Kui kõrgele koer hüppab

Tõenäoliselt on ühe eramajas elava koeraomaniku suurim õudusunenägu see, kui koer hakkab üle aia “hüppes” käima.  See toob kaasa väga palju ebameeldivusi ning on olemuselt tülikas probleem lahendada.  Kindlasti on nii mõnigi koeraomanik vaadanud maja ümbritseva aia kõrgust hindava pilguga. Kui kõrgele võib üks koer hüpata?

Kui rääkida üle takistuse hüppamisest, tuleb ennekõike mõelda takistuse iseloomule. Kas takistus on selline, millest peab puhtalt üle hüppama või saab koer ka kuhugi vastu toetada? Kas takistus on püstloodis või kergelt kaldu või omab ehk alaosas head tõukeplatformi.

Kui vaadata Guinessi rekordite raamatut, siis seal on sees koerte maailmarekord kõrgushüppes. See kuulub greyhoundile Cinderella May a Holly Grey, kes hüppas USA-s korraldatud show’l üle 68” kõrgel paiknevast latist. Siin on sellest ka video

68” on meile arusaadavas mõõdustikus 173 cm. Vaadates nüüd oma kodust aeda, tundub see ikka täiesti uskumatu kõrgus. Tegelikult suudavad aga koerad üle saada veel kõrgematest takistustest. Antud rekordi puhul hüppas koer puhtalt ilma puuteta üle takistuse. Kui aga takistuseks on püstine plank, mille vastu joostes saab koer ka ronimistehnikat rakendada, siis jõuame täesti uutesse kõrgustesse.
Koeraspordis on olemas selline ala nagu Mondioring. See koosneb erinevatest kuulekuse-, osavuse- ja kaitseelementidest. Üheks harjutuseks, mida koer peab sooritama, on 2,5 meetrisest plangust üle “hüppamine”. Tegemist on küll hüppamise ja ronimise kombinatsiooniga, kuid uskumatuks muudab selle  asjaolu, et koeral hoovõtuala praktiliselt puudub. Koer pannakse lamama kõigest mõne meetri kaugusele plangust ja öeldakse “hopp” ning koer ületab takistuse.

Kuigi tegemist pole maailmarekordiga, tasub mainimist asjaolu, et see element on Mondioringis tavaline ning selle ületavad kõik osalevad koerad. Samas pole ka mõtet maailmarekordist rääkida, sest juba tavalist plankaeda vaadates on selge, et üldjuhul on see oluliselt madalam. Mondioringis osalevad peaasjalikult belgia lambakoerad (malinois’d), kes ongi väga heade füüsiliste eelduste ning hüppevõimega ning netis on küllaldaselt videoed, kuidas need koerad näiteks puu otsast pätte alla  toovad jms.  

Jätame suuremakasvulised tõud siiapaika ning vaatame väikeseid koeri.  Siin on video väikesekasvulisest koerast, kes tõugates madalalt aluselt, hüppab puhtalt üle 80” lati, mis teeb meile arusaadavas mõõdustikus  natuke üle 2 meetri.   

Kui nüüd mõelda oma aia peale ja selle juures lebava kompostitünni või pikali oleva käru peale, võib aru saada, kui lihtsalt võib olla tavapärane aed ka väikesele koerale ületatav.

Huvitava detailina tasub mainimist ka näiteks see, et Soomes kuulub kõigi rahvuslike mitmevõistluse koolitusalade sisse ühe osana IPO kuulekus, mille sees on hantli toomine üle 180 cm kõrguse A-tõkke. Kuigi tõke on ju veidi kaldu, siis võiks ikkagi 650 g raskuse hantliga üle selle  ronimine väiksematele koertele keeruline tunduda. Peab tõdema, et ei ole. Vaadates seda tõugude rohkust, kes on Soomes kohalikel aladel tulemuse saanud, on see ikka päris kirev seltskond.

Ehk siis kokkuvõtvalt ütlekski, et aed pole üldjuhul koerale takistuseks. Koera soovile üle aia käia tuleb läheneda selliselt, et parem oleks, kui seda soovi ei tekikski. Vastasel juhul, mõeldes eelnevalt kirjutatule, ootavad teid ees üsna korralikud ehitustööd.