Üritaks selle suhteliselt pikaks veninud teemaga lõpuni jõuda. Eelmisel korral kirjutasin eksamile minekust. Eksamil ja võistlusel on situatsiooni mõttes nii omanikule kui ka koerale päris meeletu vahe. Üldjuhul erineb võistlus eksamist järgnevate detailide poolest:
- seal on suurem pinge ja omanikon rohkem närvis. Närvipinge on koerale tajutav juba kodunt,
- rahvast on oluliselt rohkem ja sellega haakuvalt ka koeri ja autosid jne.
- üritus venib pikemaks ja koer peab kauem kestma sellises melus,
- üldjuhul ei toimu see kunagi omal platsil (eksam siiski tavapäraselt toimub),
- tihti kaasneb võistlusega tavapärasest pikem autosõit,
- nii platsile minekul kui ka harjutuste vahel on pikemad pausid ning rohkem "surnud" aega,
- üsna tihti on auto platsist oluliselt kaugemal, kui koer on harjunud,
- koera eelnev soojaks jalutamine on teistsugune, kuna teisi koeri ja rahvast on rohkem
Kõik eelnev on sedavõrd suur kontrast koera jaoks, et ilmselgelt on koeral väga lihtne taolist üritust liigitada nö. uueks situatsiooniks. Selleks, et koeral ei kujunekski välja nn. võistluskäitumist on vaja võistlustele minna sellise koeraga, kelle tase on juba sedavõrd kõrge, et tema jaoks on see tuttav situatsioon koos atribuutikaga,
millele lisanduvad lihtsalt mõningad segavad tegurid. Nagu ma eelmistes sama teema kirjutistes juba välja tõin on rida erinevaid detaile, mis teekonnal omalt platsilt võistlusele peab koeral olema omandatud. Toetudes nendele teguritele läheme siis võistlema:
1. Kui meil on platsile minekuks olemas häälestamise hoob, siis ei maksa karta kogu eelneva peale ehk millises tujus oli omanik kodus või kui pikk tee oli parklast platsile või palju on seal ümbruses koeri või inimesi. Võttes koera autost ning häälestades ta vajalikku meeleollu (ma ei pea silmas mitte seda, et koerale öeldakse, et nüüd lähme trenni, see ei ole piisav). Vajalikku meeleolu häälestamine on midagi selist, millega koer pannakse kontrolli alla ning toetudes eelnevatele treeningutele hakkab ta selle ajendil energiat koguma. Selleks on vaja et meil oeks olemas kanalid (millest olen korduvalt eelnevalt rääkinud siin blogis) ning neile toetuvalt tekitatud koerale iseseisev aktiivsus ja energia tõstmine. Häälestamise käigus tõstetakse koer sellisesse meeleolu, et võttes ta platsile käsu all kaasa, kaotab koer kontrolli ümbritseva üle ning satub nagu kinnisesse torusse. Ta tahab saada preemiat ning on selel nimel valmis tegema iseseisvalt kõike, mida soovib koerajuht. Sellises meeleolus olles ei pane koer tähele ümbritsevat ning on võimeline tegema treeningutega sarnast sooritust.
2. Olles treeninud sisse raporteerimisele järgneva energia- ning aktiivsuse tõusu on lihtne siirduda sealt alguspunkti, kus kogu ootuse aja koera energia tõuseb ning selle toetudes on ta segamatult valmis tegema sellist sooritust, nagu trennis on harjutud. Sarnane käitumine treenitakse koerale ka paigalt lamamiselt tulekusse (kui enen tuleb lamada ja siis saab sooritada).
3. Tehes sooritusi on koer nendes enesekindel ning samas kontsentreeritud omanikule. Kuivõrd ta on enesekindel, siis ei teki situatsiooni et ta eksib nii ilmselgelt, et see viib ta stressi ning ta hakkab ringi vahtima ning endasse imema ümbritsevat infot. Kontsentratsioon omanikule hoiab koera nö. "torus" kuhu alguses siseneti.
4. Ühelt soorituselt järgmisele võimaldab koera kanda eelnevalt kinnistatud märgisüsteem. Kui koer on õpetatud õigesti aktiviseeruma ning iseseisvalt energiat tõstma, siis saades peale harjutuse lõpetamist tagasihoidliku kiituse osaliseks, tahab koer veel ning aktiviseerub suurema kiituse ja preemia ootuses veel rohkem. Samas omanik annab märgi järgmisek ssoorituseks, mis suunab kogu selle tõusva energia nö. õigesse suunda. Sellega viiakse koer konkreetse harjutuse sooritamiseks vajalikku meeleollu. See on oluline kahel põhjusel.
Esiteks selliselt ei jää koer passiivseks ja ei lase ennast segada olukorral ja ümbritseval.
Teisalt ei lähe ta kasvavas energias "käest ära" ehk hakka kiunuma, haukuma jne. vaid püsib raamides.
Vahepealne kerge kiitus (mis on sedavõrd minimaalne, et hoiab koera teravana ning tekitab lisanälga) nö. tuunib koera järgmiseks soorituseks ning koos märgissüsteemiga kannab vajalikus meeleolus algusest lõpuni kenasti välja.
Kui mõelda sellele, mis siin eelool ma kirja panin, siis kui kõik see on koeralolemas ning eelnevalt koolitatud, sisi koer ei tajugi ju mingit erilist "võistluspinget ja -situatsiooni" ning seetõttu ei kujune tal välja ka mingit võistluskäitumist.
Koeraomanikud astuvad väga tihti ühte hästi maskeeritud lõksu. Minnes võistlema mitte päris valmis, aga noore koeraga lastakse ennast hämada noore koore töötahtest ja reipusest. Omamata kogu minu poolt kirjeldatud nö raamistikku jääb petlik mulje, et seda polegi vaja. Petekas tekib seetõttu, et noor koer on ühest küljest oma loomult juba innukas ning arusaadavalt olels noor on ta vägagi orienteeritud karjajuhile ning soovib talle meeldida. Samas on noor koer hästi vastuvõtlik ning imeb endasse infot nagu käsn. Saades noore ja innustunud koeraga kohe karika lisab see oluliselt omaniku motivatsiooni ning ta suundub järgmistele ja järgmistele võistlustele. Oer imeb endasse aina rohkem seda võistlussituatsiooni ning samas hakkab vähehaaval kaduma nooruse innukus ning soov koerajuhile meeldida. See sulab nagu jää koera ümbert. Ühel hetkel on meil koer, kes loeb väga hästi võistlussituatsiooni ning on selles osas saanud palju kinnistust ning kui sulab ümbert ka innukus, siis jääb alles hajevil ning ümbrusele orienteeritud ning võistlussituatsioonist ennast segada laskev koer. Siis tekib omanikul paanika ning kahjuks ta ei hakak mitte olukorda paranadama vaid hoopis süvendama. Nähes, et koer on passiivne ja oluliselt kehvem ehitab ta treeningud sedavõrd ümber, et koer mõistaks veel selgemalt, et mis värk tegelikult toimub ja kui tal siiani oli veel mingeid uduseid kohti, mis teda tegutsema panid, siis nüüd hajub kogu udu ja koer läheb võistluste jaoks lõplikult kaduma. Üldjuhul toimub see just sel ajal, kui oleks paras aeg võistlema hakata. Ilmselgelt ei kaalu esimeste astmete karikad ju ülesse saamata jäänud kõrgema astme võitusid.
No comments:
Post a Comment