Koerakoolitusest ja -spordist veel üks arvamuslugu

Algselt oli plaanis mul täna kirjutada jälje alustamisest ja selle koolitamisest. Sel nädalal toimunu valguses aga räägiks hoopis muust. Et mis siis sel nädalal eripärast on toimunud?  No näiteks korraldas EKL-KKK teisipäeval uusi IPO eeskirju tutvustava loengu. Ma pean tunnistama, et ma olin mõnevõrra siiski üllatunud toimunust. Ma ei arvanudki, et tuleb mingi täissaal. Enne eeskirjade vastuvõtmist oli kuulda üsna kõva lärmi teemal, et EKL-KKK ei tohiks vastu võtta uusi eeskirju, sest need on nii teistsugused ja muudatused nii suured, et rahvas ei suuda kohaneda. Vastaseis ei olnud mitte ainult naised saunas rääkisid tasemel, vaid kulmineerus ka selleteemaliste sõnavõttudega EKL-KKK eestiseisuses. Üllataski tegelikult just see, et kõige selle lärmi taustal  ei ilmunud loengule kohale ükski "mitte kursis olev ning muudatusi suureks nimetanud isik" isegi mitte EKL-KKK eestseisusest (olles ene kõvahäälselt deklareerinud, et on mures jne) ning tegelikult ka suurem osa koerasportlasi ning korraldajaid. Kui ma võtaks kuulajaskonnast maha Sportkoera rahva, siis järelejäänud osa moodustasidki peamiselt dobermanni- ja snautseriinimesed. Ehk jällegi vana hea teema - ütleme,  et ei ole tehtud, ütleme et ei ole kursis ja seisame vastu ja siis kui toimub, siis kohale ei tule.

Teine üsnagi veider sellel nädalal hoogu kogunud teema on EKL-KKK eestseisuses toimuv arutelu Aivo Oblikase karistamise üle.
Selliselt välja öelduna jääb mulje, nagu ma oleks teinud midagi halba ning koerakoolituses nö. Eestis korda ja ohje hoidev organisatsioon tahab mulle selle eest õiglase karistuse määrata. Aga nali seisnebki hoopis selles, et tegelikult pole see nii. Eesti koerakoolituses on hetkel päris paljud asjad suht kehvas seisus ning vajaksid kiiret muutmist. Näitena võib tuua kasvõi vastuolu, et hetkel on PJK, IPO, BH, FH, IPO-ZTP ja IPO-V eeskiri vastuolus "EKL eksamite ja võistluste korraldamise eeskirjaga". Esmaspäevast see vastuolu siis plahvatab, kuivõrd jõustuvad uued eeskirjad, mis on raameeskirjaga vastuolus. Tegemist on hästi komplitseeritud probleemiga, mis nõuaks väga kiiret lahendamist. Seda tegelikult ka osad EKL-KKK eestseisuse liikmed tahaks teha, aga ....

Kui kevade hakul toimusid uued EKL-KKK eestseisuse valimised, siis esitas koosoekul oma kandidatuuri Maris Luberg, kes tutvustas ennast, kui eksamite korraldajat ning pakkus välja, et ta võiks sellesuunalise rahva arvamust EKL-KKK s esinadada. Mind küll seline tutvustus mõnevõrra üllatas, sest teades, et Maris ei ole kohtunik, teades, et ta ei ole koolitaja, teades et ta ei ole ka oma koertega koerasporti harrastanud, oli mul tegelikult ka natuke nagu selline arusaam, et ta tegelikult pole peale 1-2 eksami ka midagi korraladanud. Aga okei, kui eesmärk on esindada korraldajaid, siis tore on. Saanud eestseisusesse aga võttis ta pea kohe ette teema, et Aivo Oblikast peaks karistama. Eks see on emotsioon on pärit kuskilt nö. minevikust. Kuivõrd Maris oli korraldaja (minu teada ka ainuke üritus,mida ta korraldanud üldse on), kes tahtis ESLÜ eelimise aasta IPO eksamit korraldades filmimise ära keelata ning ma EKL-KKK esindajana vastu võitlesin, samuti on ta esindanud klubi Articust, kui EKL-KKK (ehk siis jällegi mina) kummaliste IPO eksamite valguses eksamikeeldu taotlesin. Ilmselgelt on jäänud sealt alles ebameeldivaid emotsioone. Kokkuvõttes on toimunud üsnagi veider tegevus. Kogu oma senise EKL-KKK eestseisuses oldud aja jooksul on ta pidevalt aina uuesti ja uuesti tõstatanud Aivo Oblikase karistamise teema, jättes teised teemat paremaid aegu ootama. Kuivõrd eestseisuse esimees ja veel mõned teised liikmed on leidnud, et on palju olulisemaid asju, millega tegeleda, siis on teema soiku jäänud ning jällegi on Maris Luberg tulnud ja teema püsitatnud ja diskussiooni ülesse kruvinud. Kuigi oleks ju loogilisem, et nö. korraldajate esindajana ta oleks pigem huvitatud vastuolu kõrvaldamisest "EKL eksamite ja võistluste korraldamise eeskirjas".  Miks ma seda siia kirjutan? Aga sellepärast, et ma leian, et Eesti koerakoolitusüldsus peaks teadma, mis toimub Eestis. Võtke ja vaadake EKL-KKK lehelt selle aasta kohta. Kas te leiate sealt näiteks mõne protokolli? Kas on toimunud mõni koosolek peale üldkoosolekut. Ei midagi. Tegelikult toimub üldsuse silme eest varjatult kogu aeg meilitsi nagu pidev koosolek. Kahjuks toimub see aga selliselt, et sellega pole isegi kursis EKL-KKK liikmed, rääkimata ülejäänud EKL liikmetest. Mõiste avalik tegevus on täiesti kadunud. Natuke meenutab antud tegevus EKL-is mahavõetud juhatuse ajal toimunut, kus leiti, et lihtrahvas ei peagi olema asjadega kursis ning teeme asju omaette. Aga kuidas mina sellest tean? Aga sellepärast, et Mari leidis, et kuna juba üle kolme kuu käsitletakse suhteliselt katkematult EKL-KKK eestseisuses nö. minu personaalküsimust, et siis selline tagaselja asja ajamine ei sobi ning ta informeeris mind sellest. Tõsi ka see tõi kaasa  tugeva meelepaha puhangu paari inimese poolt, kes on seda karistamise teemat vedanud ning etteheited Marile, et kuidas ta niimoodi listi sisesed asjad minule teatavaks tegi.

Kui EKL-KKK s oli 10 aastat töine ja korrektne töökultuur, kus toimusid regulaarsete vaheaegade takka koosolekud ning nende käigus arutati asju kultuurselt ja avalikult, siis nüüd ona koos nö. uute tulijtega ilmunud sinna foorumile omane sopaloopimine. Asi on läinud nii kaugele, et näiteks Mari saatis sel nädalal informeeriva meili, et tema ei soovi enam edasi tegutseda EKL-KKK eestseisuses, kuivõrd see ei tegele mitte koeraspordi ja koerakoolituse arendamisega ja oluliste küsimustega vaid osad isikud on leidnud seal võimaluse oma isikliku solvumise väljaelamiseks ning sopaloopimiseks. Ma saan aru, et paljude inimeste silmis ei saagi ma Mari- st neutraalselt rääkida, aga ma ütlen siinkohal, et tegelikult on selline samm Eesti koerakoolitusele hästi vastikult valus. Peale minu lahkumist EKL-KKK st võttis kogu selle suhteliselt suure töökoormuse üle kaks inimest - Vilve ja Mari. Kui nüüd viimane lahkub, siis jääb selles mõttes ikka päris jube auk. Kahtlen, et Vilvele üksi on see töömaht ebaõiglaselt liiast.  Kui me võtame asju selliselt, et Mari on praeguses EKL-KKK s see inimene kes valdavale osale meilitsi tulnud päringutele vastas, kes laekunud tulemuste protokollidest vigasid otsis ning neid üle täpsustas ja näiteks uute IPO eeskirjade juures peamise osa tõlketööst tegi ning PJK uue eeskirjad kokku kirjutas (üldisemalt enamuse eeskirjade loomisel suurima töö tegi) , siis ei ole vaja just suurt ettekujutusvõimet, et aru saada milline töömaht sellel kõigel on. Kui ma seda kõike kõrvalt vaatan, siis ma näen siin vaid ühte - meil on Eestis koerakoolituses üsna palju inimesi, kes oskavad näha koerakoolitusprobleeme ning üldist pilti vaid läbi oma koera ja probleemide, aga puudub oskus näha tervikut ning arengusuundi ning nö. tänaste sammude homset mõju. Kui sellised inimesed, kes teevad otsuseid vaid lähtuvalt omaenda isiklikust huvist ning vajadustest oma tegevusega "ajavad ära" laiemalt mõtlevad inimesed, kes Eesti asja ajavad, siis see on igast nurgast vaadates kõige halvem asi, mis üldse saab olla.

Ma olen peale tagasiastumist päris mitmete inimestega arutanud teemat, et mis on vahepeal minu elus muutunud ning ma olen kõigile neile vastanud, et mu elu on läinud oluliselt lihtsamaks ning vähem närvesöövaks. Ma saan tegeleda klubi arendamisega ning väga laheda seltskonnaga ning arendada nende endi ja nende koerte oskusi.  See on tegevus, kus inimeste silmist paistab tänulikkust ning kus valitseb teineteise toetamine ning vaid positiivsed emotsioonid. Tegelikult ju see ongi peamine , kui saab tegeleda asjaga, mis sulle meeldib ning see toob vaid positiivseid mõtteid. Miks peaks olema sopaloopimise keskel ja võitlema inimestega, kes vaid isiklikke huvisid ja eeliseid taga ajavad ning seda võtteid valimata teevad. Ma olen öelnud küsijatele, et minu tagasiastumisega ei kaotanud mina mitte midagi ning ma olen jätkuvalt selle arvamuse juures. Vestluses osalenud inimesed on sellega nõustunud ning leidnud, et koerasport Eestis üldiselt kaotas ja ega sina ei kaotanud tõesti midagi.  Paraku see on jah nii.Ma pakuks, et ka Mari lahkumisega on sama teema. Sellepärast ma praegu kirjutangi. Ma esinen nö. avaliku üleskutsega, et inimesed ärgake unest. Teie, kes te näete vaid oma koera ning leiate, et eeskirju ning võimalusi peaks selle järgi väänama, te teete meeletult kahju tuleviku võimalustele. Teie , kes te näete seda kõrvalt ning saate aru, et see on vale ning hoiate vaikivalt rusikaid taskus, tegelikult ju soodustate ka kaudselt seda tegevust. Täna on meil seis, kus võistlused ära jäävad ning keorasport on teenistusalade poolel sügavaimas augus läbi aegade. See ei ole põhi. Kukkumise ruumi on veel oi oi kui palju. Ärge laske selle kogu värgil põhja minna. Eks vaikivalt rusikad taskus pealt vaaadata ongi mugav ning kõva häält teha teinekord palju ebamugavam, aga need on ka teie tuleviku võimalused, mis niimoodi minema lähevad.Ma tean, et oponendid väidavad, et praegu on vaheaastad ning paljud tõsised tegijad on võtnud uued noored koerad. No kuulge, ega need 7-8 iniemst kes uued koerad võtsid ei ole Eesti koerasport. Nad võivad olla nö. tuumik , aga kogu see rasv sealt ümbert on ju täna kadunud. Vaadake statistikat 4-5 aastat tagasi ning seda koerte määra, mis KK-s ja IPO -s osales.


Tulles tagasi teema alguse juurde, kus mainisin, et EKL-KKK arutab juba kolm kuud, kas peaks Aivot karistama, siis seletaks ka natuke selle asja tagapõhja. Eks ma olen ju viimastel aastatel päris teravalt sõna võtnud ka nö. ebaausustele ning slikerdamisele sõrmega näidates. Ja alati on see kaasa toonud ähvardusi ning laimu. Ega need Marise EKL-KKK eestseisuses toimunud minusuunalise teema püstitused pole ju ka juhuslikud. Need on käinud nagu lained. Esimene suurem aktiivsus tekkis siis, kui ma kirjutasin Koertekojas sellest , kuidas Articuse eksamitel oli Saksamaa protokolli tekkinud koerale tulemus, kes siinse info põhjal üldse paltsil ei käinudki. Kuna teema vajus maha, siis järgnevalt algatas ta taaskord Aivo karistamise kampaania hetkel,. kui juhtisin tähelepanu, et ESLÜ korraldades kevadel IPO võistlusi puusani heinas ning reklaamides seda eelnevalt hea võimalusena tulemus saada, käitus mittesportlikult. Nö. kolmanda lainena aktiveeris ta teema peale siinses blogis tehtud kirjutisi saksa lambakoera aretuskontrollide ja varrukakatsete teemal. Ütleme nii, et see näeb selles mõtets hale välja, et loodetakse, et kui Aivot kuidagi karistada, et siis äkki ta jääb vait ning saab rahulikult veidrate ja mitte väga eetiliste asjadega edasi tegeleda, sest keegi teine vast enam peale seda ei julge suud lahti teha.

Ma toon siia alla vaid ühe näite. Eelmisel aastal ESLÜ IPO meistrivõistlustel kasutas ESLÜ esimeses astmes ühte varrukameest ning saatis teise soorituse ajaks pingile. Esmapilgul tundub, et mis siis ikka, kuid ... Mõtleme nüüd laiemalt. Igal varrukamehel on vaid temale omane liikumine ning ilmselgelt on koer, kes on treeninud ühe varrukamehega rohkem harjunud tema liikumisega kui teiste nö. võõraste omadega. Võistluse mõte ongi ju ennekõike selles, et määratakse koera koolitustase ning pannakse koerad paremusjärjestusse. Mis võrdsusest või paremusjärjestusest saab juttu olla, kui üks koer töötab oma treeneriga ning teised võõraga? Kui on kaks varrukameest, sisi ilmselgelt on seis võrdsem, sest teine on ikkagi võõras ja koera koolitustase tuleb märkimisväärselt paremini välja. Kevadisel IPO võistlusel, kus ESLÜ antud tulemuse põhjal universaalvõitja tiitleid jagas (ehk teatud mõtets tiitli võistlus) tahet teha seda juba 3 astme koertega. EKL-KKK  ei nõustunud ning nagu ma olen kuulnudtagantjärgi on ka selle teema palju heteheiteid tulnud tagantjärgi.

Kui me võtame nüüd asja isiklikust vaatenurgast, siis üks ilusa välimikuga saksa lambakoer, kellega ei tahetagi kunagi MM-le minan saab endale IPO 3 astme tulemuse ning nime"IPO 3 klubisse". Mis selles siis  halba on? Ta ju ei sega kedagi. Selliselt põhjendavadki asja ühe poole inimesed. Aga kui nüüd vaataks olukorda laiemalt, siis ESLÜ on koerakoolituses Eestis nö. eeskuju andev organisatsioon alates loomisest peale. Kas see on sisi nagu hea eeskuju? Et viimegi vähehaaval siss ekorra, et kõikidel võistlustel töötab vaid üks varrukamees? Kas siis on üldse enam tegemist võistlusega selle otseses mõttes?

Või võtame teise näite. Käies FCI IPO kohtunike koolitustel on iga kord toonitatud, et kohtunik peab hindama koera õiglaselt ning andma õiglase hinde tuues välja puudujäägid ning kirjeldades lahti olukorra. Ka Diegel ja Wahlström toonitasid viimasel korral, et kui kohtunik premeerib algajat väga hea hindega nö. mitte õigustatult, siis koeraomanik arvabki et tal on hästi koolitatud koer ning ta ei saa ka pilti vigadest. sellega ei lisa kohtunik motivatsiooni vaid vastupidi võtab ära edaspidise arengusuuna. Kui kohtunik aga ütleb, et su koer oli pööretes aeglane ning kõndis viltu ning saab hindeks rahuldava, sisi omanik saab teada oma hetkeseisu ning ka hinde põhjused ja tagamaad ning oskab edasi liikuda ja treenida. Selline suund ilmselgelt arendab. Kui võtat aga asju kas oma isikliku koera või kasvandike põhjal, sisi lahe oleks ju kui oma koer saaks hea hinde ja kasvandike omanikud oleksid rahul. Mis need kingitud hinded siis ikka halba teevad?  Ega me MM-le ei lähe. Me ei sega ju kedagi oma tulemustega. Ja jällegi paistab ju hästi välja kuidas isiklik huvi tapab pikemas perspektiivis üldisema arengu.

Selliseid näiteid võiks tuua siia palju . Olles olnud päris pikalt kogu selel värgi sees ning seda eri tasandites ning eri rollides ütlen mina, et vähemalt mina näen küll neid seoseid ning nähes esimest doomino nuppu kukkumas kujutan ette, kuidas kukub 25 -s või 40-s. See on ka see põhjus, miks ma sõna võtan ning kriitiline olen. Kahjuks need inimesed, kes vastukaaluks karistada tahavad näevad vaid esimese nupu kukkumist ning kujutavad ette heal juhul 5-nda käitumist või loodavad, et 3-nda ja 4-nda nupu vaheline vahe on nii suur, et see rivi ei kuku edasi.