Täna kirjutaks jäljeesemetest. Veider on see, et jäljetreeningutest on saand kirjutada siia ikka päris pinu artikleid, aga esemetest pole ma vist kordagi rääkinud. Nüüd ma siis parandan vea.
Mina õpetan koertele jäljeesemeid selliselt, et koolitan nad jäljest eraldi. Mõte on selles, et ma tahaks, et koer näitaks esemeid suure sooviga ning nähes neid esiemst korda jäljel, haakuks sellega vaid positiivne kuvand ning koer teaks kohe, mida peab tegema. Kui teha nii, et alustada esemetega kohe jäljel, siis minu arust tekib kolm probleemi:
1. Koer jõudes esemeni ei tea, mida tuleb täpsemalt teha ja selleks, et koer sellest aru saaks peab koerajuht andma talle mingi märgi (näiteks lama käsu või hoidma rihmast kinni jne.). Seega nö. esmakordselt tutvustamisel nö. jäljekonteksis liimub sellele elemendile kohe külge märk, mida meil pole vaja ja mis tegelikult ju lausa segab. Minu soov oleks, et koer jõudes jäljel esmakordselt esemeni oleks üdini rõõmus nähes tuttavat eset ning kogedes, et näe ma leidsin eseme lamaks koheselt iseseisvalt.
2. Kui ese on alguses õpetamisel nö. jälje lõpus, siis tegelikult ju see ei ole koerale mingi motivaator jõuda mingi tundmatu vigurini seal kuskil lõpus, et siis äkki pärast seda saada süüa. Ma tahan, et jälje lõpus oleks sellist mõõtu motivaator, mis annab koerale mootori minna läbi tule ja vee.
3. Kui jäljeese ei olegi jälje lõpus alguses vaid keskel, siis nö. uue elemendi õpetamine keset jäljetööd lõhub vastikult jäljetöö rütmi ja meeleolu ja töötab nö. jälje baastreeningutele vastu.
Need loetletud põhjused on minu jaoks piisavad argumendid, et mitte koolitada esemeid jäljel.
Sellest, kuidas ma jäljesemeid täpsemalt nö. mujal koolitan räägin kunagi hiljem. Täna räägin nö. esemetest üldisemalt ning vigadest seoses nendega.
Jäljeese peaks olema koera jaoks alati olulisem kui jälg ise. Kui koera kogemus kasvab, siis ta hakkab aina rohkem nautima jäljetööd ning saab sellest töörahust naudingut ja positiivset tagasisidet. Siis on lihtne tekkima olukord, kus koer enam ei näita esemeid. Ta nimelt ei hooli sellest vorstitükikesest eseme eest, kuivõrd võrreldes jäljelt saadava kaifiga on see tühine. Seega ta ei näe pointi eset näidata. Toetudes sellele mõttele leian ma, et nii kaua kui võimalik, tuleks seoses esemetega üritada vältida sunni ja negatiivse emotsiooni kasutamist. Kui anda koerale sundi esemel, siis see on paratamatult negatiivne, mistõttu võib koeral tekkida esemega nö. negatiivne varjund ja see tähendab, et nö. positiivsena mõjuv jäljetöö saab olema veel suurem nauding kui negatiivse varjundiga ese, mistõttu tõenäosus, et koer eset ei näita muutub veel suuremaks.
Positiivsena on esemeid võimalik hoida mitmel moel. Näiteks treenides esemeid stabiilselt kodus näiteks enne sööki. Ehk enne kui annate hommikuse või õhtuse söögi lasete koeral nö.söögi eest esemeid näidata. Selliselt pidevalt tehes tajub koer tugevamat seost toidu ja esemete vahel ning ese muutub positiivsemaks.
Teine võimalus on selles faasis, kui koer enam eset mingil põhjusel ei näita, panna ese alati jälje lõppu ning kui koer näitab selle eseme, siis koheselt ta vabastada ning mängida palliga ohtralt. Sellisel juhul seostab koer eseme positiivse jäljelõpuga ja see ese teatud mõtte smuutub talle nö. lõppeesmärgiks, mida on vaja leida, ehk esemest saabki see nö. motivaator jäljel. Kui eseme näitamise ja pallimängu vahele jääb pikem aeg, siis koer ei seosta eset palliga ja sellist nö. motivaatori kuvandit ei teki. Jõudes jäljel esemeni arvab koer, et see oligi nö. see viimane ese, mille eest preemit saab ja lamab kiiresti. Nüüd näidatakse ese ära ja antakse uus käsk otsida ning koer töötab jällegi usus, et seal kuskil on järgmine ese ootamas. Sellise premeerimise puuduseks on asjaolu, et koer võib hakata eseme näitamisel ise püsti tõsma nö. ennetades premeerimist. Seda ei tohi selliselt lasta teha. Ehk kui koer hakkab ennetama, sisi keelata. Koer peab aru saama, et esemel lamamine on ülim ja selle eest saab kohe palli, aga ise palli järgi tulek on taunitav ning karistatav. Nagu koerakoolituses ikak , peab see olema must - valgelt teostatud.
Koer loobub teinekord eseme näitamisest ka põhjusel, et ese on küll positiivne, aga jälg on antud hetkel ikkagi positiivsem. Seetõttu oleks kasulik, kui koeral oleks sisiki esemega haakuvalt ka pilt, et eset peab ikakgi näitama selleks, et üldse nö. edasi jäljele pääseda (see on nagu vahelüli pääsemaks edasi). Seetõttu on oluline, et koer tajuks, et koerajuht on reaalselt ka nö. antud karjas juht ning et see juht tahab, et esemeid näidatakse. Kui koerajuhil hakkab positisioon koera suhtes murenema, siis on tihti üsna tüüpiline, et sellega kaob ka esemete ilus näitamine. Põhju son ju lihtne- miks peaks koer näitama kellegi nö. alama jaoks midagi ja sellisel nö. toitu manguma. Kui ta on ülem, siis ta teeb ise, mis tahab ning koerajuht võiks hoopis temalt toitu küsida. Selline suhtumine segab mitte ainult jäljel vaid tegelikult ka igal pool mujal. Seetõttu on äärmiselt oluline, et suhe koeraga oleks paigas. Kui suhe koeraga on paigas, siis võib olal vajalik esemel ka nö. sunni kasutamine. Kuid see peaks olema tehtud tundega ning tuleks jälgida et positivset pilti ei kahjustata. Hästi oluline on ajastus.
Ideaalis peaks jäljel eseme näitamine olema ülesse ehitatud sellisel loogikal, et ese on ülim ja seda otsitakse aga samas seda peab näitama ja sisi pääseb edasi. Kui mõelda selelle lausele, siis tegelikult see annabki ju kätte enamuse vastuseid.
No comments:
Post a Comment