Monday, May 14, 2012

Juuniorikarikast

Kirjutaks siia väikese kokkuvõtte nädalavahetusel toimunud Juuniorikarika võistlustest. Alustuseks mõni rida taustast. Klubi Sportkoer on tehtud väga kindla vormi ja raamistikuga. Meil oli väga kokreetne nägemus,milline peaks olema üks koeraspordiklubi, mis on ennekõike suunatud spordile ning edukate sportlaste tekitamisele ning nende toetamisele. Algusest peale on paigas olnud see, et "Sportkoer" ei saa olema "ügaühele midagi" stiilis klubi, vaid nagu öeldud, tal on konkreetselt eristuv nägu ning suunitlus. Sinna tervikusse kuulub tugevatel alustel põhinev tiimitöö ning koos treenimine ja üksteise toetamine ning süsteemne ning tark lähenemine koeraspordile.  Lisaks treeningutele ning koolitustaseme mõõtmiseks vajalikele eksamitele on "Sportkoeral" veel mõningad spordiga üsnagi tihedalt seotud tradistioonilised üritused, mis kogu terviku ilusti kokku seovad.

Täiesti arusaadavalt kuulub terviklikku pilti
- paari kõrgematasemelisema võistluse korraldamine (nagu sel aastal saab olema FH võistlus, kus jäljepõllud saavad olema Eestimaal sisseharjutatud tasemest mõnevaõrra nõudlikumad.)
- juba tradistisiooniks saanud Jäljehundi võistlus, mille peamine eesmärk on anda koeraomanikele võimalus oma noori koeri ja kutsikaid testida reaalsetes oludes ning läbi selle hinnata oma treeningute suunda ja sobivust
- traditsiooniks saamas Juuniorikarika võistlus, mille peamine ülesanne on anda lastele võimalus võistelda "nagu päris" stiilis (sellest siis allpool pikemalt)
- suvine treeningplaager, mis erineb tradistioonilisest "treenime koeri, aga samas trallime , grillime ja mängime "stiilist peamiselt selle poolest, et see on peamise rõhuga treeningutele ning siis sinna juurde on lisatud natuke ajaviidet ja koos olemist. Peamise rõhuga sisiki trennile. Esialgselt on plaan teha seda laagrit nö. rahvusvahelisena ehk sellest tulevad osa võtma ka sportlased piiri tagant, kelledega koos treenime. Tegemist ei ole seminariga ning kindlasti mitte ka suure rahvaüritusega.
- tervikusse lisandub üsna reaalselt järgmisel aastal juurde veel üks sedatüüpi üritus, mida Eestis varem tehtud pole. Praegu on aga natuke vara veel seda reklaamida.

Nüüd siis lähemalt toimunud Juuniorikarikast.

 Kirjutasin siia ette suhteliselt pika sissejuhatuse kaalutlusel, et tegelikult kõik see lahtikirjutatud nö. taust annabki Juuniorikarikale nö. värvi. Eestis korraldatakse lisaks paljudele eksmitele ja võistlustele ka nö. mitteametlikke võistlusi ning kutsikatele mõeldud üritusi. Nende viimati nimetatud võistluste iseloomustaja on see, et koertega tehakse platsil tavavõistlusest lihtsamaid elemente ning koeri võib toetada toidu, kiituse ja karmima sõnaga. Teatud mõttes on need sisuliselt nagu natuke võistluse treeningud. Kui nüüd mõelda sedapidi, et on laps, kellele meeldivad koerad ning nendega tegelemine, ta vaatab kõrvalt oma ema või isa rassimist koeraga koolitusplatsil ja elab kaasa tema võistlemisele, siis on täiesti loogiline, et sellisel lapsel võib tekkida soov ka ise midagi taolist proovida. Päris võistlused kipuvad tema jaoks raskeks jääma, sest ilmselgelt ei ole lapse oskus koera juhtida ning valitseda võrreldav täiskasvanu omaga. Samas toiduga tehtav kutsikavõistlus on rohkem nagu mäng. Sellepärast tekkiski mõte, et lastel võiks olla PÄRIS oma võistlus. Rõhk sõnal päris tähendab, et nad saavad võistleda nagu täiskasvanud, aga natuke on elemente vähem ning võistlus käibki puhtalt laste enda vahel. Mitmes Euroopa riigis on sedasorti lastele korraldatavad päris võistlused üsna levinud. Saksamaal ja Rootsis on minu teada isegi riigi meistrivõistlused lastele. Selline võistlus lastele annab ilmselgelt neile huvitava kogemuse ning üsna kindel, et taoline võimalus tekitab neis ka rohkem soovi edaspidi koera koolitamisega tegeleda ning miks mitte tulevikus ka tõsisemalt sportima hakata.

Kõik laspevanemad on kindlasti oma järelkasvu juures tähele pannud, et lapsed üritavad olla nagu täiskasvanud ning tahavad "päris elus" kaasa lüüa. Ilmselgelt on päris pliit ja küpsetamine kordades huvitavam, kui mängupliidiga kujuteldavate kookide küpsetamine. Kui lastele anda võimalus"päris elus " kaasa lüüa, siis see on kogemus, mida nad hindavad ning mis neid tugevamaks muudab. Arusaadavalt on täiskasvanute roll toetada ja aidata, et laps tuleks sellest läbi ilma traumadeta. Juuniorikarika mõte oligi anda lastele võimalus osaleda koerakoolituses sellises päris elus ehk sarnases võistluses, milles muidu osalevad nende vanemad. Sellest eesmärgist lähtuvalt sai natuke väiksemaks lõigatud meil Eestis kõige levinuma koerakoolitusala KK 1 eeskirju , et nad ei oleks palju erinevad originaalist ja säilitaks oma nö tõsisema külje, aga samas ei oleks laspele oma elementide paljususelt liiga rasked.

Olles kohtunik sellel üritusel oli minu peamine eesmärk üritada toetada lapsi nende soorituses, kuid samas säilitada hindamise rangus.  Plaanisin hindamise viia läbi samal tasemel, nagu hindaks Eestis mingeid täiskasvanute võistlusi. Minu arust on meie, täiskasvanute, juures oluline see, et me peame olema laste ees ausad. See on asi, mida lapsed hindavad ja tegelikult üsna nutikalt ka aru saavad.  Kogu võistlus pidigi selles  mõttes olema ühtne tervik, mille moodustavad:
- korralduslikult sama tase, nagu täiskasvanute mesitrivõistlustel, koos võistlusnumbrite ja pjedestaali ning karikatega
- elemendid samad, nagu täiskasvanutel ning
- hindamine sama nagu täiskasvanutel.

Kõik see eelpool loetletud taust andis lastele võimaluse sellel hetkel olla natuke aega nagu täiskasvanu ning osaleda "päris" võistlusel.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et üritus õnnestus päris hästi. Suurimaks puudujäägiks võib vaid nimetada ilma.  Tormisena puhuv tuul pani lapsed päris raskesse seisu ning ka pealtvaatajad said üsna vastikult külmeteda. Samas aga ... oleks võinud ju veel kehvem olla ning ka vihma valada. Siin Eestimaal üritusi korraldades ning neil osaledes peab paratamatult ilma vimkadega harjuma ning arvestama.

Võistlustel osales 7 last noorimas klassis ning keskmises ja vanimas kummaski 1. Noorim osaleja oli kõigest 6 aastane. Olles platsil ning hinnates lapsi ning nende sooritusi pean küll tegema sügava kummarduse osalejate suunal. Tase, mida näitasid lapsed, oli selline et annab päris paljudele täiskasvanutelegi silmad ette.  Täiesti loogiline on mõelda, et valdav osa lastest osales koertega, mis on üsna reaalselt treenitud nende emade- isade või tuttavate poolt. Tean, et mõned osalejad tulid ka enda treenitud koeraga. Läbivalt võib aga öelda, et nende konkreetsete harjutuste mahus, kus võistlus toimus, oli küll koerte ettevalmistus väga heal tasemel. Lihtne oleks mõelda, et milles siis sellise "laenatud" koera juures lapse osa on ning et võistluspaari edukus sõltubki ju kasutusse saadud koera tasemest. Ilmselgelt see nii ei ole. Vaadates laste ja koerte koostööd oli tõeliselt lahe näha, kuidas lapsed tunnetasid koera käitumist ning üsna oskuslikult juhtisid koera. Ilmselgelt paistis välja see, et lapsed olid eelnevalt treeninud ning üritanud leida koos vanematega neid võtteid, kuidas koera paremini oma kontrolli alla saada ning kuidas erinevates olukrodades käituda.  Seda koostööd oli tõeliselt nauditav vaadata. Arvaks, et pelgalt see ettevalmistav töö, kus ema - isa lapsega treenisid ning koeraga vajalikku suhtlust ülesse ehitasid, andis lastele juba täiesti uudse ja huvitava kogemuse.


Kindlalt võib väita, et mitu võistluspaari esinesid sellise kindlusega, et kui nad läksid KK1 ametlikule eksmile või võistlusele välja, siis oleks sealt loota tulemust hindele väga hea või isegi võrratu.

Eriliselt tooksin esile järgnevaid seiku. Üldse mitte tahtes tähtsustada kedagi üle või eriliselt ühte last teistest ettepoole tuua mainiksin,
- võitjapaari tööd, kus 10 aastane koerajuht suure isase rotweileriga võrratu esinemise tegi ning samas vaadates sama koera enne autasustamist ema käe otsas jõuliselt sikutamas ja oma tegelikku jõudu demonstreerimas. Oli ikka ilus vaadata küll, kuidas laps suutis kogu selle jõu enda kasuks tööle panna

- üks osalejates oli sedavõrd "tegija", et ta on rinda pistnud ka juba täiskasvanutega päris võistlustel nng saavutanud SK ALG klassis lausa I järgu. Kahjuks sel korral tabas teda ebaõnn, mis mõnevõrra sooritust rikkus, kuid seda oli ikkagi väga kaunis vaadata

- meelde jäi noorim, kõigest 6 aastane osaleja, kes kahjuks loosiõnnest lähtuvalt pidi võistlema juba eelnevalt platsil käinud vanema venna käest saadud koeraga, kuid oma julguse ja säraga kompenseeris juba mõnevõrra väsinud koera esitust ning kastanid tulest välja tõi

- samuti jääb meelde julge tüdruku esinemine, kellel seekord ka rohkem ebaõnne oli ning sooritus mõnevõrra nihu läks, kuid vaatamata tagasilöökidele ta jätkas,  ning tegi seda vapralt ja enesekindlalt ning teenis sellega ära pealtvaatajate aplausi.. Väga tubli!

Sooviksin kindlasti õnne Anu Oksale, kelle käe alt tuli võitja ning tehtud töö kvaliteet oli muljetavaldav.
Palju õnne ka kõigile lastele ning nende vanematele. Kõik olid supertublid ning väärvad aplausi!

Vaadates laste ja koerte koostööd ning pühendumust ütleks küll, et sellest seltskonnast võiks tulevikuks sirguda kindlasti tugev järelkasv meie tänastele koerasportlastele ning andes neile võimaluse, jõuab neist niimõnigi ühel päeval MM-le.

Kokkuvõtteks võib kindlalt öelda, et Juuniorikarikast kujuneb kindel trraditsioon ning rõõm oleks ka järgmisel aastal selle aasta võistlejaid koos uute tulijatega tagasi näha.

Tulemused:

VÄIKE JUUNIOR
1. Rokas Paulavicius (10a) & Neshas Mirazas (rottweiler) 95p
2. Mario Kang (10a) & Tagabo Prima Pajas (sveitsi valge lambakoer) 93p
3. Aleksander-Mark Kappi (11a) & Gem'Givveon Ramya Sonado (dobermann) 90p
4. Laura Mägi (10a) & Hillary Solo Rigoletto (saksa lambakoer) 89p
5. Markus Pärn (10a) & Ridon Hennet Gwen Stefani (berni alpi karjakoer) 87p
6. Janeli Kang (6a) & Tagabo Prima Pajas (sveitsi valge lambakoer) 60p
7. Mette Mari Kaljas (10a) & Bright Light From Kontrastas (sveitsi valge lambakoer) -

KESKMINE JUUNIOR
1. Henriette Porila (14a) & Estrellest La Rochell (saksa lambakoer) 77p

SUUR JUUNIOR
1. Janis Alt (17a) & Fest Kiefer Violetta (saksa lambakoer) 64p 


Siia alla veel üks lahe pilt, kus noorema klassi  võitjapaari sooritusest on Mari fotosid tehes hästi pildile saanud hetke, kust koera silmist paistab hile silma vaadates 100% pühendumus. Suurem hulk fotosid ning samuti mingi kogus videoid saavad Sportkoera kodulehele ülesse lähiajal.

2 comments:

  1. Väga muljetavaldav oli vaadata tublisid noori võistlejaid! Aitäh vahva ürituse eest ja jääme põnevusega ootama järgmist Juuniorkarikat!

    ReplyDelete
  2. Aitäh Aivole ja Marile korraldamise eest. Lastele üritus meeldis ning kogemusi said nad nüüd päris võistlusel osalemise jaoks kui neil peaks kunagi selline soov olema. Tõeliselt lahe oli kõikide osalejate sooritusi vaadata ja ei kadesta Aivot, kes neid väikseid koerajuhte hindama pidi. Aga Aivo sai sellega suurepäraselt hakkama. Aitähh!!!

    ReplyDelete