Läti koerakoolituse taset käis tegelikult siin Eestis juba sügisel näitamas Iluta, kes tegi ESLÜ IPO MV-tel väga tugeva esinemise. Kahjuks see küll kaitseosa ebaõnnestumise tõttu ei realiseerunud kena tulemusega. Seekord tabas teda taaskord ebaõnn, kuivõrd võistluspaika sõitmisel purunes tal auto ning seetõttu vähenes võistlejate arv IPO 3-s 4 peale. Kahju Ilutast. Seekord tegi nö. Eesti poolse esindajana vastuvisiidi Veiko Vegasega, et nö. Eesti taset sinna minna tutvustama. Lõppkokkuvõttes tuli seal teine koht ning ma arvan, et eestlastel pole midagi häbeneda.
Pean tunnistama, et olin võistluspaika saabudes tõsiselt üllatunud. Juba kaugemalt hakkasid viidad võistluspaika viitama ning jõudes platsile viiva teeni, oli selle ääres reas ca. 30 - 40 autot ning platsi ümber sagimas tõeliselt palju rahvast. Ma esimese mõttena kohe kahtlustasin, et tulin äkki viitade järgi valese kohta ja sattusin kuhugi näitusele, sest ma ei oleks never uskunud, et IPO võistlustel võib olla seal nii palju publikut. Publikut oli ka sellepärast palju, et tegemist oli nö. uue platsi avamisüritusega. Solvita Vevere on rajanud kohe Riia külje alla väga laheda suure võistlusplatsi koos statsionaarsete varejete ja takistustega ning ka väikese majakesega, kuhu on võimalik vihma eest varju minna. Väga muljetavaldav!
Lisaks rohkearvulisele publikule oli kohal ka Läti televisioon ning tõelise võistluse muljet aitas süvendada ka koeravarustuse müüja, kes koos pallide, nutsude ja varrukatega oli korraliku poe ülesse ehitanud.
Siin on üks pilt, mille tegin mõningase hilinemisega õhtu arenedes, kui juba osa publikust oli lahkunud, kuid sellegipoolest annab see toimunu suurusest mõningase pildi.
Võistluste kohta ütleks, et korralduslikult olid need väga hästi korraldatud. Kõik laabus väga sujuvalt ning kohapeal olid söögid - joogid ning väga mõnus seltskond Iga koera hinnagu andmisel koguneti suure rahvaga ümber võistleja ja kohtuniku kommentaare kuulama. Kuivõrd ma meil Eestis olen üsna kriitiliselt sõna võtnud põldude teemal, siis ütleks et arvestades et lätlaste jälje tase on ilmselgelt nõrgem , kui meie oma olid nad ikkagi valinud jupi raskemad põllud kui meil sel aastal näiteks ühelgi võistlusel on olnud. Tublid!
Ka võistluste auhinnalaud oli muljetavaldav. Karikad olid suured, neid oli palju ning ka muud auhinnad oli kenad. Aga eks suure võistluse juurde ju käibki see kõik.
Nagu ma olen eelnevalt juba korduvalt maininud, meeldib mulle lätlaste juures väga see, et nad on hästi motiveeritud arenema, nad tahavad teha tööd ja trenni ning püstitada kõrgeid eesmärke. Samuti on neil keskmiselt võttes kasutusel parem koeramaterjal kui meil. Omamoodi huvitav näitaja oli see, et antud võistlusel osalesid Läti poolelt vaid tööliini malid ja sakslased ning Veiko Vegas oligi ainuke näituseliini esindaja. Meie lõunanaabritel on päris palju üsna häid tööliini sakslasi ning nad on hankinud endale ka päris häid malisid. Ja mis peamine, nad oskavad seda materjali väärtustada ning arendada.
Enne kaitseosa algust ma küsisin koraldajatelt ja kohtunikult, et kuidas nad tahaksid näha mind töötamas. Vastuseks sain - nii nagu peab, ehk siis täie rauaga ja mitte midagi kinkides. Nii ma siis tegingi - põgenesin täiega, koormasin tugevalt ja rünnakutel ei serveerinud haardeid. Meenusid küll meie IPO Eesti MV-sed, kus Janar täpselt samamoodi töötas ning pärast Tartu suunast tulnud osalejate käest võtta sai, et miks ta koertele haardeid ei serveerinud ja koerad seetõttu kehvasti varrukat tabasid :)) Pean tunnistama, et Lätis said küll kõik koerad väga hästi hakkama.
Ilmselgelt pean ütlema, et lätlaste varruka tase on väga hästi arenenud viimase aastaga. Probleemid, mis silma hakkasid ei olnud üldse suured.
IPO 3 võitjaks tulnud mali( Natalija Loginova ja Ella vom Teufell Insel 95 + 92 + 92 tsb a= 279)
tegi ikka üsna muljetavaldava töö. Arvestdes koera vanusega (3 aastat) on muidugi täiesti ilmne, et mitmedki detailid annab veel paremaks lihvida ning konkreetne koer hakkab tegema veel jupi kõrgemate punktide peale sooritusi. Arvaks, et tal tasuks kindlasti meie järgmise aasta IPO RV võistlustel osaleda ning arvetsdes hetkeseisu ning seda, et konkreetne koer kindlasti aastaga veel areneb, on seda koera järgmisel aastal vägagi raske võita. Vähemalt Sportkoera rahvale peaks selle koera esinemine küll indu lisama ning ma arvan, et me tuleme andma tõsise lahingu järgmisel aastal.
Siin siis võitjakoera varrukasoorituse video. Pööran tähelepanu nii selja tagant konvoeerimise kui ka pikamaa rünnaku peale. Mõlemad on üsna muljetavaldavad ning haare üsna hea.
Kui rääkida järelkasvust, siis IPO 1-s osales ka väga hea mali, kellel küll veel on mõningasi kontrolliprobleeme, kuid nende lahendamisel (mis minu silmis pole üldse keeruline) hakkab ka see koer tegema väga kena tööd. Teades, et Lätis sirgub peale veel paar samahead malit olen üsna veendunud, et lähiajal lähevad nad oma võistkonnaga ka MM -le välja.
Veiko ja Vegase sooritused olid ka täiesti tuntud headuses. Ta läks ja tegi nö. oma ära. Arvestdes pika sõiduga, võõras kohas ööbimisega ning kella 5-se tõusmisega on täiesti ilmne, et see kõik mõjutab. Ka plats oli täiesti võõras. See andis mõningase tagasilöögi kuulekuse tõkkel, kus koer tõrkus tugevalt tõkkega ja kaotas seetõttu palju punkte,muidu väga ilusast sooritusest. Samuti mõjutas see varjete ristlemist , kus koer ikka ennekõike 6-sse varjesse soovis minna . Veiko muidugi reageeris tublisti ning kaotades lisakäskudega küll punkte tegi koolituslikult väga õigesti. Arvestades konkreetse koera närvisüsteemiga oli täiesti ilmne, et peale vigast ristlemist natuke katus sõitma hakkas ning seetõttu kontrollielemendid veidi rabedaks läksid. Samas jään ma rahule lahtilaskmistega, mis antud koera puhul päris pikalt probleemiks olid.
Siin siis Veiko ja Vegase kuulekuse ja kaitse video.
Kokkuvõttes IPO 3 tehtud, 93+ 88 + 86 tsb a = 267 p ning auhinnaline 2 koht käes. Ilmselgelt väga tubli Veikost, et ta riskis sellise pika sõidu ette võtta ning suurtele, võõrastes oludes toimuvatele, võistlustele välja minna. Palju õnne! Siia lõppu üks pilt juba õhtusest autasustamisest.
No comments:
Post a Comment