Jäljekoolituse komponentidest ja häälestusest

Nädalavahetusel toimusid 2015 aasta IPO - FH Eesti meistrivõistlused ning sellega võib jäljehooajale 2015 joone alla tõmmata. Osalesin seal on 2,5 aastase koeraga Daneskjold Hawk (Tüüp) ja saavutasin punktidega 91 + 92 = 183 kolmanda koha.  Tegemist on selgelt ühe üsnagi arvestatava verstapostiga pikemal teel ning seetõttu kirjutaks täna siia nö. kokkusiduva loo, milles käsitlen erinevate jäljeelementide treeninguid ning Tüübi häälestust. Arvan, et sellest on kindlasti kellegile kasu ning ma ei ole kunagi üritanud oma metoodikaid ja teadmisi varjata vaid tehes need avalikuks lootnud, et kellegil on sellest abi.

Belgia lambakoer malinoisi treenimise omapärad

Kui vaadata laia maailma koeraspordis (IPO-s) toimuvat, siis hakkab selgelt silma, et nö. üldpildis domineerivad kaks tõugu : tööliini saksa lambakoerad ning belgia lambakoerad malinois.  Malinois on maailmas sportkoerana ja teenistustõuna olnud kasutuses juba pikalt. Ka Eesti jõustruktuurid kasutavad malisid juba jupp aega. Vaadates, aga Eesti koolitusmaastikul toimuvat peab aga tunnistama, et meil on tööliini malinois pigem ikkagi rohkem uus teema. Kui võrrelda nö. absoluutkriteeriumite järgi, siis on hea tööliini sakslane ja mali oma võimetelt võrdsed ning sportkoerana samaväärsed. Mali  kiired sooritused ning hästi koolitatud koera efektne töö on paratamatult tõstnud Eestis märkimisväärselt huvi antud tõu vastu. Kui veel mõni aasta tagasi kuulis Eestis peaasjalikult jutte teemal, et mali on närviline ja saagil töötav jne. jne. ning soovitusi ikkagi spordiks hankida endale saksa lambakoer, siis viimastel aegadel toimuvat jälgides on näha selget lumepalliefekti, kus aina rohkem ja rohkem tuntakse huvi malide vastu ning üsna tihti on kuulda uudiseid taas uutest malikutsikatest, mis Eestisse on toodud. Olles koolitanud 20 aastat koeri ning olles puutunud erinevate seminaride käigus kokku päris suure hulga malidega arvasingi, et oleks kohane natuke malinoisi koolituse osas mõtteid jagada, mis inimestele kasulikud võiksid olla.

Meeleolu roll trennides ja võistlustel vol 2

Jätkaks poolelijäänud teemaga meeleolust.  Koera meeleolu sõltub väga paljudest asjaoludest. Sarnaselt inimestele mõjutab seda kindlasti üldine heaolutunne, nagu nälg/täiskõhu tunne või mingi segav valu või pinge. Teisalt mängib väga suurt rolli koera iseloom. Osad koerad on väliste nö. keskonna mõjutuste osas oluliselt tundlikumad, kui teised.  Täiesti arusaadavalt mõjutab kolmanda asjaoluna koera meeleolu koerajuhi käitumine. Kuivõrd koerajuht ju tegelikult suunab koera meeleolu, siis saab ta seda teha nii õiges, kui ka vales suunas. Kirjutaks siis järgnevalt neist.

Meeleolu roll trennides ja võistlustel

Kindlasti on paljud kuulnud ütlemist, et koer on koduõue tšempion, aga koduhoovist või trenniplatsilt lahkudes justkui ununeb kõik õpitu. Kindlasti on palju inimesi, kes on seda ka kogenud. Eelnevas lõigus on tegelikult kaks erinevat tahku, millest iga koera koolitamisega tegelev inimene peaks aru saama. Üks on õpitud oskuste kinnistamine erinevate olukordade tarbeks, teine puhtalt meeleoluga haakuv. Kirjutakski järgnevalt neist mõlemast.

Kui kõrgele koer hüppab

Tõenäoliselt on ühe eramajas elava koeraomaniku suurim õudusunenägu see, kui koer hakkab üle aia “hüppes” käima.  See toob kaasa väga palju ebameeldivusi ning on olemuselt tülikas probleem lahendada.  Kindlasti on nii mõnigi koeraomanik vaadanud maja ümbritseva aia kõrgust hindava pilguga. Kui kõrgele võib üks koer hüpata?

Koera iseseisvus jäljetöös

Oma eelmises loos kirjutasin, et jäljetöös peab koer oskama lahendada probleeme olles stressis ning samas oskama ka stressist välja tulla. Tegelikult on heaks jäljetööks veel mõningad eeldused. Koer peab olema iseseisev ja aktiivne.

Mis on edukuse võti koeraspordis

Kui vaadata MM del esiotsas olevate inimeste nimesid, siis läbi aastate paitsvad silma ühed ja samad nimed. Ma ei pea silmas maailmameistreid, vaid nimesid, kes figureerivad esimese 10 - 20 hulgas. Lugesin just ühe Eesti inimese arvamust koera treenimisest, kus ta mainis "kui õnne ei ole, siis ei loe see, kui palju sa treenid ja ette valmistad mittte midagi" Pannes nüüd need kaks eelpool kõlanud mõtet kokku peab järeldama, et küll ikka osadel veab. Peavad ikka olema sündinud õnnesärgis, et neil on õnne alati. Või kas ikka on nii? Käisin jaanuaris ühel vägaheal seminaril, mille koolitajaks oli Heuwinkl teami eestvedajad Peter ja Conni Scherk.