http://sportkoer.blogspot.com/2011/12/aportist-ja-toomisest.html
http://sportkoer.blogspot.com/2011/12/aportist-ja-toomisest-vol2.html
http://sportkoer.blogspot.com/2011/12/aportist-ja-toomisest-vol3.html
Kuna aga tundub, et inimestel on just selle elemendiga kõige rohkem probleeme, siis kirjutan täna siia ühe loo veel juurde.
Alustan vigadest, mida tehakse ning seejärel võimalikest lahendustest. Hästi tüüpiline viga, mida koerajuhid tihti teevad on see, et aporti õpetamises ei ole süsteemsust. Tehakse erinevaid detaile vastavalt sellele, mida on kuskil seminaril nähtud või mis endale esimese mõttena tark tundub. Üks hästi levinud viga on selline, et esialgselt aporti õpetamisel pannakse koerale aport suhu ja õpetatakse hoidmist. Kui tundub, et koer oskab hoida, siis järgmiseks hakatakse aportit loopima. Hästi lihtne on mõelda selliselt, et ma kõigepealt õpetan koera hoidma ning siis kui ta hoida oskab, siis järgmiseks õpetan ta tooma. Kõlab tegelt hullu loogiliselt, et näe hoiab juba hästi, nüüd oleks vaja, et ta aporti ka ära tooks. Järgmiseks hakataksegi aportit loopima ja sellega mängima. Läbi loopimise ja mängu hakkabki aport koerale rohkem meeldima ning seoses sellega saavutatakse kiire aporti järgi jooksmine. Kõik tundub algselt nagu väga lahe. Siin aga peitub üsna vastik kari, mille otsa varem või hiljem sõidetakse - loopides aportit tekitatakse sellest koerale nö. mänguasi. Mida rohkem seda loobitakse, seda armsamaks ta muutub. Järgnevalt muutub aport samaväärseks mänguasjaks palliga (osadel isegi veel paremaks) ning kaob igasugune loogiline põhjus aporti kiireks tagasitoomiseks, sest mis pointi on tuua ära head mänguasja, et saada asemele kas samaväärne või isegi kehvem asi. Teine probleem on see, et koerale on kutsikast saati loodud mänguasjadega teatud seosed. Üldjuhul ei nõuta, et koer peaks mänguasja kohe tagasi tooma, ei nõuta et ta ei tohiks seda närida ega tegelikult ju ka soovita, et seda haarataks teatud moodusel. Mõelge nüüd tavalise kuulekuse trenni peale. Te teete koeraga kõrvalkäiku, koer on lahe ning nüüd te viskate talle palli. Koer haarab palli ja jookseb sellega mööda platsi ringi nautides preemia saamist ning selle omamist. Visates aporti mõtleb inimene, et ma viskan selle puust vidina ja kujutan ette, kuidas koer teab, et see tuleb tagasi tuua. Tegelikult omandab aport koera jaoks täpselt sellise kuvandi, nagu me sellele loome. Kui me tekitame aportile mänguasja sisu, siis see kuvand jääbki vastikult aportile juurde. Selle kuvandiga aga kanduvad aportile üle ka kõik mänguasjaga seostuvad käitumismallid. Mõelge nüüd ise, et te viskate kollast palli või palli või roosat kummiparti. Koer käitub ju alati sarnaselt. Miks peaks ta käituma mänguasjaga, mille nimi on aport teisiti?
Et natuke paremini ette kujutada,mida ma silmas pean toon järgneva näite. Enamus meist teavad et sidrun on hapu ning kui keegi pakub meile sidrunimahla, siis juba ette tekib meil selle pakkumisega teatud mõttekuvand. Kujutame ette teravhaput maitset ning sellega seoses me ka vastavalt käitume. Kui nüüd teine inimene pigistab sidruni seest meile mahla ning veenab meid, et see on magus, kui suhkur, siis kas me usume? Aga kui ongi, siis kas järgmisel korral, kui me sidruni kätte võtame kujutame me pigem sidrunit magusa või hapuna? Kaua läheks aega, enne kui me hakkaks uskuma, et sidrun on tõesti magus. Ja samas me ju ei söö sidrunit isegi mitte iga päev. Tegelt me oleme sidrunit maitsnud vaid üksikutel kordadel. Aga kuvand ja seos on väga tugevalt meie sees. Koeraga on selles osas palju raskem, et me ei saa talle seletada asju lahti ja veenda teda oma pilti muutma, sest ta ei mõista meie keelt. Me peame lõhkuma vana kuvandi ning ehitama ülesse uue, kasutades koera keelt ning see muudab asja meie jaoks väga raskeks. Sellepärast ongi mega oluline kohe algusest peale tekitada koerale õiged seosed ja pildid.
Oletame, et me oleme nüüd loopinud aportit ning koer jookseb sellega kiirelt ning rõõmsalt järgi. Alguses näeb kõik lahe välja. Järgmiseks aga hakkavad tekkima järgmised probleemid:
- koer ei tule kiirelt tagasi vaid nii, kuidas viitsib
- koer tuleb tagasi lausa ringiga või jääb kuhugi poolele maale seisma
- koer haarab aporti ja jookseb sellega tuuri enne kui tuleb
Need loetletud vead on kõige levinumad ja tekivad esimesena. Nagu ma eelpool kirjeldasin, siis mõelge palli peale ning te näete väga tuntavaid sarnasusi käitumises. Miks peakski koer tahtma kohe tagasi tulla, kui tema jaoks on aport mänguasi, mida talle loobitakse.
Üsna tüüpiline on, et sellise treeninguga saadakse päris kiire aporti järgi jooksmine, kuid tagasitulek on oluliselt aeglasem või tagasi ei tuldagi. Probleeme on ka haaramisega ning eesasendi ning hoidmisega. Samuti kaasneb üldjuhul närimine. Tegelikult kõik need loetletud probleemid on tingitud vaid ühest asjast - omanik tutuvustas koerale aportit valesti ning lõi valed seosed. Kurb on tõdeda, et tavapäraselt nähakse probleemi liiga hilja ning hakatakse sellega ise pusima ning sellega kinnistatakse probleemi veel hullemini ning tekitatakse juurde lisaprobleeme.
Tooks välja mõningaid vigasid, mis siit on lihtsad tekkima. Nähes, et koer ei tule kiirelt tagasi, võetakse appi pall või nuts. Kui koer jookseb aporti järgi, siis oodatakse kuni ta võtab aporti ja nähes, et koer tuleb aeglaselt hakatakse palli keerutama ning koera kutsuma. Sellise lahendusega tekitatakse juurde üks lisaprobleem nimelt õpetatakse koer aporti võtmise järgselt vaatama omaniku suunas, et kas palli on või mitte. Kui te ootate ja vaatate, et kas koer kiirendab ja siis võtate palli, siis koer õpibki, et võtab aporti ja vaatab, et kas omanik võtab palli . Sellise käitumisega hakkabki koer võtma aportit ja vaatama ning kuna ta ei ole selliselt kiire, siis omanik võtabki palli ning keerutab ja sellega kinnistab probleemi veelgi. Kusjuures tegelikult on veel kõige sellega kurb nüanss, et kui aport on koerale juba piisavalt lahe mänguasi, siis kasutades premeerimiseks palli tegelikult peaks koer ühe mänguasja ära tooma , et saada uue. Nüüd oleneb palju, et kui atraktiivne on pall või väheatraktiivne aport. Hästi lihtne on tekkima situatsioon, et aport on koerale nii tore, et palli maagika ei ületagi aporti oma ning seetõttu lisaks uue jama juurdekoolitamisele ei saada ka kiirust kõigele lisaks juurde.
Teine võimalik viga, mida tehakse on see, et pannakse koerale kaela ogad ja külge pikk rihm või siis lihtsalt pikk rihm keti külge ja kui koer jõuab aportini, siis tõmmatakse järsult enda suunas. Mõelge nüüd ise. Oletame, et teil on aias rahapada, kust te saate igal hommikul päevaks vajaliku raha tuua. Te lähete kiirelt paja juurde ning olete heas tujus, võtate raha ja jalutate tagasi tuppa. Oletame, et keegi tahab, et te tuleks kiiremini tuppa ning teeb selleks järgmist. Te lähete rahapaja juurde ning nüüd see tore inimene teeb teile mingi negatiivse emotsiooni. Ärme räägi isegi mitte elektrist vaid näiteks laseb teid rakulkaga väikese kiviga. Saate siraka vastu sääri ja tunnete kerget sutsakat. Kas te tulete kiiremini koju? Kui teile iga hommikul litakas vastu sääri lastakse, kas siis tulete? Pigem pakuks, et te muutute mineku osas juba kõhklevamaks ning ettevaatlikuks ning olenevalt rahapaja atraktiivsusest te küll lähete sinna edasi , aga ilmselgelt olete pinges ja närvis. Koera osas tähendab see mõiste pinges ja närvis nö. konflikti tekkimist. See aga viib esimese asjana kohe närimiseni ning ebakindluseni. Ebakindel koer aga on kõhklev kõiges ehk nii minekus, tulekus , hoidmises kui ka eesasendis.
Seega kui meil oli enne probleem, et koer läks kiirelt ja tuli aeglaselt, siis nüüd oleme lisanud siia veel ühe probleemi juurde ning varsti märkame, et ka minek ei ole enam kiire.
Nagu eelpool kirjutatust välja tuli on algselt valedele alustele õpetatud aportile, mis alguses näeb lahe ja edasiminek kiire, väga kerge juurde tekkima uusi probleeme olenevalt, milliselt me olukorda lahendada üritame.
Kahjuks on hästi tüüpiline, et siin punktis ka veel ei saada tihti aru probleemist ning üritatakse ise pusida. Sellega aga lisatakse veel probleeme juurde. Oletame, et pika rihma tõmbega saadi koer tagasi tulema, aga ta hakkas närima. Mida esimese lahendusena inimene mõtleb? Ta karistab koera närimise eest. Olenemata , kas ta teeb seda negatiivselt ehk lööb kergelt vastu nina või ütleb ei või siis positiivselt mitte andes preeemiat. Igal juhul on lihtne tekkima seos, et see karistamine toimub omaniku juures. Ilmselgelt ju ei saa omanik koera närimise eest karistada sel ajal, kui koer aportia jookseb vaid ainult eesasendis. Sellega rikutakse aga ära ka see ainuke pilt, mis algselt sai õigesti õpetatud. Oli ju esimene asi , millest alustasime see, et koer õpetati omaniku ees aportit hoidma. Koerale tekkis seos olukorra ja käitumisega. Nüüd karistades koera samas asendis lüüakse ka see pilt tükkideks. Ja lõppkokkuvõttes ollaksegi punktis, kus iga järgmise parandamisega tekib uusi probleeme aina juurde. Jätaks siinkohal pooleli ja jätkaks lähiajal. Lugege vahepeal lisatud linke, kuidas aportit õigesti teha ning mõelge lahendustele.
No comments:
Post a Comment