Alustuseks natuke antud võistluse tagapõhjast. Ma seletasin mõnevõrra lahti "Sportkoera" tegevuse tagapõhja ning ürituste korraldamise tausta http://sportkoer.blogspot.com/2012/05/juuniorikarikast.html .Jäljehunt on organiseeritud ennekõike lähtuvalt põhimõttest, et kutsikaid ja nende omanikke katsetada nö. võimalikult päris oludes ning läbi selle omandada kasulikku infot seniste treeningute õigsusest ja suunast. Sellest lähtuvalt on Jäljehundil olnud ja saab ka tulevikus olema alati võõras ja vanem jälg ning seda mullepõllul. Juuniorikarikas omakorda on sarnane võimalus lastele. Ükskõik, kas enda treenitud koeraga või siis "laenatud" koeraga võistlustulle astudes saab laps tunda ja kogeda päris võistluse hõngu. See annab talle igal juhul huvitava kogemuse ning õnnestumise korral ka suure koguse indu jätkata ja edasi pürgida.
FH võistluse sügavam mõte on anda inimestele võimalus treeningute taset ning koera oskusi konrollida nö. päris võistlusel. FH teine nimi, kuidas teda rahvusvaheliselt kutsutakse on spetsiaaljälje katse. See tähendab, et ta on koerale nõudlik ning peab tooma välja nii koeramaterjali kvaliteeti kui ka treeningute taset samal kujul nagu IPO 3 -gi kõigi oma kolme ala summas. )FH peaks olema koerale sama nõudlik oma ülesehituselt kui IPO 3 kolm ala kokku.) Selleks on vaja, et FH oleks planeeritud selliselt, et ta oleks tingimustelt nõudlik ning koerale väljakutse. Samas peab olema FH siiski läbitav ning võimaldada saada tulemust.
Me tegin möödunud aastal väikest statistikat ning avastasin huvitava detaili. Nimelt Eesti FH tase on vaieldamatult maailma tipp. Meie võistlustel osalenud koertest on tulemuse saanud koertest üle poole 38 koera 71-st saanud punktid üle 90. Päris muljetavaldav ah? Või kas on? Kui võtta kõrvale näiteks Soome FH eksamid (üldse mitte võistlused vaid eksamid), siis seal kukuvad tavapäraselt pooled osalejad läbi. Lihtne oleks järeldada, et aga järelikult on meil lihtsalt nii kõva tase. Kahjuks see ei ole aga nii. Soomlastel on näiteks sel aastal näidata FCI IPO-FH MM-lt ette hõbemedal + meeskondlik pronks. Aga meil .... on läbi aastate osalemiste IPO-FH MM-del saanud tulemuse vaid üks koer - Kairi koos Apolloniga. Ei ole vaja olla mingi geenius, et teha järeldusi. Meil on punktid nii head mitte lähtuvalt heast jäljetasemest vaid hoopis lihtsatest oludest lähtuvalt. Aga eks ongi ju lahe, kui kõik saavad kõrgeid punkte ja lähevad suurte karikatega koju. Kahjuks see aga töötab arengule vastu. Siin on saanud juba legendiks jutud, kuidas keegi sai FH tulemuse kõigest 2 nädalat koera treenides.
"Sportkoera" FH võistluse mõte sel aastal ja ka tulevikus saab olema anda koertele võimalus ennast "päristingimuste" proovile panna.
Sel aastal sai esmakordselt Eestis planeeritud FH1 viia läbi mullapõllul. See on omamoodi naljakas, aga FH 2-s (tegelikult küll IPO-FHs) on olnud mullapõllul jälgi, aga FH 1 on hoitud sellest põllutüübist nii kaugel kui võimalik, justkui kartes , et see jääb äkki inimeste unenägudesse pikalt kummitama. Põlde otsima hakates ma tegelikult ei kujutanud ette, et meil õnnestub saada enda kasutusse nii hea põld,mis vastavalt FH eeskirjdele sisaldab kõike vajalikku - ka üleminekuid eritüübilistelt pinnastelt. Kuna antud põld oli kevadel kaua vee all, siis ei olnud võimalik teda tervikuna ülesse künda, sest traktor ei saanud peale. Sellest lähtuvalt oli põllul nii ülesse küntud osasid, väga pehmeid nö. mülgast meenutavaid osasid, kui ka pehmete osade vahel eelmisest aastast seisma jäänud ning umbrohtu kasvatanud üsna kõvaks vajunud osasid. Lisan siia alla mõned pildid põllust:
Siin pildil on hästi näha, kuidas läbiküntud pehmele pinnasele järgneb seisnud ja läbikasvanud kõvem osa ning seejärel kohe väga pehme osa:
Siin pildil on hästi näha kohe ees sellist pehmemat osa. Kusjuures
hämastaval kombel oli osa sellist pehme ilmega pinnast väga kõvaks
vajunud ning näiteks 3 tunni pärast oli jälje silmadega leidmine
keerukas.
Kõige raskem oli FH2 võistlejal, kellel vahelduvus oli kõige suurem.
Siin on pilt jälgede paigutusest:
Tema jäljeskeem nägi välja järgmine (punasega on näidatud koht, kus koer jäljelt lahkus)
Nr. 2 all startis Estrellest Hurmuri Käbi (SLK) & Merike Kungla
Lisan siia alla antud koera video, kust tegelikult on väga hästi näha, et antud põld oli aetav (muidu ei oleks sedavõrd ilus töö kuni põrumiseni olnud võimalik). Videol on ka hästo näha, kuidas põld aurss ning sellega koertele kindlasti natuke tingimusi raskendas.Aga päikseline ja soe päev peale vihma üldjuhul ka seda tähendab. Kokku 58 punkti ja mitterahuldav.
Nr 3. all startis Born To Win White Almighty (VLK) & Monika Laneman
Tema jäljeskeem oli selline (jäljelt lahkumine jällegi punasega):
Kõik kolm FH 1 koera olid üsnagi noored ning seetõttu on ka arusaadav, et koertel nappis natuke kogemusi jõudmaks eduka lõpuni. Samas kindlasti on kõik need koerad võimelised tulevikus ilusat jäljetööd tegema, kui treeningutega süsteemselt jätkavad.
Nr. 4 all startis ainuke FH 2 osaleja Apollon vom Team Endrefalva (SLK) & Kairi Viherpuu
Tema skeem nägi välja seline:
Sel korral siis 31 p ja mitterahuldav.
Küsimus, kas järgmisel aastal teeme jälle sellise võistluse? Et kõik kukkusid läbi ja äkki järgmisel aastal keegi ei julgegi tulla :)) Vähemalt 2 osalejat kinnitasid kohe peale läbikukkumist, et nad tuleksid igal juhul uuesti, sest see ongi huvitav, kui saab koera sellistes tingimustes katsetada. Ma arvan, et sellisel võistlusel on kindlasti koht meie võistluskalendris ning see on just selleks vajalik, et inimesed saaksid võimaluse taseme kontrolliks ning arenguks.Samas ju lisatud video näitab üsnagi selgelt, et tegelikult ei olnud läbikukkumiste taga mitte põld, vaid vähene kogemus ja stabiilsus.
Suured tänud abi eest Helvele ja Marile, kes jälg tegid. Kohtumiseni aasta pärast.
No comments:
Post a Comment