Need, kes on 10 –
15 aastat Eestis koeraspordis olnud mäletavad veel väga selgelt aegu, kus
koerad saanud haarde närisid nagu krokodillid, lahti laskmisel rebisid
varrukat, lõpuks siiski varrukast irdununa hakkasid haukuma, kuid haarasid
pidevalt taas hammastega varrukast ning tonksasid varrukameest. Kui vaadata
tolleaegseid tulemusi, siis kõik need koerad said IPO-C osas üldjuhul tulemuse
ning teinekord ka üsna kõrge. Raske on tegelikult leida seletust, et miks neid
sedavõrd suuri vigu nii hellalt koheldi. Tõenäoliselt on põhjus asjaolus, et
väliskohtunikud ei tahtnud meie nö. idaneva hakkavat koerasporti sellega kohe
seisma panna, et igal võistlusel kõik koerad läbi kukuvad. Kuigi samas osad Sooem kohtunikud hindasid ka samade kriteeriumite järgi , nagu kodumaal. Samuti on kindlalt
põhjus ka asjaolus, et 10 aastaga on ala maailmas meeletult arenenud. Kuivõrd
koolitajate ja kogu koerakoolituse tase on maailmas teinud läbi meeletu arengu.
Selles valguses on ka hindamiskriteeriumid mõnevõrra muutunud ning täna
pööratakse oluliselt rohkem tähelepanu koera pea tasakaalukusele ehk sellele,
kuivõrd koer suudab olla tugev ja dominantne erinevates instinktialades ning
kui kiiresti ümber lülituda..
Paljudel inimestel
on aga paraku meil Eestis need 10 aasta tagused sooritused tugevalt pähe
kulunud ning nähes platsil koera, kes on haaramises kiire, ripub tugevalt
varrukas kinni ning laseb käsu peale enam vähem okei lahti ja jääb valvama,
siis automaatselt peetakse seda nö. võrratuks soorituseks. Kui vaadelda aga
sooritust lähemalt ja süveneda detailidesse, siis selle koera haare võis küll olla
täis, aga natuke rahutu . Ta ei närinud, aga kohtunik näeb lähedalt, selles on
närvilist pinget, enne lahti käsu saamist muutub see aga veel närvilisemaks,
mis näitab üleminukufaasi probleem. Samuti võiks lahti laskmine olla oluliselt
kiirem ning haukumises ja valvamises on puudu dominantsist, millega koer ütleb
varrukamehele, et kui sa vaid mõtled liikuda, siis ma su maha murran. Kui koera
töös on puudujäägid, nagu ma eelpool ülesse loetlesin, siis platsi äärest
vaadelduna väga ilus töö võib olla tegelikult tehtud madala hea või lausa
rahuldava peale. Kuidas nii? võib selle
peale küsida, meenutades neidsamu 10 aasta taguseid sooritusi. Olles käinud
nüüd 3 –l korral kuulamas FCI IPO kohtunike koolitusi ütleks, et olenemata, kes
on koolitajana esitlust teinud, on toonitatud pidevalt samu asju. Järgnevalt siis tutvustaks neidsamu detaile
lähemalt.
Sisuliselt kogu IPO C osa koosneb ründamistest, võitlemistest, lahtilaskmistest ja valvamistest. Varrukamehe ründamise ja koormamisena võib isegi käsitleda põgenemise osa, kus tegelikult ju varrukamees võitleb teatud mõttes põgenedes koeraga, kes üritab teda peatada. Lisaks põgenemisele on sama skeemiga (rünnak - haare - lahti - valvamine) teostatud järgnev rünnak, konvoeerimise rünnak, pikamaarünnak ning sealne kordusrünnak. IPO 1-s ja 2-s on neid rünnakuid muidugi vähem.
Kui vaadelda koera käitumist selles kirjeldatud olukorras, siis tuleb eristada 5-t faasi:
1. Alustusfaas (ründamise faas). See on hetk, mil varrukamees teeb esimese liigutuse ja koer reageerib sellele. Ideaalis peaks koer reageerima koheselt, liikuma jõuliselt ja energiliselt ning domineerivalt ning haarama täissuuhaarde. Selliselt seda olukorda peaks ka hindama. Kui koer ei reageeri päris koheselt ning ei ründa piisavalt jõuliselt (tuleb küll kiirelt, aga näha on et seal ei ole domineerivat jõudu) ning haardes jääb natuke vajaka, siis need kõik on puudujäägid. Tegelikult olenevalt puudujääkide suurusest on täiesti reaalne, et harjutuse terviklik hinne kukub pelgalt selle osa tõttu juba väga hea peale. Ilmselgelt ei saa ju harjutuse kohta kasutada enam väljendit võrratu, kui mingis harjutuse osas on puudujääke. Kohtunikele antavates juhtnöörides räägitakse isegi sellest, et kui kõik muu on täiuslik nii antud osas kui ka kogu ülejäänud antud harjutuse osades, siis kui haare ei ole täiuslik, siis ei tohiks koerale anda hinnet võrratu, vaid väga hea.
2. Järgneb koormusfaas. Selle ajal varrukamees koormab koera ning avaldab talle survet. Ideaalis peaks koera haare jääma selliseks nagu ta oli ehk täissuuhaardeks ning rahulikuks. Koer peaks kindlasti ka vastu võitlema. Lihtsalt kaasa tassitav kotti meenutav koer ei ole ju oma käitumises kuskilt otsast dominantne ega ka energiline. Ma ei usu, et ükski inimene kasutaks nagu nööril rippuva koera suhtes terminit energiline. Koormusfaas näitab tegelikult väga palju koera kohta ning iseloomustab nö. materjale. Kohtunikukoolitustes on räägitud sellest, et kui koera koormamise ajal koera haare on rahutu, siis tuleks kogu harjutuse hinnet vähendada koheselt 2 hinde võrra. Ehk oletame, et puudujääke oli rünnaku kiiruses ning valvamisel on koer natuke kõhklev ning pole dominantne. Samas lahti laseb võrratult. Haaramise ja valvamise nõrkuste tõttu oleks koera hinne juba kindlasti mitte võrratu, vaid väga hea (isegi võimalik, et hea). Kui nüüd koer on haardes rahutu, siis see tähendab - 2 hinnet ehk madal rahuldav. Platsi äärest vaatlevad pealtvaatajad näevad, kuidas koer läks haardesse ning lasi kenasti lahti ning valvas enam vähem ning üsna reaalselt jääb sedavõrd madal hinne arusaamatuks.
3. Üleminekufaas on see lühike ajahetk, mis jääb varrukamehe seiskumise ning lahtilaskmise vahele. See on küll ajaliselt kiire hetk, aga räägib väga palju koera ja tema närvisüsteemi kohta.Kui koeral on ümberlülitusega probleeme või ta koolituslikult tajub lahtilaskmises ebakindlust või konflikti, siis tihti selline koer säilitades kogu rünnaku aja head haaret parandab seda enne lahti laskmist või hakkab kergelt närima. Ta nö. tunnetab, et kohe tuleb lahti käsk ning kogunenud pinge lööb seal välja.Kui koer on üleminekufaasis rahutu, siis tuleks hinnet aladada 1 hinde võrra. Ehk arusaadavalt, kui muidu oli kõik võrratu, siis see ju ei ole enam võrratu. Aga kui oli väga hea, et miks siis nagu enam antud viga ei ole probleem? Et las siis jääb edasi väga hea? Nagu öeldud on üleminekufaasi probleemid tihedalt seotud koeramaterjaliga ning üsna tihti ka koolitustasemega.
4. Lahtilaskmise faasis peaks koer käsu saades momentaalselt varrukast lahti kukkuma ning valvama hakkama. See on koerale hästi raske element ning nõuab väga selget pead. Kuivõrd vaid murdosa sekundiga peab ta olles saagiinstinkti võimuses lülituma ümber kuulekusele ja sealt kohe momentaalselt kaitsele. Selline nö. topeltlülitus eeldab asjade head tasakaalu peas. Eeskirjades on kirjas, et aeglane lahtilaskmine on kuni 3 miinuspunkti. Teine käsk on automaatselt miinus 3 ning sealt edasi sama loogikaga ehk teine lisakäsk miinus 6 ja kui siis ka koer laseb aeglaselt, kukuvad punktid edasi. Aeglane lahtilaskmine ei tähenda mitte ainult seda, et anti käsk ja siis 3 sekundi pärast kukkus koer lahti. See tähendab seda, et koer peab laskma momentaalselt lahti. Kui nii ei ole, siis see on juba mingi miinus. Kui koer ei lase laksust lahti ehk see on nö. ebamäärane või kaheosaline, siis selle arvelt peaks hinne alanema koheselt 1 hinde võrra.
5. Järgneb valvamise faas. Koer olles lahti lasknud peab alustama koheselt intensiivset, dominantset ning energilist valvamist. Meil Eestis näeb väg aarva sellist valvamist, mida võiks dominantseks nimetada. Väga oluliselt on see kinni koeramaterjalist aga paraku ka koolitusest. Dominantne valvamine ei tähenda seda, et koer haugub tihedalt ja energiliselt. See tähendab seda, et koer sõna otseses mõttes ähvardab varrukameest ja ei luba tal midagi teha. Dominantsest valvamisest räägin kunagi lähiajal edasi.
Paneks siia nüüd kolm videot nö. olukorra lahtiseletamiseks. Väg atahaks panna Eesti oma koerte nö. puusutsega videoid, et seletada lahti meile omaseid puudusi. Ilmselgelt aga ei ole omanikud sellest mõttest vaimustuses. Seetõttu kasutasin oma koera videot.
Vaadake nüüd kõigepealt seda videot normaalkiiruses. Tegelikult näeb ju päris hea välja. Teravam silm võib märgata pisipuudusi, aga tervikuna ei näe üldse paha välja.
Nüüd sama video aeglases tempos koos faasinimetustega. Kui nüüd seda vaadata, siis hakkavad silma ka juba mõningad vead.
Vaatame faaside kaupa:
1. Rünnakufaas on piisavalt kiire, koer ründab kohe ja haarab tugevalt. Samas on videost hästi näha, et haare ei ole 100% terviklik. Ehk siis see on juba viga.
2. Koormusfaas. Koer käitub seal täpselt nii , nagu peab ehk ta säilitab oma haaret rahulikuna, võitleb kogu jõust vastu ning käitub dominantselt. Selle faasi osas pole ühtegi märkust.
3. Üleminekufaas ei ole aga mitte nii ideaalne. Teravam silm kindlasti märkab, et peale varrukamehe seiskumist parandab koer haaret. Selle kohta võib öelda, et aga tal ju polnud enne võitluse ajal aega ning nüüd oli vaja haare ära parandada. Tegelikult kui koer tahab, saab ta ründamise ajal paranada. Sellel hetkel toimuv haarde parandamine on üleminekufaasi probleem ning käsitletav veana. Samas, kui vaatate videot, siis näete, kuidas koer võitleb. See ei ole viga. Koer ei pea varrukamehe seiskumisel olema nagu sammas ja ootama lahti käsku. Ta võib olla rahulikum, aga ka võitlust loetakse väga heaks tooniks ning dominantsi näitamiseks. Samas peaks aga haare rahulikuna säiluma. Toimuv haardeparandus ei ole suur viga, sest edasi säilub haare rahulik ning tegemist on vaid ühekordse nö. parandamisega, aga see on just sedatüüpi üleminekufaasi viga, mis tihti pealtvaatajatel kahe silma vahele jääb.
4. Lahtilaskmine on üheosaline, kuid võiks olla veidi kiirem.
5. Valvamine on dominantne. Oluline ei ole vaadata haukumise sagedust, vaid meeleolu. Antud juhul on hästi märgata, kuidas koer varrukameest nö. kinni peab.
Ehk võtame vead kokku:
- haare võiks olla parem (see ei ole mingi poolik haare, aga mitte ka täis. Haarde viga on alati suur viga)
- üleminekufaasis kerge närvilisus
Selliste vigadega oleks igati õigustatud antud koerale antud harjutuse eest anda hindeks madal väga hea või kõrge hea.
Ehk, nagu ma ennist mainisin, sisi kiire video vaatamisega tundus sooritus ideaalilähedane.. Kui aga süübida detailidesse, siis see pole nii.
Siia alal nüüd üks teine video, kus asjad toimuvad ideaalselt Koer ründab koheselt, teeb seda energiliselt ja kiirelt (vaadake millal varrukamees hakkab liikuma ning kui kiirelt reageerib sellele koer), haarab täis suuga, võitleb rahuliku haardega, üleminekufaasis on täiesti rahulik ning laseb käsu peale momentaalselt lahti. Valvamist võiks alustada veidi kiiremini ning haukumises võiks olla natuke dominantsem, kuid kui sama videot vaadata originaalkiiruses, siis need vead on väga - väga väikesed.
Siia lõppu tasub kindlasti veel toonitada, et selleks, et neid kõike asju saaks õiglaselt hinnata on vaja, et varrukamees töötaks vajalikul tasemel. Kui varrukamees aitab koera ehk ei ründa teda vajalikul moel, serveerib talle varruka või aitab teda lahtilaskmisel kehahoiakuga, siis sellega võtab ta ära võimaluse näha koera tegelikku käitumist.Sellest, kuidas varrukamehed teinekord koeri aitama kipuvad olen ma kirjutanud sellise artikli koos videotega (NB! oodake videote laadimist) http://onaoma.eu/ipo_kaitse.htm
No comments:
Post a Comment