Sportkoera blogi kaugem tagamõte on lisaks erinevate sündmuste osas omapoolse nägemuse ja kommentaaride väljatoomisele ka trenninippide ning kogemuse jagamine. Igapäevaselt treenides koeri ning häälestades neid võistlusteks saab pidevalt lisaks korduvalt läbiproovitule ka eksperimenteeritud. Saadud kogemust ongi huvilistega heameel jagada. Igal juhul on hea meel, kui keegi lugejatest sellest kasu saab.
Seoses IPO-FH Eestikatega oleks kirjutanud siia natuke tausta selleaastase Eesti meistri Kairi ja Apolloni viimastest treeningutest ning häälestamisest. Isiklikult pean koera meeleolu ja häälestamist võistlustel
õnnestumise taga kõige olulisemaks faktoriks (loomulikult koer peab treenitud ka olema). Kui Apolloni 2010 aasta treeningute peamine sisu oli koerale pidevalt raskemate ülesannete ja stressiolukordade ülesseehitamine ning pingeseisundis töötamise õpetamine, siis sel aastal on rõhuasetus olnud natuke teine. Arvestades koera vanust ning ka väga suurt võistluste hulka oli peamine eesmärk väga hea füüsilise vormi ülal hoidmine ning koera värskuse säilitamine. Apolloni füüsiline vorm on kogu aeg olnud märkimisväärselt parem omavanustest teistest penidest, kuivõrd Kairi ja Hannes võtavad teda kogu aeg kaasa pikkadele jooksuringidele . Peale suvel toimunud Universaali MM-i, kus koer füüsiliselt sügavasse auku kukkus oli läbi targa töö ta vorm taastunud väga hästi. Viimaste nädalate jäljetreeningud olid üksjagu tekitanud ka värskust, mis ESLÜ FH MV-l tundus lõplikult kaduma läinud. Viimaste nädalate töö oli olnud ülesehitatult targalt ning iga treeningu arutasime me eelnevalt telefonis Kairiga läbi ning arvestades Kairi kogemusega ta vajadusel trenni käigus oskas ka väga hästi paindlik olla ja vastavalt olukorrale käituda.
Laupäevane jälg. Kuna laupäeval toimus jälg üsna kergel ja koerale lihtsalt aetaval pinnasel, siis sai juba ette välja pakutud, et Kairi võiks enne laupäevast jälge minna ja panna kuhugi maha lühikese mullajälje, mis seistes kogu võistluste aja jõuaks piisavalt vananeda, et olla vähemalt sama raske, kui mitte raskem kui pühapäevane mullajälg. Eesmärk oli peale laupäevast "kerget" kogemust saada koer häälestuma uuesti raskemale. Laupäeval starti minnes tundus kohe, et koer ei ole üldse heas meeleolus. Motivatsiooni ning soovi ei paistnud ei silmist ega koera olekust. Kahjuks on meeleolu aga kõige A ja O. Olles kehvas meeleolus ning halvasti motiveeritud ei ole koeral kindlust ka kõige lihtsamal jäljel ning sisse tulevad täiesti absurdsed ja naeruväärsed vead. Koera kehv meeleolu oli mõnevõrra halb üllatus, kuna viimastel treeningutel oli koeras tekkinud säde ka rasketes jälgedes, mis peaksid stressi tekitama. Üsna ilmne oli see, et probleemi põhjus on võistlusolukorras. Palju võistlenud vanemas koeras on selline olukord lihtne tekkima, sest ta õpib läbi suure hulga korduste hästi aru saama, et võistlusolukord on midagi ebameeldivat (kus ei kiideta ega toetata ega aidata tavapäraselt) ning läbi selle tekib stress.
Nagu Kairi hiljem ütles oli tal teisel sirgel kindel veendumus, et tänane jälg küll lõpuni välja ei jõua. Õnneks aga võitis koera hea füüsis, mis kombineeritult aja jooksul kujunenud kohustusega ning lihtsa pinnasega aitas siiski koera lõpuni. See oli üksjagu pähkel. Millega lisada koera suhtumisse ning soovi lisavärvi, et saada ta motiveeruma pühapäevasel märksa nõudlikumal jäljel, kui juba eelmise päeva jälg oli sedavõrd tülgastav, et laastas täiega koera tahtmist ja meeleolu. Pakkusin välja Kairile lahendust, et nüüd mingu ja pangu selle hommikul pandud lühikese jälje kõrvale teine veel ning siis ajagu see värskem suhteliselt kohe ülesse. Selline hästi lühike jälg, mis koheselt lõppeb ja koerale üllatuslikult preemia toob peaks kindlasti "äratama". Natuke juba motiveeritum ning erksam koer aga peaks minema ka seda ligi 4 tunni vanust lühikest jälge sel juhul juba palju rõõmsalamlt tegema ning leides eest palju raskema ülesande, kui oli enne ja lahendades selle saaks tugeva annuse enesekindlust ning samas ka motivatsiooni. Kairi küll arvas, et peale pikka ja väsitavat jälge veel kahe lühikese pealeajamine väsitab liiast koera ja parem oleks äkki puhkust anda. Aga seletanud talle lahti pikema tagamõtte jäi ta ikkagi nõusse ja oli valmis katsetama. Peale jälgi Kairi helistas ning rääkis kuidas läks ning tundus, et nii Kairi kui ka Apollon jäid rahule.
See laupäevane treening oli tegelikult alles nö. eelmäng pühapäevasele. Plaan oli pühapäeval panna sinna samma võistluspaiga vahetusse lähedusse ka maha üks väga lühike jälg, mis koera jaoks üllatuslikult lõppeb pea kohe. See õnnestuski hästi. Kairi võttis koera ja läks sellele lühikesele jäljele. Koer oli suhteliselt sarnases meeleolus nagu laupäeval, kuna ümberingi oli rahvas ja melu ja kõik oli ju nii nagu alati võistlustel. Ta alustas suhteliselt loiult ja tuimalt ning ... jõudis vaid 10-15 sammuga lõpuni. Koer sai selle eest preemia ning kiitust ja tagasi autosse. Peale lühikest puhkust tuli minna tegema võistlusjälge. Ja Kairi ja Apollon tulid auto juurest ja läksid raporteerima. Ootasin põnevusega, et kuidas koera ilme paistab. Ja hea paistis. Koer oli oluliselt reipam ning motiveeritum, kui laupäeval ning alustas oluliselt enesekindlamalt. Kuna algus määrab kõik, siis hea algus on nagu mäe otsast alla veerev lumapall, mis edasi veeredes ainult kasvab. Sama ka Apolloniga. Saanud hea ja enesekindla stardi järgnes sellele täiesti loogiliselt enesekindel ning stabiilne töö. Vahepeal tekkisid raskused lähtuvalt oludest, mis on FH jälje puhul ka täiesti normaalne, aga kuna koer oskab neid toetudes eelnevaltele treeningutele ja kogemusele väga hästi lahendada, siis kõik laabus hästi. Ma olin rahul, et planeeritu õnnestus, Kairi oli rahul sest minu poolt algselt välja pakutu tundus riskantne kuid ikkagi toimis ja koer oli rahul, sest sai teha mugava ja stabiilse jälje.
Nendele,kes seda lugesid annaks ellist nõu, et 1:1-le kopeerides sellist lahendust ei pruugi see alati töötada. Tuleb mõelda ja analüüsida, mis mingil hetkel hea on. Pollaga see töötas, sest tal on tugev aluspõhi , hea füüsiline ettevalmistus ning kõrgele tasemele treenitud probleemide lahendamise oskus. Kui ükski neist komponentidest puudu oleks, siis võib kirjeldatud metoodika viia koera kas jooksma, lohakaks või hoopis ära väsitada (variante on veel) ning algselt lahedast mõtetst saab hoopis karuteene.
Tublid Kairi ja Apollon! Eelmise aasta hõbedase medali kõrvale sedapuhku kuld!
Kairi ja Apolloni eelnevatest õnnestumistest ja saavutustest saab lisa lugeda lingilt http://sportkoer.com/klubi/meie.php
Jäljekoolitusest kui terviklikust süsteemist on pikem jutt Sportkoera kodulehel http://sportkoer.ee/koerasport.php
Seoses IPO-FH Eestikatega oleks kirjutanud siia natuke tausta selleaastase Eesti meistri Kairi ja Apolloni viimastest treeningutest ning häälestamisest. Isiklikult pean koera meeleolu ja häälestamist võistlustel
õnnestumise taga kõige olulisemaks faktoriks (loomulikult koer peab treenitud ka olema). Kui Apolloni 2010 aasta treeningute peamine sisu oli koerale pidevalt raskemate ülesannete ja stressiolukordade ülesseehitamine ning pingeseisundis töötamise õpetamine, siis sel aastal on rõhuasetus olnud natuke teine. Arvestades koera vanust ning ka väga suurt võistluste hulka oli peamine eesmärk väga hea füüsilise vormi ülal hoidmine ning koera värskuse säilitamine. Apolloni füüsiline vorm on kogu aeg olnud märkimisväärselt parem omavanustest teistest penidest, kuivõrd Kairi ja Hannes võtavad teda kogu aeg kaasa pikkadele jooksuringidele . Peale suvel toimunud Universaali MM-i, kus koer füüsiliselt sügavasse auku kukkus oli läbi targa töö ta vorm taastunud väga hästi. Viimaste nädalate jäljetreeningud olid üksjagu tekitanud ka värskust, mis ESLÜ FH MV-l tundus lõplikult kaduma läinud. Viimaste nädalate töö oli olnud ülesehitatult targalt ning iga treeningu arutasime me eelnevalt telefonis Kairiga läbi ning arvestades Kairi kogemusega ta vajadusel trenni käigus oskas ka väga hästi paindlik olla ja vastavalt olukorrale käituda.
Laupäevane jälg. Kuna laupäeval toimus jälg üsna kergel ja koerale lihtsalt aetaval pinnasel, siis sai juba ette välja pakutud, et Kairi võiks enne laupäevast jälge minna ja panna kuhugi maha lühikese mullajälje, mis seistes kogu võistluste aja jõuaks piisavalt vananeda, et olla vähemalt sama raske, kui mitte raskem kui pühapäevane mullajälg. Eesmärk oli peale laupäevast "kerget" kogemust saada koer häälestuma uuesti raskemale. Laupäeval starti minnes tundus kohe, et koer ei ole üldse heas meeleolus. Motivatsiooni ning soovi ei paistnud ei silmist ega koera olekust. Kahjuks on meeleolu aga kõige A ja O. Olles kehvas meeleolus ning halvasti motiveeritud ei ole koeral kindlust ka kõige lihtsamal jäljel ning sisse tulevad täiesti absurdsed ja naeruväärsed vead. Koera kehv meeleolu oli mõnevõrra halb üllatus, kuna viimastel treeningutel oli koeras tekkinud säde ka rasketes jälgedes, mis peaksid stressi tekitama. Üsna ilmne oli see, et probleemi põhjus on võistlusolukorras. Palju võistlenud vanemas koeras on selline olukord lihtne tekkima, sest ta õpib läbi suure hulga korduste hästi aru saama, et võistlusolukord on midagi ebameeldivat (kus ei kiideta ega toetata ega aidata tavapäraselt) ning läbi selle tekib stress.
Nagu Kairi hiljem ütles oli tal teisel sirgel kindel veendumus, et tänane jälg küll lõpuni välja ei jõua. Õnneks aga võitis koera hea füüsis, mis kombineeritult aja jooksul kujunenud kohustusega ning lihtsa pinnasega aitas siiski koera lõpuni. See oli üksjagu pähkel. Millega lisada koera suhtumisse ning soovi lisavärvi, et saada ta motiveeruma pühapäevasel märksa nõudlikumal jäljel, kui juba eelmise päeva jälg oli sedavõrd tülgastav, et laastas täiega koera tahtmist ja meeleolu. Pakkusin välja Kairile lahendust, et nüüd mingu ja pangu selle hommikul pandud lühikese jälje kõrvale teine veel ning siis ajagu see värskem suhteliselt kohe ülesse. Selline hästi lühike jälg, mis koheselt lõppeb ja koerale üllatuslikult preemia toob peaks kindlasti "äratama". Natuke juba motiveeritum ning erksam koer aga peaks minema ka seda ligi 4 tunni vanust lühikest jälge sel juhul juba palju rõõmsalamlt tegema ning leides eest palju raskema ülesande, kui oli enne ja lahendades selle saaks tugeva annuse enesekindlust ning samas ka motivatsiooni. Kairi küll arvas, et peale pikka ja väsitavat jälge veel kahe lühikese pealeajamine väsitab liiast koera ja parem oleks äkki puhkust anda. Aga seletanud talle lahti pikema tagamõtte jäi ta ikkagi nõusse ja oli valmis katsetama. Peale jälgi Kairi helistas ning rääkis kuidas läks ning tundus, et nii Kairi kui ka Apollon jäid rahule.
See laupäevane treening oli tegelikult alles nö. eelmäng pühapäevasele. Plaan oli pühapäeval panna sinna samma võistluspaiga vahetusse lähedusse ka maha üks väga lühike jälg, mis koera jaoks üllatuslikult lõppeb pea kohe. See õnnestuski hästi. Kairi võttis koera ja läks sellele lühikesele jäljele. Koer oli suhteliselt sarnases meeleolus nagu laupäeval, kuna ümberingi oli rahvas ja melu ja kõik oli ju nii nagu alati võistlustel. Ta alustas suhteliselt loiult ja tuimalt ning ... jõudis vaid 10-15 sammuga lõpuni. Koer sai selle eest preemia ning kiitust ja tagasi autosse. Peale lühikest puhkust tuli minna tegema võistlusjälge. Ja Kairi ja Apollon tulid auto juurest ja läksid raporteerima. Ootasin põnevusega, et kuidas koera ilme paistab. Ja hea paistis. Koer oli oluliselt reipam ning motiveeritum, kui laupäeval ning alustas oluliselt enesekindlamalt. Kuna algus määrab kõik, siis hea algus on nagu mäe otsast alla veerev lumapall, mis edasi veeredes ainult kasvab. Sama ka Apolloniga. Saanud hea ja enesekindla stardi järgnes sellele täiesti loogiliselt enesekindel ning stabiilne töö. Vahepeal tekkisid raskused lähtuvalt oludest, mis on FH jälje puhul ka täiesti normaalne, aga kuna koer oskab neid toetudes eelnevaltele treeningutele ja kogemusele väga hästi lahendada, siis kõik laabus hästi. Ma olin rahul, et planeeritu õnnestus, Kairi oli rahul sest minu poolt algselt välja pakutu tundus riskantne kuid ikkagi toimis ja koer oli rahul, sest sai teha mugava ja stabiilse jälje.
Nendele,kes seda lugesid annaks ellist nõu, et 1:1-le kopeerides sellist lahendust ei pruugi see alati töötada. Tuleb mõelda ja analüüsida, mis mingil hetkel hea on. Pollaga see töötas, sest tal on tugev aluspõhi , hea füüsiline ettevalmistus ning kõrgele tasemele treenitud probleemide lahendamise oskus. Kui ükski neist komponentidest puudu oleks, siis võib kirjeldatud metoodika viia koera kas jooksma, lohakaks või hoopis ära väsitada (variante on veel) ning algselt lahedast mõtetst saab hoopis karuteene.
Tublid Kairi ja Apollon! Eelmise aasta hõbedase medali kõrvale sedapuhku kuld!
Kairi ja Apolloni eelnevatest õnnestumistest ja saavutustest saab lisa lugeda lingilt http://sportkoer.com/klubi/meie.php
Jäljekoolitusest kui terviklikust süsteemist on pikem jutt Sportkoera kodulehel http://sportkoer.ee/koerasport.php
No comments:
Post a Comment