Stressist jäljel vol.3

Tegelt ikka täiesti põhjatu teema.

Mõelnud õhtul selle skeemi ja harjutuse üle, mis enne ülesse sai pandud, jäi endal kripeldama, et kui paljud sellest ikka aru said. Ma ei alahinda kuidagi lugejaid, ning tehniliselt oligi see ju väga lihtsalt mõistetav harjutus. Probleem seisneb hoopis selles, et siin on töö koera meeleoluga ning seetõttu mängib sellise harjutuse juures meeleolu mega suurt rolli. Kahjuks saadakse sellistest situatsioonist sageli väga erinevalt aru.

Edaspidi pean mõningaid trenne ka filmima ning siis siin tekstile lisaks ka illustreerivaid videolõike üles panema. See aitab mõnevõrra olukordi selgitada.

Seni seletan lähtuvalt eile kirjeldatud harjutusest mõningad detailid täpsemalt lahti. Selleks, et seda tüüpi harjutusi teha, on vaja rida eeltingimusi.

Esiteks, koer peab oskama jälge ajada ehk tal peab olema tekkinud alla õige jäljeajamispilt. See ei pea

Stressist jäljel vol2

Lähtuvalt eilsest treeningust Merikese ja Käbiga. Mõtlesin, et tooks siia ühe näite illustreerimaks minu poolt eile käsitletud teemat stress jäljel. Toodud jäljeskeemi ei maksa võtta samm - sammult. Mustad jalajäljed on tehtud jälg, punased jalajäljed on ristuvad võõrad jäljed ning lillad suuremad "mummud" on toit jäljel. Jälje vanus oli veidi alla 1,5 tundi, tegemist oli mullajäljega ning koer, kellele selline skeem sai tehtud on noor (alla kahe aasta) kuid oskab ja tahab töötada (ehk saab balansseerida raskemate ülesannetega ilma, et koera "selgroo ära lõhuks". Tuul oli alguspunktist tagant.

Alguspunktist (NB! joonisel allotsas) tuli ca. 50 sammu, et koer saaks jäljega kohaneda ning siis esimene ristuv. Esimene ristuv ei olnud trambitud otse jälje peale, vaid astutud üle omaniku jälje ning peale ristuvat oli mõne sammu pärast paar pala toitu. Selle ülesande mõte oli ehitada koerale alguses ülesse natuke rohkem enesekindlust ning häälestada koer eristama oma ja võõrast jälge.

Edasi ca. 40 sammu pärast tuli uus ristuv, aga selle tegemisel sai juba "rikutud ära" oma jälg ehk astutud suhteliselt tugevamalt ning kindlalt oma jälje peale. Lootus oligi ehitatud sellele, et selles faasis koer eksib. Selleks, et koerale tekiks stressitaust

Stressist jäljel

Kuivõrd eilse postituse järgselt küsis minult üsna mitu inimest, et mida ma silmas pidasin öeldes et eelmisel aastal tegelesime koerale pidevalt raskemate ülesannete ja stressiolukordade ülesseehitamine ning pingeseisundis töötamise õpetamine.

Seletaks natuke seda osa lahti . Minu tõlgenduses on koera jäljetöö igal juhul töö muutuvas olukorras ning sellega kaasneb paratamatult stressi. Seda ei juhtu nii lihtsalt IPO-1 s või IPO -2-s , aga kindlasti kõrgemates astmetes ja FH-s ning just raskematel põldudel. Kui tavaliselt kiputakse arvama, et koer satub stressi, kui ta

IPO - FH Eesti MV

Sportkoera blogi kaugem tagamõte on lisaks erinevate sündmuste osas omapoolse nägemuse ja kommentaaride väljatoomisele ka trenninippide ning kogemuse jagamine. Igapäevaselt treenides koeri ning häälestades neid võistlusteks saab pidevalt lisaks korduvalt läbiproovitule ka eksperimenteeritud. Saadud kogemust ongi huvilistega heameel jagada. Igal juhul on hea meel, kui keegi lugejatest sellest kasu saab.

Seoses IPO-FH Eestikatega oleks kirjutanud siia natuke tausta selleaastase Eesti meistri Kairi ja Apolloni viimastest treeningutest ning häälestamisest. Isiklikult pean koera meeleolu ja häälestamist võistlustel

IPO eksam 18.09.11

IPO eksam sai korraldatud ennekõike grupi "uutele tulijatele" Merikesele ja Käbile ning Elikole ja Ferale. Kuivõrd Pireti Qukara oli saanud erinäitusel üsna vastiku trauma, siis kulus eksam ära ka temale nö. koera kohanemiseks ning kindluse taastamiseks. Lisaks osales eksamil ka Reet Kyrraga, kes treenib meiega koos jälge ja kaitset.

Mõni rida siis aladest, mille treenimisega olen tegelenud. Kõigepealt Merike ja Käbi, kelle kõik kolm ala on jaanuarist minu käe alla arendatud saanud.
Jäljepõld oli üsna madala rohuga, kuid arvestades sügisest vihmast ning niisket olustikku siiski koertele väga lihtne. Käbi ajamisest oli hästi näha, et noorel koeral pole õige tempo veel sisse kinnistunud ning koer nautis tavapärasemast oluliselt lihtsamat jälge natuke kiires tempos liigeldes, kuid säilitades samas mänglevalt piisava täpsuse. Natuke häiris kerge vastutuulega sirge juures veidi tõusev nina ning samuti lisanduv tempo. Tulemuseks 93 punkti, mis avastardi kohta pole üldse mitte paha.
Kuulekus. Kuidagi märkamatult oli saanud esialgselt planeeritud eksamist peaaegu nagu võistlus. Seda just ennekõike rohket pealtvaatajaskonda silmas pidades. Algusest peale starti minnes paistis koerast välja, et rohke rahvas ja natuke uus olukord tekitas temas mõnevõrra stressi ja hajevil olekut. See mõjutas koera nii kõrvalkäigul kui ka istu elemendis. Koer ei olnud piisavalt kontsentreeritud, et panna 100% tähele ning reageerida ni nagu peab. Sellest ka mõningad vead ja kõikuv meeleolu. Alates lamamisest tuli välja temas valitsev säde ja edasi läks kõik juba tõsvas joones. Kahju muidugi sellest, et Merike puhtalt oma kogenematusest andis ära aportiga kõik 10 punkti. Aga eks sellist kooliraha on meist igaüks maksnud. Lõpptulemuseks 77 punkti, kuid kui mõelda kadunud 10 punktile aportis ja 5-le istu vales asendis, siis põhimõtteliselt võib ka sellega rahule jääda. Eriti meeldisid nii aportid kui edasisaatmine, kus koer suutis olla plahvatav ja samas säilitada rahu, mis on tulevikku silmas pidades vägagi oluline.
Kaitse. Läbivalt võib sooritusega rahule jääda. Valvamised on tegelikult veel hetkel veidi poolel teel ning arvestades koera vanust ning valitsevat olustikku oli see ka igati oodatav, et need natuke poolikud välja paistsid. Aga haarded ja lahti laskmised ning samas ka konrolli osad olid võrratud. Tulemuseks 88 punkti ning summas ilus tulemus.

Eliko ja Fera on jälge ja kuulekust omal käel treeninud ning seda osa ma ei kommenteeri. Kaitse sujus igati okei. Natuke on koeras veel sedasorti ebakindlust, mis toob haaretesse veidi häält sisse, kuid samas ei muuda neid närviliseks. Lahtilaskmised olid võrratud ning haarded muus osas korralikud. Valvamistel võiks koer natuke paremini distantsi hoida. Samas see probleem on kogu aeg natuke kummitanud ning me oleme sellega ka tegelenud. Rõõm oli näha, et samas olid valvamised tihedad ning pealetükkivad, mis on ka üksjagu töömahukas olnud. Kokku kena 90 punkti.

Pireti ja Qukara kaitse sujus üsna okei. Natuke paistis läbi veel traumast saadud pinget, mis muutis haarded veidi närviliseks ning ei võimaldanud koeral täiel jõul töötada. Samuti kandus haarde närvilisus üle mõningasele pingele lahtilaskmisel ning valvamisel. Samas oli koera kontrolli osa jupi parem, kui ta vahepeal on olnud. Usun, et saadud kogemus aitas kindlasti koera jupi lähemale sellele tasemele, mis tal enne oli ning andis ka koerajuhile enesekindlust tagasi. Kaitse punktid 80 ning summas IPO 3 tulemus käes.

Reet ja Kyrra on mõnevõrra jäljega kimpus olnud ningme oleme sellega pusinud juba mitu kuud. Rõõm oli näha, et töö on vilja kandnud ja koer suutis juba üsna kekskendunult ning sihipäraselt töötada. Muidugi parandamise ruumi on ka veel jupi jäänud. Kahjuks kuulekuses hakkas aga koeral tunda andma jalavigastus, mis rikkus kuulekuse soorituse ja viis katkestamiseni. Kahju, et on hoolimatuiod koeraomanikke, kes lasevad on apenil keset trenniplatsi auke kaevata , kuhu siis treenides varjete ristlemist koerad võivad jala sisse joosta ja vastikult viga saada.

Eksami tulemused + pildid + videod on nähtaval klubi kodulehel http://www.sportkoer.ee