Stressist jäljel vol.3

Tegelt ikka täiesti põhjatu teema.

Mõelnud õhtul selle skeemi ja harjutuse üle, mis enne ülesse sai pandud, jäi endal kripeldama, et kui paljud sellest ikka aru said. Ma ei alahinda kuidagi lugejaid, ning tehniliselt oligi see ju väga lihtsalt mõistetav harjutus. Probleem seisneb hoopis selles, et siin on töö koera meeleoluga ning seetõttu mängib sellise harjutuse juures meeleolu mega suurt rolli. Kahjuks saadakse sellistest situatsioonist sageli väga erinevalt aru.

Edaspidi pean mõningaid trenne ka filmima ning siis siin tekstile lisaks ka illustreerivaid videolõike üles panema. See aitab mõnevõrra olukordi selgitada.

Seni seletan lähtuvalt eile kirjeldatud harjutusest mõningad detailid täpsemalt lahti. Selleks, et seda tüüpi harjutusi teha, on vaja rida eeltingimusi.

Esiteks, koer peab oskama jälge ajada ehk tal peab olema tekkinud alla õige jäljeajamispilt. See ei pea
olema 100% kinnistunud, näiteks Merikese Käbil ilmselgelt ei ole, aga me teeme ikkagi selliseid harjutusi, sest see aitab kinnistamisel.

Kinnistunud jäljepilt võiks ikkagi sellisel tasemel eksisteerida, et kui koera käitumisse tugeva negatiivse mõjutusega sisse tulla, et siis oleks koeral kuhu "minna", või samuti, kui koeral tekib stress, et see ei paiskuks, mis iganes suunas, vaid muutuks ideaalis „tähelepanelikumaks ajamiseks“.

Teiseks peab koer olema harjunud sellega, et ta saab jäljel nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjutusi ning teda reaalselt käsitletakse jäljel.

Sageli küll arvatakse, et koera mõjutataksegi jäljel negatiivselt, kuid tegelikult tihti seda ei toimu. Mõjutused, mida mõned koerajuhid kasutavad, liigituvad aga mitte selle „negatiivse mõjutuse“ alla, vaid hoopis koera juhtimise alla. Inimese mõistes „negatiivsel“ mõjutusel võib olla koerale koguni nelja sorti mõju:
a) see võib olla negatiivne mõjutus,
b) see võib olla juhtimine ja abi,
c) see võib instinkti tõstmist esile kutsuv sekkumine,
d) see võib olla koerale tähelepanu osutamine ehk siis hoopis positiivne mõjutus.

Seda jaotust võib kasutada nii jäljel, kuulekuses ja kaitses.

Kui nüüd te mõtlete oma koera ja treeningute peale, siis kindlasti tuleb teil selliseid momente meelde nii kuulekuse- kui ka kaitsetreeningutelt, kus nt teie reageerimist koera käitumisele on tema tõlgendanud teistmoodi, kui omanikul plaanis oli.

Jäljel võib see kahjuks ka niimoodi toimuda: tõmme rihmast võib olla nii abi, negatiivne mõjutus, positiivne mõjutus kui ka instinkti tõstev.

Kõrvalt vaadates ei pruugi seda aduda ning seetõttu võidakse niimoodi tasapisi koerale üles ehitada konfliktsituatsioone.

Kujutada ette, et jõudes suletud ukseni, kus seisab inimene, siis kord ta avab sulle ukse, teinekord laseb sul endal avada ja kiidab sind selle eest ning kolmandal korral, kui jääd seisma ja ootama ukse avamist, annab sulle hoopis tappa.

Arvan, et pole üldse vaja palju kordusi, et jõudes selle ukseni, kattute te külma higiga ootuspingest, et mis täna siis seal saab toimuma.

Me teeme tihtipeale aga sedasama oma koertega jäljel, nurkades ja siis imestame, et miks koer stressab nurgas. Või töötades võistlusel võõrast, raskemat jälge, on koer järsku kõik justkui ära unustanud.

Seega, eile lahti kirjeldatud harjutuse eeldusena, tuleb arvesse võtta, et koer peab olema harjunud negatiivse mõjutuste ning see ei tohi viia motovatsiooni kadumiseni ning töö täieliku hävimiseni.

Negatiivsest mõjutusest jäljel kirjutan ma mõne rea kuskil hiljem.

Kolmandaks peab koeral olema välja kujunenud (kujundatud) käitumine, et ta raskuste tekkimisel ei loobu, vaid üritab alati leida väljapääsu, mis viib edasi. Tegelikult see ongi esimene aste stressi all töö õpetamisel. Ehk alguses õpetatakse koerale, et kui läheb raskeks ja tekib stress, siis peab edasi töötama ja et nii saabki võita stressi ning pääseda mugavamasse tsooni.

Need loetletud kolm eeldust tekitatakse koerale eelnevate jäljetreeningute käigus.

Mina hakkan seda ehitama alates kutsika esimestest treeningutest. Näiteks, kui teha esimesed 50 jälge nö tuima koera toitmist jäljel (samm-sammus toit) ilma koera reaalselt treenimata, siis neid aluseid välja ei kujunegi. Kui neid hakata kujundama peale 50 esimest jälge, siis on raisatud aega ja raha mõttetult väga palju, sest kõike eelnevat oleks saanud teha palju varem, arendades koera sellises tempos nagu loodus seda tegelikult võimaldab.

See kaotatud aeg võib kustutada ka väljavaated. Miks? Sest inimese aeg, raha ja motivatsioon on piiratud ja kui ta ei jõua nt aasta-pooleteisega kuhugi, siis kipub teinekord üks neist detailidest otsa saama. Teisalt on ka koera vanus piiratud ning iga treeningu, mis koerale midagi tegelikult ei õpetanud, peale raisatud päev on ju üks päev koera elust maha.

Minu kindel veendumus on, et ükskõik, kas soovitakse jõuda MMle või lihtsalt on soov saavutada Eestis kõrgem tulemus, tuleks seda üritada saavutada lühimat teed pidi, sest pikem raiskab raha ja mis kõige vastikum – eluaega, nii enda kui ka koera oma.

Siin said lahti kirjutatud eeltingimused. Lahti kirjutamata jäi aga päris palju muid nüansse. Üritan selle võla täita millalgi lähiajal.

Muide, kui see stressitreening tundub kuidagi koera tahtmise suhtes laastav või koera tööd hävitav või noorele koerale mitte üldse sobiv, siis vaadake veel korra üle Käbi IPO 1 jäljevideo www.sportkoer.ee lehelt.

Selle koeraga on ikka juba jupp aega, terve suvi, selliseid treeninguid saanud teha. Kas tundub, et koer nagu ei tahaks minna? Või poleks rõõmus? Pigem käitub ta siiski noorele koerale omaselt: ehk liiga lihtsates tingimustest kaldub ta veidi kiirustama, omades liiga head kontrolli jälje üle. Põld polnud iseenesest siiski liiga lihtne, seal toimus mõni nädal enne la ESLÜ FH 2 MV, kuid põld oli palju lihtsam kui meie tavapärased treeningpõllud, millega Käbi on harjunud:))

Ja veelkord, ärge tehke kohe kõike järgi ja ärge minge katsetama, kui ei saanud kõigest ehk päris õigesti aru. Väga palju võib ära rikkuda ja kaotada.