Kui eelnevas kirjutises rääkisin peaasjalikult esimesena lamamisest ja sealt koera energia ülesse kogumisest, siis täna räägiks ülejäänud sooritusest. Eelmisel korral oli juttu sellest, et koera energiat saab tõsta nö. pinge tõstmisega erinevates asendites (lama või kõrval) ja lisaks meeleolu muuta vasak- ja parempööretega. Need on tegelikult sellised asjad, et lihtsalt lampi võistlustel pöörama hakates või asendeid võttes ei juhtu midagi. Selleks peab koeral olema all vastav ettevalmistus. Teisisõnu, kui minna võistlema pooliku koeraga, kes vahib ringi, kelle meeleolu uitab veel laiemaid ringe, kui pilk ning enamus käske on poolkõvad, siis läheb nii nagu läheb ja teha pole midagi. Ma olen eelnevalt päris palju rääkinud negatiivse mõjutuse energiat tõstvast kanalist ning ka ootusega energia kasvatamisest. Need mõlemad mängivad tegelikult päris suurt rolli ka häälestamise ja meeleolu juhtimise juures. Räägiks järgnevalt pööretega meeleolu juhtimisest.
Kui omanikul on koeraga suhe korras ehk koer aksepteerib inimest enda juhina ning allub käskudele ilma vastuhakuta, siis üldiselt on selline seis, et pöörates koera suunas ehk vasakule, tajub koer seda negatiivsena ning natuke ahistavana; pöörates paremale aga vabastavana ja läbi selle positiivsena. Seda pilti on võimalik oluliselt ka tugevdada treeningutel. Näiteks tehes vasakpööret ja kasutades pöörde kiiruse saavutamiseks näiteks stekki või piitsa või kätt on võimalik koerale selle pöördega rohkem raamistikku peale suruda. Sellega seoses hakkab koer pöörama kiiremini ning korrektsemalt ega jää jalgu töllama.. Samas annab selline treening vasakpöördele veel negatiivset värvingut juurde ning seetõttu on treeningute käigus seda hea kasutada. Samamoodi pöörates paremale ning kiites koer (sest parempöördel on tavapäraselt koer paremas meeleolus ja korrektsem, mistõttu kiitus on kohane), seostub koeral parempöördega rohkem positiivset värvingut.
Kui nüüd pööretel on väga selge värv olemas, siis minnes võistlusel skeemi sooritama on võmalik enne alguspunkti jõudmist vajadusel teha üks parem või vasakpööre ning sellega koera meeleolu natuke tuunida. Tõsi harjutuste vahel selline võimalus puudub, aga sealsetest võimalustest juba hiljem. Kui on tunda, et koer hakkab veidi liiga vabalt ennast tundma ehk vahib rohkem ringi, saba on püsti, on natuke liiast rõõmsameelne, siis tehes tema suunas surutud väljendusega vasakpöörde on võimalik koerale piltlikult öelda, et " nii ei tohi". Osadele koertele on see aga piisav, et saada ta valest meeleolust nö. kätte. Kui sellele vasakpöördele järgneb veel veidi pinges ning aeglasem kõnd, siis see võimendab vasakpööret veel.
Sarnaselt näiteks siirdudes alguspunkti ja nähes, et koer on mõnevõrra passiivne ning küll oleks nüüd hea kui saaks palliga veidi mängida, siis teinekord piisab vaid parempöördest, mis motiveerib koera ja avab temas uue energia. Kindlasti väärib veelkord mainimist see, et nagu ma alguses kirjeldasin peaks see temaatika olema treeningutelt selliselt eelnevalt läbi käidud, et ta tõesti toimib. Kui hakata võistlusplatsil pööretega trikitama, sisi tehes seda liiga intensiivselt jääb see kohtunikule silma ning seda käsitletakse abina. Seetõttu peab see olema tehtud tagasihoidlikumal kujul. Et ta aga sellises mahus toimiks, peab seda eelnevalt treenima.
Tehes koeraga skeemi on võimalik ju ka neid pöördeid kasutada. Tulles esimeselt pikalt sirgelt ja lähenedes pealtvaatajatele (kes hästi tihti just siin suunal on) oleks mõistlik teha parempööre teravalt ning sellega saada koera tähelepanu uuesti kätte. Kuna parempöördeid on ju siin isegi 2 tk., siis see annab üsnagi kindlapeale võimaluse. Sarnaselt on kasulik jälgida ümberpööret. Mingil juhul ei tohiks seda teha sellisel ajal, kui koer ringi vaatab või meeleolult "kadunud" on, sest nii võib koerale otsa koperdada või koera hoopis ära kaotada. Kui koer on aga käes, sisi on võimalik teda pilguga survestada , saada ta enne pööret veidi kontsentreeritumaks ning seejärel pöördega seda survet koheselt veel tõsta tehes terava ja kiire pöörde.
Tulles lühikeselt sirgelt tagasi ootab ees inimgrupp. Paljud koerad on seal hajevil. Jällegi, enne gruppi on ju vasakpööre. Kasulik oleks see teha sellises paigas, et lisaks pööramisele see ka muudaks koera tähelepanu. Ideaalvariandis tähendab see seda, et pöörad teravalt vasakule, paned koera paremasse "karpi", nüüd kus koer on rohkem "käes" avastab ta alles inimgrupis, et on sinna jõudnud. Inimgrupis on kasulik samuti teha enne pööre vasakule ümber inimese, sellisel juhul annad aega koerale kohanemiseks grupiga ning samas ka pöördega paremini kontrolli all. Teise pöördena teha siis juba parempööre ning võtta grupiga harjunud koer sellega paremasse energiasse. Sellise loogikaga ei jäägi koerale sellist aega, et ta gruppi tulles või seal olles jõuaks muu maailma asjadele mõelda.
Olgem ausad, mitte kuskil pole kirjas, et inimgrupist peab mööda joont alguspunkti tulema. Seega on siis ka meeletud võimalused. Grupist väljumine on võimalik planeerida selliselt, et sealt lahkudes teed kas vasak või parempöörde ning sellega muudad koera meeleolu. Need pöörded võivad ju tegelikult olla järsemad või sujuvamad jne. Ja tegelt ka grupist alguspunkti saab siirduda nurga all ning teha enne alguspunkti veel üks pööre (skeemi vaadates kahjuks ainult parempööre). Vaadates koera meeleolu tuleks järeldada, et kas tasub enne alguspunkti teha seda parempööret või läheneda alguspunktile hoopis sellise nurga alt, et mingit pööret ei tulegi. Selleks on vaja piisavalt hästi koera tunnetada, et mitte väärasid valikuid teha.
Suurim viga, mida teha saab on see, et kui koer hakkab ringi vahtima ja maha jääma, siis omanikud hakkavad teda järgi ootama. Sellisel juhul läheb kaotsi palju punkte ning omanik lisaks premeerib veel koera mahajäämist. Ehk koer jääb maha ja vahib ringi ning omanik oma keha ja käitumisega annab koerale mõista, et "oo suur pealik, vaata nii kaua ringi kui tahad, küll ma sind järgi ootan". Selle käitumisega omanik ühest küljest pöörab keorale tähelepanu nö. tema käitumisele järgnevalt ehk premeerib teda tähelepanuga ning teisalt käitub koera käskude kohaselt ehk koer ütleb, et aeglasemalt ja omanik jääb aegalsemaks. Kui nüüd mõelda, et koerajuht annab otsa selliselt käest, et ühest küljest premeerib koera algatust ja soovi aeglustada ning teisalt annab mõista, et see ongi okei, kui koer käske jagab, siis sellise käitumisega mängitakse maha kõik võimalused juba eos. Kui koer hakkab maha jääma ning omanik ei aksepteeri seda ehk läheb samas tempos edasi, siis paljud koerad ehmatavad ennast unistamast lahti, sest tajuvad, et jäävad karjajuhist maha ning tulevad palju ilusama sooritusega kaasa.
Siinkohal jätaks jälle pooleli.
No comments:
Post a Comment