Jätkan veel samal teemal sealt, kus pooleli jäin. Need, kes tahavad lugeda konkreetsemalt minu koera valmistumisest IPO-FH eestikateks saavad lugeda sellest minu koera treeningblogist . Seal on kokku kolm lugu, milles ma täpsemalt erinevad etapid ja jäljed läbi käin. Tõmbaks tänase looga ka siin selle temaatika kokku.
Teeks siia nö. ühe kokkuvõtva loo, kus kirjutaks erinevatest komponentidest ja ajalisest võtmest. Minu koer oli IPO-FH eestikate toimumise päeval nädal üle 3 aasta vanune. Ta tegi skoori 91 + 92 = 183 punkti saades mõlema jälje eest hindeks väga hea ning summas samuti hinde väga hea. See ei ole kindlasti selle koera parim tulemus, vaid need on veel ees ootamas. Hindele väga hea on läbi aegade IPO-FH Eesti MV stel jõudnud peale minu koera vaid 5 koera:
2009 aastal Aussenhaus Isabel olles 5 aasta ja 8 kuune
2010 aastal Unerschrocken Wimba olles 8 aasta ja 4 kuune
2013 aastal Estrellest Hurmuri Käbi olles 1 kuu alla 4 aasta (treenis minu käe all)
2013 aastal Tulikuuma Sähkövirta olles 4,5 aastane
2015 aastal Nicky vom Hause Luka olles 4 aasta 8 kuune
Võimalik, et osad loetletud oleksid jõudnud ka nooremalt vastava tulemuseni, kuid IPO-FH eestikaid ei ole kahjuks igal aastal toimunud. Ma ei too siia seda võrdlust mitte selleks, et kuidagi enda koera tulemust paremas valguses näidata, vaid põhjusel, et inimeste mälu on lühike. Niimõnegi koera osas liiguvad legendid, et ta oli ka hull püss või ta tegi ka hullu noorelt hullu häid tulemusi. Tegelikult on statistika täpselt selline, nagu ma siia tõin. Ehk siis neid koeri ei ole palju ja pigem on IPO-Fh s startinud vanemad kui nooremad koerad. Ülalloetletud koerte omanikud on olnud tõeliselt tublid ja teinud oma koertega head tööd ning selle üle võib vaid uhkust tunda, et meil selliseid koeri on ja on olnud.
See, et minu koer antud võistlustel selised punktid sai ja üsna hästi esines ei ole tegelikult juhuslik. Ma teadsin enne starti, et ta praegune tase võimaldab väga head sooritust oodata. Kuivõrd ta on noor, siis ma pelgasin tegelikult meeleolu hüppeid ja ootamatult toimuvaid instinktitõuse, millega ma aga suutsin päris hästi nii enne jälge kui ka jälje ajal toime tulla. Jäljeolude kergusest/raskusest räägib iseloomustavana päris hästi see, et minu koerast tahapoole jäid kaks kahekordset ESLÜ FH meistrit ja eelmise aasta FH eestikate kolmas koht. Hindaks põldude raskusastet keskmiseks.
Kui mõelda oma koera sooritusele ning erinevatele komponentidele, siis kirjutakski siia järgnevalt neist igast ühest nö. tausta. Ütleks kohe nö. alustuseks, et olen Tüüpi treeninud selliselt, nagu m aoma metoodikas õigeks arvan ning ideaalseks pean ning arvestdes koera iseloomu veidrustega ei ole see olnud lihtne tee. Kui koer oleks stabiilsem või näiteks tõu mõttes saksa lambakoer, oleks see kindlasti olnud vähem kivine.
Alustasin Tüübiga juba esimestest kutsikajälgedest nurkadega. Seetõttu kasvas ta algusest peale teadmisega, et nurk on täiesti loomulik ja iseeenesest mõistetav detail jäljel. Olen koolitanud talle nurki sellise loogikaga, et jälje kadumine tekitaks koeras aktiivsust seda leida ja ta teeks sellel suunal sihipärast tööd. See on andnud üldpildis aktiivselt töötava koera kui seoses sellega on mul hetkel lähtuvalt koera noorusest veel probleeme asjaoluga, et vahetult peale nurka koer kergelt kiirendab. Tal on sisse kodeeritud arusaam, et tuleb otsida aktiivselt ja nurgas tuleb olla aktiivne ning kui sellele lisada juurde nurga lahendamisest tulev kergendus, siis see kutsubki esile mõningase kiirendamise. Seda oli näha ka võistlustel ning sellega ma kaotasin ka mõned punktid. Konkreetne detail laheneb vanusega, kui koer muutub veidi rahulikumaks ning nagu on näidanud treenimised eelnevate koertega võin ma arvestda järgmisel hooajal juba selles osas oluliselt stabiilsema tööga.
Ma hakkasin juba üsna kutsikajälgede faasis tegema selliselt pinnasevahetusi ja üleminekuid, et koer võttis seda täiesti iseeensest mõistetavana. Ta ei muutu ühelt pinnaselt teisele üleminekul või ka näiteks treeningpõllu totaalsel muutmisel kuidagi ebakindlaks ning ta ajamise pilt ei muutu kuidagi teistsuguseks. See säästab mul täna olulisel määral aega, sest ma saan kontsentreeruda nö. põhimisele ning ei pea tegelema koera oskuste kohandamisega erinevatele põldudele. Samuti pole mitte mingit vajadust teha nö. pikki seeriaid ühetüübilistel põldudel, et koer oleks stabiilselt enesekindel. Minnes rohult mullale või mulallt rohule võib esineda väikeseid probleeme kiirusega või täpsusega kuid ei ole mitte mingeid probleeme enesekindlusega või julguse/oskusega probleeme lahendada.
Kui koer oli vanuses aasta ning oli võimalik tõsta jälgede raskusastet, siis hakkasin ma pöörama rohkem tähelepanu asjaolule, et koer üritaks stressist ise väljuda ning oleks mures jälje pärast. See on andud päris hea põhja väga eritüübiliste probleemide lahendamisele. Ma ei karda absoluutselt, et kui jäljel satub näiteks teravnurk traktorijälje sisse või on seal kuidagi rohi selles kohas lühemaks lõigatud või läheb mingi bussilt tulevate inimeste rada risti üle, et siis Tüüp satuks sellest tsressi ja hakkaks kuidagi hektiliselt käituma või läheks lukku. Ta on harjunud sellega, et probleemid jäljel ongi täiesti tavapärane detail ning sellega tulebki tegeleda. Olgem ausad meie sööme igasuguseid toite noa ja kahvliga. Hiinlased söövad aga pulkadega. Kui me meile anda valida, sisi me täiesti selgelt jääme pulkadega hätta ning meil läheb oluliselt rohkem aega nendega söömisele. Sama probleemi pole aga hiinlastel. Miks? Aga sellepärast, et nende jaoks on see igapäevane. Ehk siis see, mis on igapäevane ei tekita stressi ja ei ole probleem. See, mis tabab meid ootamatult ning on nö. uus asi aga tekitab stressi ja on probleem. Seepärast ma töötangi igapäevaselt päris palju väga erinevate stressifaktorite, et laiendada koera "raamatukogu" ettetulevate võimalike probleemide osas. Seda ei ole vaja mitte selleks, et koer ei oska nö. uusi probleeme lahendada, kui pole sellega kokku puutunud, vaid seepärast, et natuke pikem lahendamine maksab punkte ning punktid on kallid. Näiteks valmistudes eestikateks tegin ma päris mitmel korral ristuvad jäljed teravnurka. Ehk kas vaid 4-5 sammu teravnurgast või kohe päris nurka. Sihilikult tehtud probleem on kindlasti nö. "üle võlli", kuid ta annab koerale juurde kogemust ja läbi selle ka lahendamise kindlust.
Kui ma teen põllul koerale jälge, siis kui mulle satub ette mingi probleem nagu traktori kinnisõidetud ala või vedelev loomakorjus või miski muu probleemne koht, sisi ma kindlasti teen sellesse paika koerale mingi lõksu või ülesande, sest see annab koerale kogemuse ning sellele järgnevalt ma"viskan koera vette" ning annan talle järgneva probleemi, et ta õpiks lahendama probleemide jada.
Ma õpetan koerale sihipäraselt seda, et ta peab ise jälge ajama ning usaldama vaid iseennast. Osad lugejad kindlasti mäletavad ja on näinud seda videot, mille ka veebruaris om akoerast tegin, kui ma ta iseseisvalt jäljel tööle lasin. Kui koer teab, et ta saab jäljel usaldada vaid iseennast, siis ta keskendub palju vähem tagatuleva inimese liikumisele ning selle võrra rohkem jääb tal tähelepanu jälje läbitöötamiseks. Seetõttu ma ei koolita koerale näiteks mingeid nurgatehnikaid või või muid tehnilisi detaile, mille juures ma mõjutan koera. Iga selline mõjutamine haakuvalt mingite detailidega jäljel kinnistab koeras arusaama, et koerajuht teab kus jälge läheb ning seetõttu tuleb alati jäljel töötades hoida osa tähelepanust koerajuhil.
Siin seda lugu võiks tegelikult veel pikalt jätkata nende erinevate komponentide kirjeldamisega, kuid arevstdes, et ma olen neist kõigist siin juba eelnevates varasemates lugudes kirjutanud ei ole mõtet ennast kordama hakata. Lugege siit mu varasemaid jälje artikleid ning sealt tulevad kõik need asjad välja. Ma ei taha kuidagi öelda, et minu metoodika jälge koolitada on kuidagi parem, kui teised. Ma pigem ütleks, et see erineb väga palju teistest senini kohatud teedest ja koolkondadest. Ma olen toetudes nendele põhimõtetele teinud jäljesemiare Lätis, Leedus ja Uus - Meremaal; minu juures käivad regulaarselt treenimas sportlased Valgevenest ja Venemaalt ning ma lähen eeloleval nädalavahetusel tegema jäljeseminari Soome (sinna tegelikult ootab veel üks semiarikutse eelolevaks kevadeks). Lisaks koolitan ja annan ma nõu konsulteerides inimesi videote põhjal Uus- Meremaalt, Austraaliast, USA-st ja Mehhikost. Mulle meeldib väga jälje treenimne sest see on mulle nagu mäng ning kellele ei meeldiks mängida :)
Kui vaadata omast vaatevinklist Eestis toimuva peale, siis ma ütleks, et Eesti jäljekoolituses on sees päris palju ning üsna suuri probleeme. See takistab nö. üldpildis jälje arengut ning hoiab seda paigal. Seni, kuni Eestis korraldatakse enamus võistlusi ühetüübilistel jäljepõldudel ning tehakse eksameid eesmärgiga korraldada see selliselt, et saada palju punkte, et siis Facebookis hiilata, seni ei arene ka meie jäljekoolitus. Meil on täna pinu FH tulemustega koeri, kes pole kunagi kuskil suuremal FH võistlusel võistelnud. Neile on piisanud täiesti asjaolust, et oli võimalik korraldada spetsiaalsetes oludes eksam, saada tulemus ja siis Facebookis hiilata ja juubeldada. Eks selliseid tuleb ka lähemas ja kaugemas tulevikus veel juurde. Eks sotsiaalmeedias hiilgamine ja kõrgete punktidega säramine annabi hea enesetunde, kuid paraku pidurdab see ka päris kõvasti arengut. See on nagu oma oksa saagimine. Vaadates veelkord tagasi toimunud IPO- FH eestikatele peab paraku tõdema, et seal osalenud 7 koerast oli kaks valmistatud ette Saaremaal ning 4 koera tulnud minu koolkonnast (tõsi 2 neist ei treeni enam aasta minuga). Ehk sisi väljastpoolt seda kahet keskust oli ainult 1 koer. Eks see fakt ju räägib ka iseenda eest.
Ma olen viimasel aastal paaril oluliselt vähem pööranud üldsuse tähelepanu jäljepõldude ja -eksamite/võistluste teemale. Ma arvan, et ma lõpetan selle teemaga lähiajal üldse ära. Tegelikult on ju seis selline, et kui inimesed tahavad oma oksa saagida ega taha areneda, siis on see nende valik ja kaotab küll Eesti sport nö. suures pildis, aga eks me varsti olegi jõudnud punkti, kust nö. laias pildi spole väga enam kuhugi kukkuda. Ei maksa lasta ennast pimestada paari -kolme siinse sportlase edust MM del. Tuleks vaadata nö. laia pilti.
No comments:
Post a Comment