Kui vaadata laia maailma koeraspordis (IPO-s) toimuvat, siis hakkab selgelt silma, et nö. üldpildis domineerivad kaks tõugu : tööliini saksa lambakoerad ning belgia lambakoerad malinois. Malinois on maailmas sportkoerana ja teenistustõuna olnud kasutuses juba pikalt. Ka Eesti jõustruktuurid kasutavad malisid juba jupp aega. Vaadates, aga Eesti koolitusmaastikul toimuvat peab aga tunnistama, et meil on tööliini malinois pigem ikkagi rohkem uus teema. Kui võrrelda nö. absoluutkriteeriumite järgi, siis on hea tööliini sakslane ja mali oma võimetelt võrdsed ning sportkoerana samaväärsed. Mali kiired sooritused ning hästi koolitatud koera efektne töö on paratamatult tõstnud Eestis märkimisväärselt huvi antud tõu vastu. Kui veel mõni aasta tagasi kuulis Eestis peaasjalikult jutte teemal, et mali on närviline ja saagil töötav jne. jne. ning soovitusi ikkagi spordiks hankida endale saksa lambakoer, siis viimastel aegadel toimuvat jälgides on näha selget lumepalliefekti, kus aina rohkem ja rohkem tuntakse huvi malide vastu ning üsna tihti on kuulda uudiseid taas uutest malikutsikatest, mis Eestisse on toodud. Olles koolitanud 20 aastat koeri ning olles puutunud erinevate seminaride käigus kokku päris suure hulga malidega arvasingi, et oleks kohane natuke malinoisi koolituse osas mõtteid jagada, mis inimestele kasulikud võiksid olla.Eks tööliini malidega on tegelikult natuke sama lugu, nagu sakslastegagi, et olenevalt pesakonnast ning liinidest kõiguvad koerte iseloomud päris palju. Kui võtta pelgelt Eestisse toodud tööliini malid, on juba selgelt näha suuri erinevusi koerte pehmuses versus kõvaduses, samuti koerte saagi - kaitseinstinkti tasakaalus ning sotsiaalsuses või närvilisuses. Seetõttu ei saa kohe kindlasti öelda, et kui on tegemist tööliini maliga, siis teda tuleb treenida nii või naa. Täiesti arusaadavalt on igal indiviidil oma tugevad ja nõrgad küljed, milledega tuleb rohkemal või vähemal määral arvestada. Samas on aga päris palju selliseid jooni, mida esineb erinevatel koertel nö. rohkem.
Esimene asi, millega tasub kindlasti arvestada on asjaolu, et üldjuhul süttivad malid palju kiiremini, kui meil ollakse harjutud. Süttimine tähendab ühest küljest käivitumist trenni alguses, aga teisalt ka lähtuvalt ärritajast toimuvast instinkti- või energiahüpet. See mõjutab üsna märkimisväärselt koera meeleolu, õppimisvõimet kui ka harjutuse korrektsust. Rahvasuu räägib, et mali õpib kiiresti ning talle ei tohi valesti asju õpetada, sest need kinnistuvad väga kiiresti ja nad ei anna andeks. Oma senisele kogemusele toetudes ütleks, et igale koerale on võimalik õpetada ebakorrektseid sooritusi ümber ning kujundada soovitud käitumist sobivamaks, kuid ümberõppe tõhusus sõltub väga väga palju konkreetse koerajuhi oskustest ja võimetest. Samas ütleks aga, et lähtuvalt malinoisi temperamendist on tõsiseks probleemiks nö. halli koolituse poolelt tekitatav konflikt.
Kuna malid on kiired ja nad lähevad üsna kergelt kõrgele energiatasemele, siis on koolituslikult väga lihtne rappa minna. Mõeldes koerakoolituse nö. aluspõhimõtetele on ju selge, et koera koolitamisel tuleb positiivselt kinnistada soovitud käitumist ja läbi negatiivse tagasiside anda koerale märku mittesoovitud käitumise kohta. Arvestades, et malinoisi meeleolu muutus ja ka reageerimine ning liikumine on üsna kiire on väga lihtne tekkima olukord, kus koerajuht soovib kinnistada teatud olukorda või käitumist või meeleolu ning tegelikkuses vahetult enne preemiat soovitu muutub ja kinnistatakse hoopis valet asja. Arvestades, et premeerimisel toimub alati suhteliselt kiire reakstioon ja plahvatus ei pruugi paljud isegi märgata, et vahetult enne preemiat ei näinud koer välja mitte selline, nagu sooviti. Selliselt aga kinnistatakse valet käitumist või meeleolu. Järgmisel korral sama harjutust tehes on üsna reaalne, et eelnev kordub, aga lähtuvalt koerajuhi käitumisest võib kinnistamine sattuda ka hoopis teise olukorra lõpetuseks.
Siit jõuamegi reaalse probleemini. Andes koerale vastuolulist tagasisidet tekitame me koeras konflikti. Koer eeldab ja ootab meilt teatud käitumist, aga me anname hoopis teistsugust tagasisidet. Koer satub sellest stressi ning olukorra kirjeldamiseks võib kasutada sõna konflikt. Valdav osa tööliini malisid on sellised, et nendega tuleks vältida konflikti nii palju kui vähekegi võimalik. Põhjuseks on asjaolu, et sattudes konflikti toimub nendest enamusega väga kiire instinkti ja energiatõus, mis viib koera liiga kõrgele tasandile. Olenevalt koera iseloomust võib see kõrge tasand näha välja väga erinev. On koeri, kes plahvatades kõrgele teevad ridamisi soovimatuid asju ning omanik sattudes nö. sabassörkijaks käituvad antud olukorras täiesti valesti tekitades koerale veel konflikti juurde või kinnistades totaalselt valesid asju. See on nagu kukkuv doomino, mille esimese kivi ümberlükkamisele järgneb jadana toimuv kukkumine. Teine võimalus on see, et koer plahvatab sellisesse tasandisse, kus ta pole enam õppimisvõimeline.
Koerte koolitamise juures on see huvitav pool, et saavutamaks ilusaid ja kiireid sooritusi, tuleb neid treenida kõrges energia - ja instinkti tasemes. Samas minnes üle teatud piiri on lihtne ületada mõtteline joon, millest ülalpool ei ole koer enam võimeline õppima. Selles olukorrras teeb koer mida iganes, kuid see üldjuhul ei haaku meie poolt soovitavaga. Kui mali "lendab" konfliktolukorrale järgnevalt liiga kõrgele, siis on võimalik koolitusega edasi minna alles peale koera nö. "tagasitoomist". Maliga haakub siin tegelikult veel üks huvitav detail. Nimelt tekitades konfliktolukorra, millest lähtuvalt koer läheb kõrgemale tasemele ning nähes järgnenud "kaost" võib tekkida soov korrigeerida vale käitumine teravama negatiivse sekkumisega. Sekkudes aga konfliktses olukorras negatiivselt sõltub väga väga palju koera iseloomust, suhtest koeraga ning mõjutuse täpsusest ja tugevusest. Kui kasvõi üheski eelpool loetletud elemendis on puudusi, siis sekkudes negatiivselt kutsutakse esile vaid uus konflikt ning sellele järgnevalt veel kõrgem energiatase. Kui nüüd koer on läinud tasandisse, kus ta ei ole võimeline enam võtma vastu mõjutusi ning neist aru saama, siis on väga reaalne viia mõjutustega koer seisu, kus ta konfliktist tekkinud instinktihüppe ajel lihtsalt esimesse ettejuhtuvasse situatsiooni oma energia maha maandab. Sellisel situatsioonil põhinevadki enamus malide rünnakuid treeningsituatsioonis omaniku vastu. Sellises rünnakus ei ole tegelikult mingit domineerimissoovi ega vastuhakku omanikule vaid lihtsalt läbi erinevate konfliktsituatsioonide on koer viidud seisu, nagu äiksepilv, kus pidevalt juurde kogunev energia peab ühel hetkel välguna maha löööma. Kuivõrd situatsioon muutub väga kiiresti ning kõik toimub vaid sekunditega on selline omaniku suunas toimuv rünne üsnagi ootamatu ja arusaamatu. Igal juhul tuleb sellest aga õigesti aru saada. Tegemist ei ole kuidagi ebanormaalse ja närvilise koeraga või mingi võimuvõitlusega vaid koerajuhi oskamatust käitumisest tekitatud stressi ja konfliktiga, mis koera üle oma kontrolli piiride viis. Olen treeningsituatsioonides päris mitmeid kordi näinud koertes sellist käitumist, kus kobatakse piire, millest edasi võiks järgneda kontrollimatu olukord. Arvestades, et varrukatrennides on päris palju konfliktile põhinevat käitumist on väga lihtne panna doomino vales kohas ja vales suunas kukkuma. Ütlekski siinkohal, et tööliini mali on väga hea sportkoer ning sobib imeliselt hästi teenistusse mistahes raskete ülesannete täitmiseks, kuid ta nõuab oskuslikku juhtimist.
Kui koerajuht on oskamatu ning tekitab koerale teatud olukorras konflikti, siis arvestades kiirelt tõusva energiaga ning sellele järgneva omaniku sooviga midagi ette võtta, on väga lihtne luua teatud koolituslikku elementi stressi varjund. Toon näite. Võtame Eestis palju spordis kasutuses olnud saksa lambakoerad. Kui koerale ei ole õpetataud varrukast lahtilaskmist selliselt, et see oleks must - valgelt ja lihtsalt mõistetav, siis tekib koerale sellesse elementi konflikt ja stress. Võistlustel on meil läbi aegade näha olnud selliseid koeri, kes omaniku lähenedes varrukat tonksavad või haukudes nihelema hakkavad või närviliseks muutuvad. Kõigil neil koertel on probleemne ka üleminekufaas seoses loodud stressiga. Iseasi, kas kohtunik seda näha oskab.
Tööliini maliga aga tekib siia hoopis teistsugune taust ja käitumine. Kui rahulikuma närvitüübiga koer satub stressi ja tonksab näiteks varrukat, siis malinoisil haakub konfliktiga tavaliselt märksa tugevam ülelöök. Ta võib varrukast kinni haarata või juba eelnevalt stressata läheneva situatsiooni pärast ja üldse mitte lastagi varrukast lahti või väljuda kuidagi kontrolli alt järgnevas situatsioonis. Kõigi nende kolme käitumismalli taga on tegelikult üks ja ainus põhjus: koer läheb konfliktist lähtuvalt väga kiiresti sellisesse energiatasemesse ja meeleollu, et ta teeb automaatseid vigu, mida ta ei suuda ise enam kontrollida. Huvitav detail seisneb veel asjaolus, et väga paljude tööliini malidega kaasneb ebameeldiv probleem, et kui taolises situatsiooni omanik sekkub negatiivse mõjutusega, siis mõjutuse tugevus ei suuda ületada koera kõrget instinktitaset ning sellest lähtuvalt ta tekitab antud olukorda veel suurema konflikti ja sellega kinnistab veel rohkem probleemset käitumist. Ma ei taha siinkohal öelda, et koera vale käitumine peaks ilma tagasisideta jääma, vaid toonitaks veelkord, et käituma peab targalt.
Ülaltoodud näide oli toodud varrukatreeningul põhinevalt, kuid sarnaseid näiteid võib tuua ka muude koolitusalade baasil. Võttes endale tööliini mali ning soovides temaga ühel päeval ilusaid sooritusi teha tuleb väga arvetsda sellega, et koolitus peaks olema nii palju kui võimalik konfliktivaba ning väga väga naiivne oleks oletada, et te suudate koera energiast kuidagi mõjutustega läbi murda. Kui tahta koerast saada sarnaseid ilusaid sooritusi, nagu on näha videotes, siis peab koolituses edenema väga targalt. Ma ütleks selliselt, et tööliini malidega mängivad väga suurt rolli järgnevad detailid:
1. Koeraga tuleb kutsikast saati nö. kasvada koos ehk läbi oskusliku koolituse arendada rahulikult koeras välja soovitud käitumine selliselt, et koer tunnetakski selles nö. täiesti tavalist osa elust. Teisisõnu peaks koer kasvama nö. harjutustesse ja sooritustesse sisse ning seda koos koerajuhiga. Harjutused võiksid olla talle sama automaatsed ja iseenesest mõistetevad, kui igapäevane söömine või joomine. See oleks talle sellisel juhul loomulik ja konfliktivaba. Arusaadavalt on konflikt ka see, kui ise toimetades teha kutsikakoolituses selliseid vigasid, mis koerale selget pilti ei tekita. Endal võib olla küll väga tugev tunne, aga samas kinnistate koerale alternatiivseid käitumispilte, mis omavahel konfliktis on. Nii võib endale täiesti märkamatult ehitada teatud olukordadesse sisse konflikti, mis pärast tõsiseid probleeme tekitab.
2. Koeraga peab olema all hea tasakaalus igapäevane suhe. Koer peab tunnetama, et te olete parimad sõbrad ja teete koos toredaid asju. See suhe annab nö. konfliktivaba tausta, kuivõrd koer teab täpsemalt, mis te temast arvate ning oskab koerajuhti paremini mõista. Läbi igapäevase suhtluse saab ehitada koerale tugeva ja turvalise taustsüsteemi, mille sees koer oskab paremini teid ja teie käitumist lugeda ning sellest lähtuvalt mõistab ka koerajuhi trennis antavat tagasisidet paremini.
3. Kolmandaks tuleb teda koolitada väga targalt ning võimalusel kaasata oskuseid ja teadmisi omavaid inimesi. Iga potensiaalne sissekoolitatud konflikt on hilisemas elu sprobleemiks. Kui ma loo alguses mainisin, et malidega on see probleem, et nad ei anna andeks, siis sellel on just sellise taustaga tõde sees. Tekitades teatud olukorda tugeva konflikti kipub koer ig akord, kui ta samasse olukorda satub lähtuvalt eelnevast saadud konfliktipildist "hüppama" nö. kõrgemasse tasandisse. Sellest lähtuvalt teeb aga vigasid tihtipeale juba kas koer või omanik ning sellega süvendab ta veel probleemi. Tegelikult ei saa öelda, et koer on omandanud valekäitumise vaid teatud olukorras on treeningprotsessis nö. vale värving. Kui tahta ära lahendada probleemi, peab eelnevalt proovima muuta värvingut. See aga ei ole väga lühike tee.
No comments:
Post a Comment