..........................................................................................................................................................
Kuna eile oli üsnagi märgiline päev, siis kirjutan siia Eesti koeraspordist ja väljavaadetest ühe pikemapoolse jutu. Kirjutan IPO-st ja KK-st, Sk-st ning Agilityst ja loomulikult tippsordist ja MM del käimistest. Jutt tuleb pikk, soovitan aega varuda ja läbi lugeda.
Kui ma ütlen, et märgiline päev, siis seda ta ju on. Eile kogunes EKL-KKK üldkoosolek, kes ei suutnud valida uut eestseisust ning vaatamata kõigile erinevatele võimalustele otsustas, et edaspidi tegeleb EKL-KKK asjadega EKL juhatus. Kui EKL-KKK annab oma funktsiooni ja tegemised üldkoosoleku otsusega endalt ära EKL juhatusele, siis juriidiliselt tähendab see nö. laias pildis enda laialisaatmist. Kuivõrõrd mina olin see inimene, kelle ettekandest ja ülesastumisest EKL korraldatud ümarlaual EKL -KKK sai alguse, siis leian, et olles ühe organisatsiooni sünnitamise juures olnud, on mul õigus ka matustel sõna sekka öelda.Kuigi eilse koosoleku põhjal jäi niimõnelegi inimesele kaose tunne hinge, ütleks, et tegemist ju tegelikult polnud kaosega. Üldkoosolekule oli saabunud 3 inimest, kellel oli taskus koos volitustega sama palju hääli, kui ülejäänutel kokku. Ehk siis vaata, kust nurgast tahad, aga põhimõtteliselt määrasid ju need kolm inimest koosolekul toimuva ning sisu. Seega pole mõtet täna joosta ringi ja kätega pead kinni hoida ning mõelda, et kuidas siis nüüd nii läks. Ei läinud ju juhuslikult, läks nii, kuidas inimesed tahtsid ja korraldasid. Antud juhul need kolm inimest ja siis muidugi ka kõik nee djuurde, kes vaikivalt heaks kiitsid ja toetasid.
Ma olen teinud siin blogis läbi eelnevate aastate mitmeid tulevikuennustusi ning kahjuks peab tõdema, et väga suur hulk neist on tõeks osutunud.Mul ei ole ennustusvõimeid. Ma teen oma ennustusi vaadets protsesse ja hinnates inimeste võimeid ja oskusi neis. Kui ma astusin EKL - KKK st tagasi (sest mind sunniti selleks), siis ma tegelikult olin pea 100 % kindel, et see asi lõppeb nii. Tõsi, ma arvasin, et selleks läheb veidi kauem aega. EKL - KKK sai tehtud aastal 2001. Mina astusin kõrvale 2011. Koos minuga lahkusid veel mõningad üsna tegusad inimesed. Ehk siiis läks 4 ja natuke peale aastat, et jõuda siia, kus me praegu oleme.
Toetudes protsesside ja inimeste hindamisele ütlengi m ahetkel, et tegemist ei ole põhjaga. Põhi saabub siis, kui eksamite korradajatel jäävad osad eksmid ära, kuivõrd neid ei suudeta õigeaegselt kinnitada, saabub siis kui eksamitest ei ole enam teavet ja hakkavad toimuma suuremahulisemad võsaeksamid, osadel aladel ei minda enam MM dele, sest tase ei võimalda, vähehaaval lakkab olemast eksamite kalender (sest sel pole enam mõtet, kui see nii ehk naa puudulik on), koolitajad ja kohtunikud saavad oodata oma eksameid väga palju kauem, täiendkoolitus kohtunikele lakkab pea olemast, eeskirjade muutmist enam ei toimu, sest puudub kanal. Mõelge ise, kus tekivad uued eeskirjad või eeskirja parandused? Et EKL juhatus mõtleb välja või? Või tuleb keegi Malle või Pille oma ettepanekuga EKL - juhatusse ning siis juhatus kinnitab selel ühe inimese nägemuse? Agility loob oma organisatsiooni ja irdub praegusest koolitustervikust lootes millegile paremale (milles mina näen ainult tegelikult rumalust, aga põhjendan seda allpool) .Siit võiks seda loetelu veel pikemalt jätkata, aga sellel pole mõtet. Kui kedagi huvitab, et miks ma nii või naa arvan või ütlen, siis küsige kommentaaride all ja ma põhjendan oma need kõik väited lahti.
Teemal ennustused, lugege seda kirjutist aastast 2013. Eriti just viimast lõiku ning tegelikult ju me sellesse punkti aastaks 2015 -2016 jõudsimegi
http://sportkoer.blogspot.com.ee/2013/08/motteid-seoses-eslu-mv-stega-ipo-s.html
Hästi täiendab seda ennustust aasta hiljem ehk 2014 kirjutatud lugu http://sportkoer.blogspot.com.ee/2014/08/eslu-2014-aasta-ipo-mv-stest.html#more
Kirjutaks nüüd siis koeraspordist alade lõikes ning seisust kus me oleme. Alustaks Agilityst, kuivõrd kindlasti Agility inimesed juba siia punkti jõudes põlevad, et mida see Oblikas jälle meie kohta ütleb. Et mitte venitada nende kannatlikkust kirjutan kohe alguseks Agilityst. Agilityl läheb ju tegelikult hästi. See on ainuke koeraspordi valdkond, mis hetkel toimib hästi. Mis, aga võtab minul suu muigele on siit ja sealt läbi kumav mõte, et Agility peaks EKL- KKK st eralduma ning oma organisatsiooni tegema. Korduvalt on k aläbi kõlanud mõte, et kaua võib Agility toetada rahaliselt teisi alasid.
Võtaks alustuseks rahad. Agility on käinud üsna suure võistkonnaga MM del juba aastast 2004- 2005. Aastal 2006 käidi juba täisvõistkonnaga. Täisvõistkonnaga MM le minek tähendas EKL i poolset toetust 25 000 EEK. Võtke ja korrutage see summa kulunud aastatega läbi. Tõsi see summa on aja jooksul veel suurenenud. Nüüd võtame võrdluseks, et IPO s on Eesti MM del käinud vaid kolmel korral ning seda ka 1 - 3 inimesega. Siin taga ei ole praegu absoluutne number, kuna ei viitsinud kõiki möödunud aastate EKL juhatuse protokolle läbi kammida. Aga pakuks, et AG le on seoses MM del käikudega eraldatud 10 aasta jooksul ca. 16 000 - 20 000 EUR (vanas rahas 250 000 - 300 000 EEK) samas kui näiteks IPO le on sama aja jooksul seoses MM dega eraldatud ca.2000 - 3000 EUR ( ehk 30 000 - 40 000 EEK). Kui nüüd panna siia kõrvale võrdlusena stardimaks ning aeg, mille jooksul seda on tasutud (seda on ju olnud alles mõned aastad), siis on täiesti selge, et Agility poolt nö. teenitud summa on väga - väga - väg apalju väiksem, kui see rahahulk, mis Agility Kennellliidult saab. Omamoodi illustreerib ka seda võrdlust näiteks asjaolu, et EKL ei ole IPO või FH poolele ostnud läbi kogu ajaloo mittte ühegi Euro eest mitte midagi. Aglityle osteti aga alles hiljuti elektroonne ajavõtu süsteem, mille maksumus oli ka vägagi arvestatav number 6658 EUR.
Minu arust ongi igati normaalne,et EKL Agilityt toetab palju suuremate rahadega, kui mis iganes muid alasid, kuid selles valguses väita, et teised alad elavad Agility arvelt on küll väga rumal väide. Oletame, et Agility nüüd eraldub ja teeb oma organisatsiooni. Kas siis tõesti keegi arvab, et need summad, mis EKL praegu Agilityle eraldub tõusevad veel? Kahtlen et ei. Kas tänaseni on näiteks Agility MM dele minevaid võistkondade kinnitamisi kuidagi EKL või KKK blokkinud? Ei ole. Kas on seganud koolitajate või kohtunike eksameid? Ei ole ju ka. Ehk siis väga lihtne on arvata (tõeliselt naiivne) , et teeme ise siis on palju lihtsam. Lihtsam võib see tunduda vaid inimestele, kes ei ole kursis ja ei tunneta nö. tervikut. Kui vaadata EKl- KKK tegevust, siis eelarve ja MM dele minejad moodustavad EKL- KKK tegevusest vaid väga väikese osa. Enamuse ajast tegeleb EKl- KKK üldiste küsimustega. Kas Agility nö. eraldudes ei peaks nendega tegelema? Ikka peaks. Lihstalt siis tegelekski nagu iga ala nende üldiste küsimustega eraldi ja tehtaks meeletus koguses topelt tööd. Aga nagu öeldud, eks kui pole asja sees olnud, siis ei tunneta seda tegelikku töö hulka.
Läheks IPO juurde. IPO on ala, mis maailmas areneb väga kiires tempos. Eks sama on ka teiste aladega. Kohe alustuseks peab ütlema, et Kristi ja Erika, ke stegid eelmisel aastal oma koertega FMBB l tõeliselt ilusa etteaste on ikkagi üldises pildis pigem erandid ega iseloomusta üldist koeraspordi suundumust Eestis. Meie Eesti probleem seisneb asjaolus, et otse välja öelduna valdav osa meie koeramaterjali ei kannata tegelikult mingit kriitikat ning teisalt valdav osa meie koolitus know - howd on ca. 10 aastat vana. Vaadates mida inimesed trenniplatsidel teevad , on see nö. üldpildis ikkagi sama lähenemisloogika , nagu oli 10 aastat tagasi. Miks see pilt nii visalt püsib? Aga sellepärast, et pigistatakse silmad kinni koeramaterjali ees ning üritatakse korraldada selliseid võistlusi, kus ei tuleks probleemid esile. Selliselt ongi võimalik elada oma õnnelikus mullis. Kui ikka enamus siinseid võistlusi toimuvad treeningplatsidel ning enamus kohtunikke, kes hindama kutsutakse kalduvad andma pigem natuke rohkem kui vähem punkte , siis see aitab väga hästi varjata tegelikku olukorda. Kui saksa lambakoerte poolel hakkas tegelik olukord silma paistma, sest tulid lätlased kes panid pika puuga ning järgnesid Eesti malid, kes tegid sama, siis otsustati ..... Teeme võistlused kinniseks, siis ei paista probleem välja ja säilub illusioon, et me oleme tegelikult ju ikkagi nii tegijad. Loomulikult otsused illustreeriti teiste põhjendustega. Ma ei kujuta tegelikult ette ühtegi teist spordiala, kus oleks olemas situatsioon, et MM i neljas koer tahab tulla võistlema ning teda ei lasta starti. Kujutage ette, kui arendav see oleks, kui saaks otseselt võistlusplatsil võrrelda ennnast maailma paremikuga ning seda ilma et peab kuhugi kaugele sõitma. Ja see paremik tuleks ja maksaks osalemise eest mitte me ei pea maksma, et teda starti saada. Aga meil see paraku toimub nii, et seda 4 koha omanikku ei tohi siia mitte mingil juhul starti lasta, sest muidu paljastub tegelik olukord. Aga tegelik olukord ju paljastus eelmisel aastal nii ehk naa. Ma pean tunnistama, et mul kukkus ikka karp täiega lahti, kui selgus, et saksa lambakoerte IPO MM le sõidab Eestist Soome vaid 2 koera !!!!! MM toimus meie naaberriigis, see oli teada juba üle 5 aasta ette ehk iga teine riik oleks panustanud sellesse, et naaberriiki saada täisvõistkond, kuna kõik kulud on ju nii palju väiksemad ning olud nii palju sarnasemad kui kodus. Meil oleks ju jõutud ka ülesse ehitada terve võistkond, aga ei ehitatud. Olgem ausad, tegelikult ju oli meil vaadates Eestis toimuvat isegi olemas võistkonnajagu koeri, kes oleks saanud minna, aga ei mindud. ESLÜ meister teatas, et tal on hullu hea koer, aga kahjuks tema tervis ei võimalda minna, kuna stressi on palju. Seda teatas sama inimene, kes oli nädalavahetusel varustatud pinu volitustega, et EKL - KKK tasemel poliitikat teha, mis on ka üsna stressirohkem tegevus. Ehk siis , kas põhjuseks oli siis ikka tervis või hirm selle ees, et paljastub tegelik olukord? Kaks koera läksid ja tegelik olukord paraku paljastus nii ehk naa. Üks koertest oli viimane nimekirjas, kes sai tulemuse (edasi tulid juba läbikukkunud koerad) ning teine koer oli MM i ainus koer, kes varrukamehe eest minema põgenes. Okei, olles ka ise koerasporti harrastanud, eks ju õnnefaktor ka alati mõjutab, kuid siiski. Meie parim koer kaotas isegi kolmele Lõuna - Aafrika võistlejale. See võiks ju juba panna mõtlema. Eestis oleks aeg aru saada sellest, et maailma tipud teevad igal nädalavahetusel kuskil maailma punktis seminare ning sellest lähtuvalt ala areneb meeletu kiirusega. Tugevaid esitlusi ei tee mitte enam nö. traditsioonilised koeraspordiriigid, vaid ka uued tulijad. Kui me hoiame siin seda konservi ja püsime paigal, siis paigalpüsimine on maailma mõistes tegelikult kukkumine. Vaadates WUSV il toimunut peab tõdema, et tegemist oli väga heade kohtunike ja hindamisega. Kuulekust hindas näiteks maailma üks parimaid kohtunikke. Seega ei saa küll öelda seda, et meil oli ebaõnne rohkem kui teistel. Meie võistlesime erinevalt Lõuna - Aafriklastest lisaks veel oma naaberriigis. http://www.working-dog.eu/results/WUSV-WM-2015-21007871
IPO s oli sel aastal pea poole vähem starte ja osalejaid kui eelneval. 2014 tehti 90 starti eelmisel aastal 49. Ei pea olema mingi geenius, et näha seda, et kui madalamates klassides pole osalejaid, siis varsti valitseb ülemistes klassides tühjus. Ehk siis üsna kindlalt kukub see värk siin edasi. Kui keegigi oleks huvitatud kukkumise peatamisest, siis selleks oleks vaja teha 3 sammu:
1. Teha kõik võistlused avatuks
2. Kutsuda vaid tõeliselt parimaid kohtunikke hindama (kes tooksid tegeliku seisu välja)
3. Korraldada kõik suuremad võistlused staadionitel (või vähemalt mitte treeningplatsidel)
Kui varem räägiti sellest, et IPO ei arene seetõttu, et meil pole vajaliku tasemega varrukamehi, siis no kuulge, praegu käib regulaarselt Eestis siinseid huvigruppe treenimas 2 (loe kaks) piiritagust üsna tugevat varrukameest. Äkki tuleks ikka vaadata peeglisse ja näha tegelikke probleemide põhjuseid.
Räägime meie kohalikust alast ehk KK -st.
Kuulekuskoolitus ju kukub nagu kivi. Osalevate ja startivate koerte arv on kukkunud nii väikseks, et ausalt öeldes ei oleks 10 aastat tagasi isegi ette osanud kujutada, et tolleaegsetest numbritest on võimalik nii alla kukkuda. Tegelikult on ju see kukkumine ka loogiline. Kui ei korraldata seminare algajatele, laagreid uutele tulijatele , kutsikapäevi koeravõtjatele, siis kust need inimesed peaksid tulema, kes koeri treenima hakkavad. Mitu viimast aastat olen ma kuulnud vaid kommentaare teemal, et tuleks tõket madalamaks teha ja hindamist veel lõdvemaks lasta, et siis täituksid eksamid - võistlused taas inimestega. No kuulge. Inimene, kes tuleb platsile oma koera treenima ei tea mitte kui midagi tõkke kõrgusest või hindamisest. See,et platsidele inimesi juurde tuleks sõltub klubidest, kasvatajates ja organiseerimisest. Kui algajatega tööd ei tehta, siis ega neid kuskilt ka ei teki. Täna eskisteerib meil päris mitu teenistustõugudele ja nende aladele algselt orienteeritud klubi, milledest on järgi jäänud vaid nimi, sest kogu tegevus seal sees on lakanud olemast. Vaadates näiteks Lõuna - Eesti suunas ehk Tallinnast Paidest allapoole , siis olenemata kas vaatama Pärnu või Tartu suunas näeb ju ikka täiesti hull asi välja. Ja ometi on KK ju väga lihtsalt harrastatav ning ei nõua platsi ega ka koolitajate näol midagi erilist. Kui tahaks teada meie kuulekuse koolitamise tegelikku taset, sisi tuleks võtta kõikide tõugude aretusnõuetest välja koolituse nõue. M avõiksin panna raha vahele, et ca. 2/3 praegu startivatest koertest kaoks siis nagu tina tuhka ning siis oleks näha, paljud meil tegelikult on huvitatud koera koolitamisest ja milline tegelik tase on. Kui meil poleks koolitusnüõõuet, siis oleks vähemalt sellels mõttes pilt selgem, et igasugust slikerdamist jääks palju vähemaks.
SK -s on olukord selles mõttes hetkel ikka päris hull, et lisak ssamuti kivina kukkuvale koerte ja startide arvule puuduvad hetkel SK -s osaliselt isegi kehtivad eeskirjad. FCI muudab eeskirju ca. 4-5 astase taktiga. See, et SK s pole jõutud tegeleda uute eeskirjadega ei näita tegelikult muud midagi, kui tahte ja koostöö puudumist. Mugav on mõelda, et las keegi teeb ja korraldab, see pole minu mure. Kui sa oled oma ala entusiast ja armastad oma ala, siis see on just sinu mure. Jällegi, tegelikult on ju see osa veider, et selle eeksirjade muutmise sammuga on väga hästi taktis püsinud Soome ja ka meie teine naaber Läti. Kuidas meile see üle jõu käib? Ja ei saa ju öelda ka seda, et meie jaoks on muutnud FCI eeskirju tihedamas taktis kui nende teiste jaoks. Jällegi peeglisse vaatamise koht.
Ütlekski kokkuvõtvalt seda, et nagu ülalpool kirjutatust välja tuleb võime me luua illusiooni, et kõik on ju tegelikult hästi. Kahjuks see aga pole nii ning kahjuks EKL - KKK sisuliselt laiali saatmine vaid kiirendab kukkumist. Aga eks kui ühel päeval me oleme tagasi 90-ndates, siis tunnetavad võib olla ka mingid laiemad ringkonnad, et tuleks midagi teha. Kui ma lahkusin EKL - KKK st, siis ma ütlesin, et ma olen nõus tagasi tulema, kui abi vaja on. Tänaseni ju tegelikult valitseb seis, kus päris suur seltskond on valmis enne laiali saatma või põhja laskma, kui mind seal juhtimise juures nägema. Mingit pointi pole ju isegi üritada tulla ja kandideerida, kui mingi seltskond omab volituste näol häälteenemust ja hääletab sind kohe minema. Mingit pointi pole ju juhtima tulla, kui väga suur seltskond sulle vastu töötab. Seega elame edasi teadmises, et protsessid jätkuvad ja vaatame, kus saabub ühel hetkel see tasand ja piir, kus leitakse et asi näeb juba nii hull välja, et äkki peaks midagi ikka muutma. Ma tegelikult arvan, et Eestis eksisteerib täna täiesti selgelt teatud grupp inimesi, kes võidavad valitsevast kaosest, sest paljud tegevused vajavad tegemist, mida kaos soosib. Küsimus on selles, kas nö. suurem ümbritsev seltskond oskab seda näha ja lõpetab kaosetekitajate toetamise ükskõik kas siis vaikival heakskiidul või rumalusest toetamise näol.
Vaadates veel ajas tagasi, siis tegelikult on ka see osa ju absurdne, et eile määrasid EKl - KKK otsustes tegelikkuses iniemste hääled, keda absoluutselt ei huvitagi EKL - KKK tegemised. Mõned aastad tagasi astusid EKL - KKK liikmeks rida inimesi, kes pole ei enne seda ega ka peale seda hetke osalenud kordagi EKl - KKK tegemistes. Aga liikmeks oli vaja astuda, et anda poliitiline hääl, et asjad liiguksid konkreetses suunas. Ja eks nii nad liiguvadki.
Ühte ütleks siia lõpetuseks küll. Ka eilsel koosolekul käis läbi, et EKL ei tee seda ja teist. See on väga rumal arvamus EKL on alati toetanud EKL - KKK poolelt tulevaid algatusi ja eeskirju. Tõsi, need peavad olema vastu võetud eekirjade kohaselt. Viimane kord ei olnud ja selleks ka ei toetataud. Selleks, et EKL raamistikus tegutseda peab teadma eeskirju ning seadusi ning see on paratamatus. Kui ei tea, siis tuleb ennast kurssi viia või usaldada antud tegevusi tegema inimesed, kes seda teavad.
No comments:
Post a Comment