Jäljekoolituse komponentidest ja häälestusest vol2

Jätkan eilsel teemal. Kirjutan täna edasi  eile sissejuhatattud jäljekomponentidest ning tutvustan ka lähemalt seda, mis komponente ma FH võistlusteks valmistudes läbi töötasin. Ehk siis mida annavad need kaks komponenti, millest eilses loos juttu oli.








Jäljest mures olemine tähendab seda, et koer ajab jälge tähelepanelikult ning ei taha seda ära kaotada. Ei soovita siin segi ajada mõistega, et koer sunnitakse jälge ajama ning ta olles pressi all ei julge jälge kaotada. Mina koertel sellist pressi ei kasuta. Minule meeldib, et koer on jäljel aktiivne, sest aktiivne koer on alati oma töös rõõmsameelsem ja innukam ning teisalt ka probleemidele lahenduste otsimisel leidlikum. Kui koer on kohustatud jälge ajama ning selleks on kasutatud sundi, siis sellise koera leidlikkus on üsnagi piiratud. Samuti ütleb tänane IPO eeskiri, et koer peab olema jäljel aktiivne. See aktiivsuse nõue ongi tulnud ennekõike sooviga suunata inimesi treenima koeri tänapäevasemalt ja selliselt, et koerad naudiksid oma tööd mittte ei teeks seda kohustusest. Ma juba kujutan ette, kuidas praegu mingid inimesed küsivad, et kuidas ma saan koera panna muret tundma jälje üle ilma, et ma ei teeks mingisugust pressi. Tegelikult saab küll.  Vaadake pankrannikut mere ääres. Sellest aastasadu seisnud seinast on võimalik tükke kätte saada kangiga raiudes või siis lainetega iga päev märksa nõrgema jõuga vastu kallast loksudes. Mina kasutangi pigem sellist laine või tuulega sarnanevat lähenemisnurka. Ma saan aru, et nüüd jällegi mingid inimesed ütlevad, et mida loll jutt. Nad on küll näinud, kuidas ma olen jäljel koeri mõjutanud ka üsna tugevate rihmatõmmetega. Ütlekski selle kohta nii, et kui koolitada koera stabiiilselt õiges suunas ning välistada konflikte, siis saab koera viia edasi ilma teravate negatiivsete mõjutusteta ja konfliktita. Kui aga koolitusega minna üsna korrralikult rappa, siis on tegelikult õigele teele naasmiseks kaks võimalust  - kas lasta koeral olla pikalt sügavas konfliktis, mille on tekitanud pikaaegne vale koolitus ja koera jaoks arusaamatu situatsiooni teke või üritada korrrigeerida valet pilti ära lühiajalise mõjutusega, mis on koerale palju kergem taluda kuid selles konkreetses trennis võib näha välja tugevama mõjutusena. Olles oma koera algusest peale treeninud nö. õigel suunal, ei ole ma pidanud teda küll just palju äärmuslikult tugevalt mõjutama.  Samas kasutan ma mõjutusena päris palju ka häält, mida ju tegelikult enamus inimesi kasutab koeraga igapäevaelus palju tavapärasemates situatsioonides. Ma tean, et minust ringleb Eestis igasuguseid uskumatuid jutte teemal, kuidas ma koeri trennis ära tapan ja neid halvasti kohtlen. Neid jutte levitavad inimesed, kes pole kunagi mu trennne näinud ja kes ei kujuta isegi ette, mis neis tehakse.  Tulge vaatama mõnda mu jälje või kuulekuse trenni ning te näete, mis tegelikult toimub.  Kuulekuse trennis treenin ma koera vaid positiivselt premeerides juba väga väga kaua ning sellest hooajast on kasutusel ka klikker.

Aga läheks edasi. Kui koer on mures jälje pärast, siis ta ei taha seda kaotada. See tähendab, et ta on ka nurkades täpsem ning kaotades jälje üritab seda aktiivsemalt uuesti leida. Minu arust see ongi üsna suuresti jäljeajamise nö. baasolemus.

Kui koer on stressis, siis koer ei suuda töötada. Olenemata, kas tegemist on jälje- , kuulekuse - või kaitsega tuleb koera treenida nii, et ta töötaks stressivabal alal. Kui koer satub jäljel stressi, siis kaotab ta üsna suurelt oma jäljeajamise omadused ning imeline nina justkui lakkab olemast. Seepärast ongi vaja koerale õpetada kuidas stressist väljuda ning kuidas seda võimalikult kiirelt teha. Mida vähem viibib koer jäljetöös stressis, seda rohkem ta jaksab ning seda täpsem ta on. See ongi põhjus, miks ma sihilikult töötan stressiga.

Läheks edasi teiste komponentidega. IPO - FH on selles mõttes raske ala, et koeral tuleb kahel päeval järjest startida täiesti erineva iseloomuga põldudel. See mitte ei tähenda ainult seda, et koer peab oskama tööötada mullal ja rohul, vaid see tähendab ka seda, et kui koer töötab eelneval päeval rohul, siis minnes mullal strati samas meeleolus satub ta mullal kohe teistesse oludesse ning lähtuvalt valest hoiakust võib kergesti stressi minna ja üldpildis laguneb kogu jäljetöö. See tähendab, et IPO - FH koeral peab olema hea kohanemisvõime erinevate põldude ja muutuvate oludega. Mina treenin koerale erinevad põllutüübid ja pinnased nö. selgeks juba 4-5 kuu vanuses. Tehes üleminekuid kohandan ma teda ka muutuvate oludega ning näiteks oma koera näitel võin küll öelda, et Tüübil ei ole mittte kunagi olnud vaja ühelt põllutüübilt teisele minnes teha mingeid nö. harjutamise jälgi, et koer harjuks teistsuguse põlluga. Tema jaoks on põld põld ja jälg jälg ning seetõttu ei tekita pinnased temas stressi.

Minu koer treenis suvel valdavalt IPO jälge. Tehes 6. septembril IPO eksami ära toimus totaalne muutumine. Mul oli jäänud IPO-FH eestikateni 6 nädalat ning selle ajaga pidin ma saama koera ümber programmeeritud IPO jäljelt FH jäljele. Ütleks oma senisele kogemusele põhinedes nii, et kui on tegemist 4-5-6 aastase või vanema koeraga, kes omab juba kogemust IPO s ja FH-s siis võtab koera kohandamine IPO jäljelt FH le ja vastupidi aega ca. 2-3 nädalat. Kiiremini pole võimalik. Kirjutasin sellest kunagi aastat tagasi ka, mil siin Eestis pandi võistluskalendrisse tähtsad IPO ja FH võistlused vaid nädalase vahega. Tookord vaidlesid siinsed korüfeed minule vastu ning väitsid, et kui koer ajab, siis ajab ning pole vahet, mis jälje vanus on. Ma ei näinud juba tol ajal selliste väidete taga midagi muud kui kehva teadmiste, oskuste ja kogemuste baasi ja ei näe ka praegu muud. Samas aga on ka tõsiselt rumal väita, et miski FH koer on suvel võistelnud IPO s ning seetõttu treeninud peamiselt IPO jälgi ning omades FH kogemust ei suudeta teda 2 kuuga saada FH s tööle. Sellist väidet ma just nädalavahetusel ühe inimese suust kuuulsin. Ütlen eelnevale kogemusele toetudes, et vanemale koeral kulub selleks 2-3 nädalat nooremal veidi rohkem. Tüübil läks selle peale 6 nädalat. Kui oleks vaja olnud, oleks ka 5 ga hakkama saanud, kuid kiiremini poleks see õnnestunud. Järgmisel aastal on juba lihtsam ning arvaks, et nii kaua enam ei lähe.

Selle 6 nädala jooksul tegin ma koeraga kokku 7 -l väga eritüübilisel mullapõllul ja 3-l eritüübilisel rohupõllul  27 jälge. Mul on neist enamus digitaalselt gokumenteeritud koos digitaalsete jäljeskeemide ning ka põllupiltidega. Panen siia ülesse tabeli, kus on sees jälgede pikkused, ristuvad, vanused ning põllu pildid. Tehes seda tabelit avastasin,et mul siiski on paar jälge jäänud dokumenteerimata. Sellest ka need tühjad augud. Nendel treeningutel oli kõigil oma sügavam tagapõhi ning igal trennil eraldi võttes ka konkreetne eesmärk. Siinkohal jätaks jälle pooleli.