksud kui teistel, on sellised koerad, kelledel üleminekud ühelt instinktialalt teisele ei ole head. See on näiteks üks probleem, mis haakub väga paljude näituse liini saksa lambakoertega. Nad nö. jäävad teatud instinktialasse kinni (ja sellel hetkel koerajuhid vabandavad, et näe hambad jäid varrukasse kinni).  Mõni võib nimetada seda uimasuseks, mõni teine ka ekslikult närvilisuseks, kuid tegelik probleem on see, et koera iseloom ning "pea" ei võimalda nö. looduse poolt kiiret ümberlülitust. Hästi tüüpiline on selliste koerte juures see, et kui ühendada lahtilaskmisega mingi negatiivne mõjutus, siis see muudab ümberlülituse kiiremaks, kuid sellega kaasneb kaks probleemi:

1. see kipub toimima vaid siis, kui mõjutada, kuivõrd tegemist on väga suure abiga. Tegelikult abina tuleb käsitleda antud juhul seda, et koerale antakse negatiivne mõjutus sisuliselt koera olles saagialas (kuigi peale käsku, aga koer omas peas on veel saagialas) ning sellega tekitatakse tugev konflikt. Koer minnes konflikti, lülitub selle mõjul kaitseinstinkti poolele ja "elab konflikti välja". Abi seisnebki selles, et sellisel juhul koer ei õppinud ju lähtuvalt varrukamehe liikumisest või omaniku käsust ümber lülituma, vaid selleks oli hoopis teine "märk". Kui nüüd eksamil või võistlusel sellist märki ei tule, siis koer ei oska teises meeleolus olles iseseisvalt sama asja järgi teha.

2. Teine probleem on lahtilaskmisesse kuhjuv stress ja pinge. Kui koera närvisüsteem pole väga hea, siis on lihtne tekkima probleem, et koer hakkab lahtilaskmisele eelnevalt närima või haaret muutma. Uutes IPO eeskirjades on aga see nö. üleminekufaasi viga eeskirjadesse sisse kirjutatud lausa boldiga ehk selle eest tuleb punkte maha võtta.  Koera jaoks tekib seos, et lahti käsuga haakub negatiivne ja ebameeldiv mõjutus ning koer hakkab seda ette närvitsema.

Seega võttes kokku materjali alalõigu ütlekski, et tegelikult suudab teha ilusat haaret ja näidata võitlust koormuse all olles ning tulla sealt üle puhta üleminekufaasi kiiresse ja veatusse lahtilaskmisse vaid vastavaid iseloomuomadusi omav koer.  Vanarahvas ütles kenasti "sitast saia ei tee". Kui nüüd on koer, kellele loodus pole andnud tööomadusi ja selget pead, siis ta ei suuda teha iial ilusat lahtilaskmist koos puhta üleminekufaasiga ning sellest lähtuvalt jääb alati kaotama punkte. Oma olemuselt näiteks närvilise üleminekufaasi miinimumtrahv on üks hinne allapoole. Kui te võtate kõigist lahtilaskmistest ühe hinde maha, siis koguneb juba päris palju punkte kokku. IPO 1-s vähem , aga IPO 3-s juba päris palju.

Räägime edasi koolitusest. Tõin artikli alguses välja kaks linki eelnevatele lahti käsuga haakuvatele artiklitele. Väga - väga oluline on koera jaoks juba kutsikaeas teha see käsk üheselt mõistetavalt ning puhtalt selgeks.Igal käsul on koera jaoks mingi sisu. Teisisõnu, ku meie jaoks on sõnal "lahti" tähendus, siis koera  jaoks on see sama võõras sõna, nagu tool või laud. Kui me koerale nüüd seda sõna tutvustame, siis oluline oleks seda teha nii, et koer saaks aru,et käsu kuuldes peab koheselt lahti laksma, tegema seda üheosaliselt, ilma stressita ning edasi minema aktiivsesse olekusse. See peaks olema nö. selle käsu tähendus ja värv. Kui nüüd alguses tutvustada koerale seda käsku kuidagi teisiti , siis koera jaoks see käsk omandabki ju hoopis teise tähenduse.

Varrukaplatsile tuleb käsk "lahti" juba päris alguses, kuivõrd kaltsu või patja haaranud koer peab ju töövahendi lahti laskma, et saaks edasi töötada. Sellega ei haaku küll selels situatsioonis mingit agressiooni ega ümberlülitust, küll aga peab jätkuma nö. üleminek aktiivsusele.  Ehk kui koer laseb lahti, siis olenevalt koeramaterjalist, tema vanusest ja algkoolitusest võib see aktiivsuse tõus tähendada mitut erinevat asja:
1. mahakukkunud kalts lüüakse kohe eemale, et koeras toimuks kiire lülitus aktiivsusele
2. varrukamees hakkab koheselt koera koormama aidates ta agressiooni poolele
3. varrukamees näpistab koheselt peale lahti käsku koera kubemest või tagumikust ning koer lastes lahti lülitub kaitse poolele.

Kui nüüd mõelda klassikalise lahtilaskmise peale ehk koer on varrukas ning saades lahti käsu lülitub aktiivsele kaitsele. Selle käitumismalli tutvustamine algab hoopis kaugemalt. Kõigepealt on vaja koer koolitada tugevaks ja enesekindlaks nii saagi- kui ka kaitseinstinktil töötades.

Saagi poolel tähendab see, et koer peab saaki haarates olema enesekindel, haarama tugevalt ja hoidma rahulikult . Saagi liikudes on koer vait ning püüab saaki.

Kaitse poolel tähendab see seda, et koer on varrukamehe ees haukudes aktiivne (mitte reaktiivne) , enesekindel ning dominantne. Kaitsekäitumise osa on isegi antud kontekstis olulisem, kui saagi osa, kuivõrd lahtilaskmisel peab koer ju ennekõike lülituma maha saagi poolelt ja minema üle kaitse poolele. Kui koer on nüüd mõlemas instinktialas tugev ja oskab käituda, sisi järgnevalt tehakse temaga üleminekuid. Kui  ma eelnevalt rääkisin koertest, kelledel see üleminek looduse poolt pole nii hea, siis see ongi see etapp koolitusest, mida tuleb rohkelt treenida. Alguses võib koera nendes üleminekutes aidata kasutades näiteks ogasid, mis on koerale natuke ebamugav, tekitab konflikti ja aitab sellega üle minna. Hiljem peab võimaldama koeral minna üle ilma vahendite abita.

Kui on tegemist koeramaterjaliga, kelle üleminekud looduse poolt ei suju, siis tuleks minna kindlasti nö. "üle võlli" ehk alguses teha asja tavapärasemalt ning pärast nõuda ka raskemas olukorras ning aina kiiremat üleminekut. Sisuliselt pannakse koer raskemates oludes nö. sundseisu ning hiljem lihtsamates oludes suudab ta juba ise käituda.

Kui nüüd koer on haukumises ja kaitsekäitumises enesekindel, siis sellega on koerale olemas nö. platfrom, kuhu peale käsu saamist nö. maanduda. Kui talle on õpetatud üleminekuid ning need on talel sisse kulunud ning muutunud automaatseks, siis on olemas ka teine nö. komponent. Järgnevalt saabki juba teha nö. päris lahtilaskmist ehk töötades varrukaga nõuda sellest lahtuilaskmist ja järgnevat varrukamehe ees haukumist.

Edasi lihvitakse juba selles olukorras koer nö. enesekindlaks ehk tulema heast haardest läbi ilusa üleminekufaasi puhtasse lahtilaskmisesse. Koerakoolituses on kasutusel selline mõiste, nagu ülekinnistamine. Antud juhul tähendab see seda, et koerale tehakse antud olukord võimalikult keeruliseks ja raskeks ja nõutakse siis käsu täitmist ja sarnast käitumist. Näiteks saab koera traksidest sikutada ehk tõmmata ta kehalise käitumisega veel hullemalt saaki ja siis selle ajal nõuda lahtilaksmist ja ümberlülitust. Selline ülevõlli oludes treenimine aitab ka seels osas, et eksam on ikkagi eluline situatsioon, ku svõib juhtuda vägagi erinevaid asju (varrukamees võib komistada, koer saada kehva haarde jne) ning koer peab ka siis puhtalt lahti laksma.

Erinevad kaitsetöö faasid ning lahtilaksmisega toimuv ümberlülitumine on hästi näha ühe eelneva artikli juurde pandud videotes. Artikli link on siin http://sportkoer.blogspot.com/2012/05/kaitsesoorituse-hindamisest.html#more