Aasta 2015 kokkuvõte

Jälle oleme sealmaal, et võib Sportkoera aastast kokkuvõtteid teha.  See on juba järjestikus 4. aasta millest siia kokkuvõte saab kirjutatud. Eelnevate kokkuvõtetega saab tutvuda kas blogis või siis Sportkoera kodulehel. Kui vaadata aastale tagasi, siis arusaadavalt oli nii õnnestumisi kui ka ebaõnnestumisi. Pannes kõik toimunu nö ühte patta võib kokkuvõttes tõdeda, et oli taaskord hea aasta.  Teatud mõttes oli 2015. aasta murrangulise tähtsusega, kuivõrd sel aastal toimus mitmeid selliseid asju, mis seda aastat pikalt meenutama jäävad. Aga nüüd siis kõigest järjest.

Võistlustel osales sel aastal meil koeri vähem kui eelnevatel. Põhjus on igati arusaadav. Kuivõrd meie klubist lahkus mitu võistluseas koera, kelle me olime Eesti mõistes tipptasemele ülesse ehitanud, siis on täiesti loogiline, et selle võrra oli ka võistlevaid koeri vähem.  Kokku startis IPOs 7 koera, mis ei ole kivina kukkuvas Eesti IPO startide üldarvus ka üldse mitte paha number.

Eredamatest startidest tasub kindlasti esile tuua järgmised ülesastumised.  Kevadisel saksa lambakoerte universaalvõitja võistlustel tuli võitjaks Monika Rusing koeraga Margman Wildfire Wanda. Kuivõrd Monika ja Wanda olid selle tulemuse nimel teinud tõesti palju tööd, siis on meil tulemuse üle eriti siiras heameel. Samas on see hea jätk päris mitmele senisele universaalvõistja tiitlile, mis meie klubisse on tulnud.

Hea aasta oli ka jäljes. FH-s tegid kevadistel võistlustel väga head stardid Anu ja Hundu ning Aivo ja Tüüp, kes mõlemad 100% meie jäljekool ning loomulikult Aarne ja Sannu, kes küll jälje suuresti ise üles ehitanud, kuid samas väga aktiivselt meie treeningutest ja üritustest osa võtavad.  IPO-FH Eesti MV-l läks aga lausa hästi. Lisaks Aarnele, kes Eesti meistriks tuli, saavutas  Aivo Tüübiga kolmanda ning Anu Hunduga neljanda koha. Kõigi tulemused olid väga heast klassist ning edestati mitut meistrivõistluste medalitega koerasportlast.

Järelkasvu poolelt tegid väga ilusa BH katse kuulekuse osa Kairi ja Vox ning Tõnis ja Kaito, kes kindlasti juba järgmisel aastal ka IPO-s üles astuvad ning üsna pea ka võistlusplatsidele jõuavad. Kes tahab vaadata nende soorituste videoid, siis need on Sportkoera lehelt leitavad.

Kindlasti võib aastat 2015 pidada õpetlikuks ning kasulikke kogemusi toovaks. Seda eriti seoses Taivo ja Ruudiga.  Nad olid teinud aasta tagasi tõeliselt säravaid ülesastumisi ning näidanud kõrgeid tulemusi. Sel aastal aga jäi esinemine selgelt nõrgemaks. Samas peab tõdema,et pikemalt ette vaadates olid saadud kogemused tõeliselt väärtuslikud. Ruudi oli teinud oma senised stardid peaasjalikult treeningplatsidel. Ka 2014 aasta ESLÜ MV ste IPO särav esinemine 277 punkti ja teise kohaga toimus ju tegelikult Vääna treeningplatsil.  Treeningplatsidel on mugav võistlusi korraldada, kuid paraku on need võistlused alati veidi nagu mänguvõistlused. Põhjuseks asjaolu, et koerad on rohkemal või vähemal harjunud sealse olukorraga ning võistlemine seetõttu lihtsam. Kuivõrd ESLÜ muutis sel aastal oma IPO võistlused kinniseks, siis olime me sunnitud eestikate nö proovistardi tegema Ruudiga Lätis. Kogemuse mõttes peab siinkohal avaldama suurt tänu ESLÜ-le, et ta meid oma võistlustele ei lasknud, sest vastasel juhul oleks meil taaskord treeningplatsil võisteldes jäänud väärtuslik kogemus saamata.  Lätlaste võistlus oli väga kõrge tasemega ning seda nii korralduselt kui ka võistlejate taseme osas. Meile üllatuslikult ei olnud Ruudi meeleolu juba ametlikel treeningutel lähedalgi sellele, millisena oleme seda harjunud nägema. Seostasime olukorda pika reisi ja võõras paigas elamisega. Vaatamata kehvale meeleolule tegi ta aga siiski kogu võistluse parima kuulekuse ning väga särava kaitsesoorituse.  Üsna lühikese ajavahega tulid peale Eesti MV IPO-s ning ega sinna vahele jäävate nädalatega palju teha polnudki võimalik. Ka sellel võistlusel kordusid juba ametlikul treeningul  meeleoluprobleemid. Pannes nüüd need kahe võistluse kogemused kokku selguski tühimik senistes treeningutes. Ruudi polnud kuni Läti võistluseni teinud ühtegi treeningut staadionit meenutavates oludes. Üldse oli meeleolu puudutavate treeningute hulk natukenegi segavamates oludes olnud üsna väike. Teatud mõttes oli tekkinud selline unine rahulolu, sest koer oli teinud järjest säravaid starte ning eriti kinnistas rahulolu just too ESLÜ MV-l tehtud start, kus tegemist oli suure võistlusega ning sellega seonduvalt oli ka melu ja rahvast palju. Koer vaatamata oma noorusele oli aga tõeliselt hea. See uinutaski sedavõrd, et ei tulnud selle pealegi, et ka taolise koeraga peab olulisel määral pöörama tähelepanu võistlusplatside treeningutele. Olles omanud eelnevalt dobermanne, olid sellised treeningud kindel osa treeningplaanist kuid vaadates Ruudit ei osanud selle peale nagu mõelda. Eks kogemus käes ning tänu sellele kogemusele ongi juba praegu saanud järgnevaks hooajaks valmistuda üksjagu erineva nurga alt.

2015 jääb kindlasti veel meelde mitme olulise sündmuse poolest. Üks aasta tähtsündmusi oli juulikuus toimunud järjekordne Sportkoera laager. Oleme rahvusvahelist laagrit teinud  juba mitu aastat. Seekordne ületas aga kõikide eelnevate mõõdud. Sedavõrd kõrge tasemega ning rahvusvahelist seltskonda pole kunagi varem olnud. Laager toimus Leedus ning sellest võtsid osa Eesti, Läti, Leedu, Valgevene sportlased. Napilt jäid tulemata osalejad Venemaalt ja samuti Soomest. Tegemist oli mitte lihtsalt tavapäraste koeraharrastajatega vaid osalevad koerad olid kõik erinevatel võistlustel säravalt esinenud koerad.  Väga meeldis kõrge tase, meeldis korraldus ja kogu laager jättis äärmiselt positiivse mulje. Laagrist on pikem jutt juba varem Sportkoera kodulehele kirja saanud http://www.sportkoer.ee/yritused/sportkoera-laager-2015/

Mõeldes tagasi toimunud Jäljehundile, võib ka tunda vaid heameelt. Sel aastal võttis osa 9 koera, mis on läbi aegade teine tulemus ning osalenud kutsikate hulk on senistest võistlustest kõige suurem. Jäljehundi tulemusi ja pilte näeb siit http://www.sportkoer.ee/yritused/jaljehunt-2015/

Teine üsnagi ajalooline seik oli nii Sportkoera kui tegelikult ka kogu Eesti koeraspordi jaoks see, et esimest korda ajaloos hindas Eesti kohtunik MM-võistlustel. Seda pole ühelgi alal varem ette tulnud. Aivo kutsuti hindama bouvieride IPO MM-ile kaitseosa.  Lugejad võivad küll muiata ja mõelda, et noh mis MM see bouvieride MM siis ära ei ole, kuid  võtame asja kasvõi selliselt, et kui Eesti kohtunik pääseks hindama Soome isegi mingit kohalikku IPO võistlust, oleks seegi ju omamooodi tähelepanuväärne (siiani ei olegi ühelgi eestlasel see õnnestunud).  MM-ile hindama pääsemist võib aga juba ilmselgelt teise klassi lugeda. Tõelist rahulolu pakub ka teadmine, et hindamisega jäädi väga rahule ning järgmiseks aastaks on Aivo Soome hindama kutsutud juba mitmele suurvõistlusele (sh veel ühele MM-ile, lisaks tõu Soome MV-le, CACIT võistlusele). Võib olla uhke, et Eesti kohtunik on suutnud siit väiksest riigist selliselt välja murda.

Kolmas märkimist vääriv sündmus toimus üsnagi aasta lõpupoole.  Nimelt kutsuti Aivo Soome jäljeseminari tegema. Jällegi, arvestades Soome koeraspordi tõeliselt kõrge tasemega võib tunduda täiesti uskumatu, et meil Eestis on IPO alal olemas mingit teavet, mida sinnapoole jagada.  Ja taaskord toimunust kokkuvõtet tehes võib igati rahule jääda. Asjaolule, et osalejate tänusõnad ei olnud niisama viisakusest öeldud, viitab üsna veenvalt see, et järgmiseks aastaks on Aivo saanud Soomes jäljeseminaride läbi viimiseks juba 3 kutset. Eks meie klubi koerte senised jäljetulemused on olnud ka märkimisväärselt head, kuid selline sündmuste käik joonib veelgi alla Aivo treeningmetoodika tulemuslikkust. Vaadates tulevat tihedat aastat on ka üsna reaalne, et sinna enam rohkem seminare ei mahugi. Vajab ju oma koer koolitamist ning ka pinu Sportkoera sportlasi peavad saama hästi ja kõrgel tasemel ette valmistatud.

Paraku jääb 2015. aasta meelde ka ebameeldivate sündmuste poolest.  Eks Sportkoera tegemised on olnud kogu aeg siin Eestis teatud seltskonnale pinnuks silmas. See seltskond teeb endast kõik võimaliku, et meid mustata ja meist halba muljet kujundada.  Kui tegemist oleks mingite meestega metsast, siis võtaks see vaid õlgu kehitama.  Paraku moodustavad rääkijate seltskonna ennast üsnagi tegijateks klassifitseerivaid koolitajaid ning ka kasvatajaid, kellest üsna mitmed kuuluvad ka kohalike tõuorganisatsioonide juhtkonda. Eesti on ju nii väike ning naiivne oleks arvata, et jutud meieni ei jõua. Laim, mida räägitakse on stiilis "ärge Sportkoera juurde küll treenima minge, seal lõhutakse koeri ja nende tervist"; "Ärge Sportkoera treenima minge, seal keeratakse koerad tuksi" "Sealt pole kunagi midagi tulnud" jne. Eks juhul, kui rääkijaks on inimesed, kellel ikkagi on teatud seltskondade silmis autoriteeti, siis neid jutte ka kuulatakse. Omamoodi panevad need jutud küll muigama, sest vaadates meie sportlaste tulemusi, on need Eesti mõistes ju täiesti ülivõimsad. Pole mitte ühtegi teist treeninggruppi või klubi, kust tuleks igal aastal nii palju säravaid tulemusi ning uusi tulijaid Eesti koerasporti. On ka omamoodi märkimisväärne, et näiteks sel aastal FCI IPO MM-il neljandaks tulnud sportlane tuli ühe esimese asjana meid tänama, kuivõrd leidis, et meie abi tema teel on olnud märkimisväärne. Paraku aga see jutt ja surve, mida Eestis ringi keerutatakse, mõjub. Vaadates ka meie klubi juurest lahkunud inimeste hulka viimastel aegadel, on ju hästi näha, et minnakse otsima tõotatud maad, kus ilusamad ja paremad tulemused iseenesest välja kasvavad. Kahjuks peab küll tõdema, et ükski lahkuja pole vähemalt senini suutnud oma taset tõsta ega isegi säilitada. Ajal, mil need sportlased meiega treenisid, räägiti jutte teemal, et see ja too koer on kohe ikka sündinud hea koer või tulemused tulevad iseenesest. Nüüd, kus tulemusi enam ei tule räägitakse, et  seetõttu ei tulegi, et näed niimoodi lõhuti koer Sportkoeras ära, et hea, et üldse hinges on. Omamoodi lahe oli ka seda vaadata, kuidas ESLÜ võttis kätte ja kirjutas mitmeleheküljelise protesti meie sügisese eksami kohta, kus kõik oli tehtud täpselt eeskirjade järgi. Soov meid kaardilt minema pühkida on ikka nii sügavalt hinges, et selleks ollakse valmis panustama palju aega ja kasutama mistahes vahendeid.

Muigama võttis ka fakt, et kui Tõnis ja Kaito tegid sel aastal BH-s tõeliselt kauni kuulekuse ja arvestades veel asjaoluga, et tegemist on ju Eesti jaoks täiesti uue alustava koerasportlasega, siis õnnitlusi ja laikimisi kogunes sotsiaalmeedias ikka kordades vähem, kui näiteks kellegi teise õnnestumisel kuskil kutsikavõistlusel. Ja eks loomulikult ikka seepärast, et valet värvi vest oli seljas. Sellel taustal, kuidas aastate viisi räägitakse sellest, et algajaid toetatakse liiga vähe ja seetõttu neid koerasporti juurde ei tulegi, näeb selline käitumine ikka üsna madal välja.

Muigama pani ka see, et kui Aivo ja Tüüp tegid IPO-FH eestikatel tõeliselt super esinemise ning näitasid taset, mida ükski koer pole Eestis veel sellises vanuses näidanud, siis kommenteeris üks Eesti mõistes ennast tegijaks lugev koolitaja põllu äärest, et kui koer 2,5-aasta vanuses juba FH-s võistleb, siis on ta peagi kustunud ja kadunud, et nii pidavad teadjad rääkima. Ehk siis kõike on tehtud valesti ja tehakse jätkuvalt valesti.

Mõeldes kogu sellele survele ja mustamisele leidsimegi, et okei, kui meil on Eesti täis tarku ja oskajaid, siis las nüüd säravad nemad. Me teeme koolitamises pausi.  See tähendab, et me ei võta lähiaastatel treenida enam ühtegi uut koera. Tegelema nendega, kes meie juures hetkel treenivad ning uskuge meid, need koerad räägivad veel üsnagi häälekalt siinsetel võistlustel kaasa. Samas me ei võta aga uusi tulijaid enam juurde.  Kui meil on ikka Eesti täis tähti ja maailmatasemel koolitajaid, kes nii hästi oskavad meie tegemisi kritiseerida ja mustata, las siis nemad tegelevad nende uute tulijatega ning täidavad tühimiku, mis meie koomale tõmbamisest jääb. Jälgime huviga kõrvalt, kuidas nüüd koerasport lööb lõkkele. Olgem ausad, meie koolitajatel on mõlemal olemas töö ja elu ning koerakoolitus on seal kõrval kõigest hobi. Meil jagub seega oluliselt rohkem aega oma koertele ning meie juures treenivatele sportlastele.

Selline oli siis aasta 2015 oma plusside ja miinustega. Soovime kõigile mõnusaid ees ootavaid Jõulupühi ja meeleolukat aastavahetust!