Eksami - ja võistlushooaeg käib juba täie hooga. Vaadates platsidel toimuvat tekib mul pidevalt mõtteid stiilis, et miks küll koerajuhid võistledes oma keskpäraselt ette valmistatud koeraga ise koerale veel vastu töötavad. Ilmselgelt on võistlusplatsil võimalik koera sooritust enda käitumisega parandada aga samuti ka ära rikkuda. KK võistlusplatsil toimuvast on eelnevalt päris hea artikli kirjutanud siia blogisse Mari ning soovitaks ka selle läbi lugeda http://sportkoer.blogspot.com/2011/10/kuidas-eksamilvoistlusel-keerulistes.html .Ma kirjutan täna natuke teise külje pealt.
Alustaks võistlustele tulemisega. Selleks, et koer saaks võistlustel või eksamil soovitud tulemuse, mis vastab ootustele ning treeningute senisele kulule, oleks vaja et koer oleks võistlusplatsil sarnases meeleolus nagu trennis. Ehk kui me mõtleme järgi, siis me teeme trenni ju alati ühes meeleolus koeraga. Seega me ju treenime teda just ja ainult selles meeleolus ning seetõttu ta teeb just täpselt selliseid sooritusi, nagu ta teeb. Kui ta on teistsuguses meeleolus, siis ta teeb ka teistsuguseid sooritusi. Seega ei ole ju kuidagi mõistlik treenida koera ühes meeleolus ja võistleda teises. Järelikult oleks oluline ehitada koera treeningud ülesse selliselt, et seal oleks sama meeleolu , nagu võistlustel. Õigem oleks küll öelda, et tegelikult peaks olema võistlustel sama meeleolu, nagu trennis. Selle saavutamiseks on vaja enne trenniplatsile minekut harjutada sisse häälestamise rutiin ning kasutada seda ka võistlusplatsil. Sellest, kuidas seda teha olen ma siin blogis kirjutanud päris mitu juttu ning pannud ka videoid. Ei hakka seda uuesti lahti kirjutama. Kokkuvõtvalt tähendab see seda, et võistluspaika jõudes võetakse koer enne sooritust vajalikul hetkel autost ning häälestatakse ta enne platsile minekut vajalikku meeleolusse.
Võistlusplatsile minnes peaks koer olema valmis andma oma parimat. Teisisõnu, kui arvestada meil Eestis ringi jooksva koeramaterjaliga, siis neid koeri, kes kuidagi instinkti ja energia mõttes üle kipuvad keema ja plahvatavad, väga silma ei jää. Enamus koertega kipub probleem olema vastupidine ehk energiat kipub nappima. (mitte ajada segi koertega, kelle pole kontrolli ning kes tunduvad seetõttu energilised, et nad lihtsalt ei allu omanikule). Seega peaks koer olema platsile minnes puhanud. Ilmselgelt on suurim karuteene sellises valguses igasugusel platsi proovimisel. Kui järgmine kord lähete platsi proovima mõelge sellele, et kas teie koera energia- ja motivatsiooniämbris on nii palju vett, et te enne võistlussooritust võite sealt kolmandiku nö. maha kallata ning mida te reaalselt sellega võidate. Kuivõrd ka sellel teemal olena ma kirjutanud siin blogis vähemalt 2 artiklit, siis ei kirjuta seda uuesti üle.
Arvestades eelpool kirjeldatuga näeks võistlustel asi ideaalis selline välja, et võetakse koer autost, häälestatakse ta vajalike harjutustega ning minnakse raporteerima. Nüüd saabub raske osa - nimelt siit edasi kukuvad drastiliselt meie võimalused koera meeleolu ja energiataseme mõjutamiseks. Me ei saa ju enam võtta palli taskust või anda toitu ega tegelikult teha ka rihmatõmbeid. Kas see tähendab, et nüüd me peame siis lihtsalt rullima lõpuni välja ja neelama alla kõik, mis vahepeal "pakutakse". Tegelikult on kogu soorituse vältel võimalik koera meeleolu juhtida ning seda tuleks ka teha. Loomulikult eelduseks on, et sa tunned hästi oma koera ning oled neid asju trennis proovinud.
Oletame näiteks, et õnnetu loosi tõttu oled sunnitud panema koera esimesena lamama. Nüüd koer praeb päikese käes 10 minutit ning minnes teda võtma nö. skeemisooritusele on ta juba täiesti küpse. Siin on olemas järgnevad võimalused:
- tuleks harjutada trennis koera lamamiselt võtmist selliselt, et see tõstaks energiat ning premeerida aktiivsuse tõusu. Sellisel juhul on koera lamamiselt võtmine nagu lisaenergia süstimine. Kui koerale on õpetataud energia kogumist ning toimub shampusepudeli efekt, siis võistlustel mitte premeerides sellel hetkel hakkab koer ootama preemiat ja energia tõuseb veel. Teisisõnu on koeraga lamamispaigalt varje taha jalutamine ning seal ootamine (kuni teine koer sooritab edasi- või kohalesaatmise) parim võimalus koera meeleolu tuunimiseks ning ta häälestuseks. Suurematel võistlustel kogenumad kohtunikud ei luba muud teha kui tulla kõrvalkäiguga varje taha ning seal algasendis seista. Seda tegelikult ütleb ka eeskiri. Kui aga seda ei jälgita ja kohtunik laseb selle silmade vahelt läbi, siis saaks koera panna varje taga olles lama või istu käsu alla selliselt, et andes järjest erinevaid käske (näiteks lama ja sisi kõrval ja uuesti lama) tõsta ta energiat ja pinget. Kui kohtunik sellise asja eest karistab, mis on tegelikult täiesti okei, siis on võimalik peale koera lamamiselt võtmist tõsta koera energiat ja kontsentratsiooni ka varje poole kõndides liikumise tempoga ning kehahoiakuga. Kindlasti ei tohi seal teha mingi tralli või vaheldumisi kõndi ja jooksu. Küll aga näiteks saab kõndida aeglasemalt ja rohkem pingul ning tõsta sellega keora energiat. Tõsi selline kõndimisstiil tõstab vaid siis energiat, kui seda on trennis ka harjutatud. Kui võtta lamav koer, lonkida temaga varjesse ning panna ta seal näiteks lihstalt lamama (loe : lösutama) ning siis teda silitada või niisama töllata, siis sellega võib igal juhul arvestada , et peab olema hea ettevalmistusega hea koer, et järgnev skeemiosa ilusti välja tuleks.
Kui nüüd kohtunik annab märguande, et võid tulla alguspunkti, siis jällegi see on imeline aeg koera häälestamiseks. Üldjuhul on liikuda stardipaika ca. 20 - 30 meetrit. Selle ajaga on võimalik kasutades tempot või minnes näiteks kaarega või tehes vasak või parmpöörde saada koer oluliselt teise meeleolusse, kui ta oli eelnevalt. Selleks, et vasak- või parempööre midagi koera peas liigutaks ning kuidagi mõjuks, on jällegi vaja seda käitumismalli ning toimemehanismi trennis harjutada. Koera jaoks on üldjuhul vasakpööre nö. allutav pööre ja parempööre vabastav. Sellega tasub treeningutel arvestada. Kui oled koeraga võistlusplatsil ning ei saa kasutada rihma või ketti ega ka oma käsi koera mõjutamiseks, siis pööret ju saad. Järelikult oleks seda mõistlik kasutada. Toon näite: koer saab aru pöörete meeleolu poolest ning temaga minnakse alguspunkti. Koer on mõnevõrra langeva instinktiga ning tuim. Liikudes alguspunkti suunas astutakse reipamal sammul ning premeeritakse koera nö. parempöördega. Koer avaneb paremasse meeleolusse ning tõusnud energia pannakse lukku aeglustades kõndi ehk tõstes kõrvalkõnniga nö. shampusepudeli efektina energiat. Jällegi, nagu ma eelpool mainisin, see toimib vaid siis kui koeral on need energiatõstmise kanalid eelnevalt toimima treenitud. Toimib mehanism, et koerale antakse parempöördega lisaenergiat ning seejärel lüüakse pinges kõrvalkõniga kaas peale ning lisandunud energia duubeldub. Selliselt ülesse häälestatud keoraga ei ole mõtet minan alguspunkti "praadima", sest nii on suur oht see nagu õhupallis olevva väikese augu kaudu välja sisistada. Tark oleks jälgida teist osalejat ning kohtunikku ning jõuda alguspunkti alles nö. viimasel hetkel.
Vaadates nüüd eelnevalt kirjutatudle, on esimesena lamanud koeraga võimalik ta meeleolu muuta nng teda häälestada:
1. Teda lamaiselt võttes
2. Temaga varjesse siirdudes
3. Varjes oodates
4. Varjest alguspunkti siirdudes.
Tegelikult on ju ikka meeletult võimalusi, mida tuleks lihtsalt kasutada.
Siinkohal jätan pooleli ja kirjutan edasi järgmisel korral.
No comments:
Post a Comment