Aasta täis

Möödunud nädala neljapäeval täitus sellel blogil aasta. Nagu ikka aasta täitumisel tehakse kokkuvõtteid, vaataks ka aastale korra tagasi. Blogimine, kui selline on Eesti väga levinud. Eri elualade inimesed kirjutavad oma mõtetest, läbielamistest ja plaanidest. Antud blogi on natuke teistsugune oma olemuselt ja tegelikult päris ei käigi nagu blogi mõiste alla.  Olles ligi 20 aastat juba koeri koolitanud (järgmisel aastal saabki 20 täis), hakkab pidevalt silma, kuidas koerajuhid kas minu juurde trenni tulles või võistlustel ülesse astudes ikka ja jälle samu vigu teevad. Andes inimestele nõu ja seletades lahti probleemide olemused olen leidnud ennast pidevalt rääkimast ühte ja sama.  Olles ka ise eelnevatel aegadel mitmeid koolituslikke vigu teinud tean, et väga nõme on tagantjärgi ohata ja mõelda, et küll on kahju, et seda varem ei teadnud. Selleks, et inimestel oleks natuke rohkem teadmisi, et nad oskaksid veidi laiemalt mõelda ja näeksid paremini tervikut, olengi üritanud kirjutada koolituslikke artikleid. Neid on ilmunud erinevates kanalites ning mingi osa neist olen koondanud Sportkoera kodulehele. Aasta tagasi tekkiksi järsku mõte, et tegelikult sobib nö. artiklite kogumiks kõige paremini blogi platform. See loob artiklite kogumile hea sisukorra ning otsinguvõimalused ning samas on ka googeldades hästi leitav. Sealt tekkiski mõte hakata kirjutama siia blogisse.
Tooks siia vahepeale väikese statistika kokku. Kokku on saanud aastaga kribada 149 artiklit.
Niimoodi mõeldes ikka päris hull number. Ma täitsa kujutan ette, kuidas mingid inimesed praegu mõtlevad, et näe kus Oblikal on vaba aega ning näe kuidas on vajadus ennast eksponeerida, et niimoodi kirjutab. Eks ta muidugi aega on võtnud küll ja päris mitu korda on tekkinud ka mõte, et aitab. Kahel korral olen tegelikult sisuliselt juba jätnudki pooleli ning peamiseks ajendajaks on olnud detail, et mingid inimesed, kes nii seljataga kui ka avalikult mind mustavad ja poriga loobivad, istuvad ise pea iga päev siin blogis ja loevad artikleid. See on viinud vägisi mõttele, et miks ma siin peaks jagama niimoodi tasuta teavet neile inimestele. Arusaadavalt ei saa öelda, et kõik artiklid kõigile ühtemoodi kasulikud oleksid , kuid ma ise arvaks küll, et üht - teist nad ikkagi annavad. Ja siis mõtledki, et tegelt võiks ju selle aja ja energia pühendada sõpradele ja tuttavatele ning pigem tegeleda nende koertega ja näiteks lugeda loenguid. Samas olen ma vaadanud selle lehe statistikat ning see on mind alati tagasi kirjutama toonud. Tooks siia siis veidi numbreid:
aasta jooksul on  seda lehte 
külastatud 14 437 korral
vaadatud (ja oletaks et ka loetud) on erinevaid artikleid 30 325 korral
unikaalseid külastajaid (mida tõenäoliselt küll moonutab mõnevõrra muutuv IP ) on olnud 2511
iganädalaselt käib lugemas stabiilselt ca. 150 inimest ja külastamisi on ca. 300 ringis.

Vaadates neid numbreid jõuan ma kindlalt tagasi arusaamani, et neid artikleid tasub kirjutada.  Kui kasvõi kümnendik siin käinud inimestest on kasu saanud on see ikkagi päris suur number. Kui see aasta on aidanud ka vaid 30-l inimesel oma koera paremini mõista ning treeningutes paremini edeneda, siis ma arvan, et need artiklid on oma töö teinud.

Kirjutatud lood jagunevad laias laastus kolmeks :
1. koolituslikud artiklid
2. treeningute analüüsid
3. arvamuslood
Viimaseid olen ma kirjutanud kõige vähem.Ma leian, et ka arvamuslugu on tegelikult teatud mõttes koolituslik. Omades kogemust väga erivatest spordi tasanditest ning suheldes sarnaste inimestega eri maailma paigust tekib paratamatult äratundmine, et koeraspordis oleme me Eestis veel üsna lapsekingades. Areng aga ei sõltu mitte ainult selles, kui hästi õpetada koer täitma käsklust istu, vaid ka võistlust  korraldamisest, nendeks valmistumisest ning üldistest tõekspidamistest.  Olgem ausad, kui meil Eestis ikka jätkuvalt korraldada enamus jäljevõistlusi ulme lihtsatel põldudel, siis ükskõik kui hea ei ole ka meie jäljekoolitus know - how, me ikkagi ei jõua kunagi muule maailmale lähemale või kui kutsikaga mitte õiges suunas tegeleda ning lasta tal nö. lapsepõlve veeta, siis jääme samuti veel pikaks ajaks sabassörkijateks.  Seetõttu tundubki mulle, et arvamuslugusid peab kirjutama. Ma arvan, et need lood on avanud päris paljude silmad, need lood on kindlasti kujundanud osadel asjadest veidi teistsuguse pildi, aga samas on need lood ka kutsuud ülesse mingi grupi inimeste suure meelepaha.  Selle põhjal, mis ma olen kirjutanud on mind peaaegu välja visatud ESLÜ-st, on mind kui kohtunikku tahetud karistada ning mind võeti ka mingiks ajaks ära FCI Töökoerte Komisjonist. Aga eks tõde ongi teinekord valus kuulda ning arusaadavalt toob see ebameeldivaid emotsioone ning paneb käsi rusikasse vajutama ja kättemaksu hauduma. Mult on korduvalt küsitud, et miks ma seda teen, et miks ma oma närve siukese jama peale kulutan. Las tüübid teevad oma jura ja elavad oma elu. Ma ütleks selle kohta nii, et kas meil läheks siis paremini, kui keegi probleemidest ei räägiks ja kogu jama kestaks kõigi vaikival heakskiidul edasi. Meist paljud on päris NSVL i aegadest. Me mäletame veel väga hästi, kuidas televiisor ütles, et me elame maailma rikkaimas riigis , ajaleht kirjutas, et me oleme maailma kõige tublimad ning raadios mängisid vaid maailma parimad hitid (mis olid siis eesti või venekeelsed). Ja kas selline suund viis edasi? Kas see arendas inimeste mõtlemist ja soovi edasi liikuda? Kas m eolime õnnelikud?

Artiklitest on kõige rohkem selle aasta jooksul loetud kutsika koolituse esimesi samme, kokku 436 korral. Mul tegelikult tekkis see mõte kohe alguses, et hullu hea oleks, kui saaks kirjutada artiklid selliselt, et juures oleksid ka nõuandvad videod. Tegelikult on alustajale sellest hullult kasu, kui ta saab lugeda, vaadata videot ja proovida järgi teha.  Sellele mõttele toetudes olengi siin tekitanud sellised "järjejutu"teemad, kus kirjeldan koos videotega lahti koolituse arengut. Kutsika koolitus on videotega jõudnud juba nö. noore koera vanusesse ning sulandub üsna pea kokku juba eelnevalt kirjutatud artiklitega ning kaotab mõtte ühe  koera videote baasil edasi liikuda.

Minu jaoks on huvitav vaadata ka seda, et mida inimesed netist otsivad ning millele nad vastust soovivad teada. Kui jätta kõrvale otsingusõna sportkoer, siis kõige rohkem on siia blogisse tulnud inimesed otsima abi aporti osas. - kokku 76 korral. Aga eks , kui vaadata seminaridel toimuvat, siis kipub ju ka alati peamine küsimuste laviin just sinna suunda tulevat.

Kui ma mõtlen sellele aastale tagasi, siis millega ma rahul ei ole ning mis mind kõige rohkem häirib. Ma tegelikult algselt lootsin, et inimesed lugedes neid artikleid küsivad juurde nö. täpsustavaid küsimusi. Ma olen üsna veendunud, et kõigest ei ole võimalik väga üheselt aru saada ning küsimused aitaksid paremini mõista. Kuivõrd osad iniemsed on mulle saatnud küsimusi eraldi meiliga, siis on tekkinud tunne, et ju kardetakse niimoodi kõigi ees küsida. Tegelikult ei maksaks häbeneda. Kuivõrd siin saab küsimusi esitada ka anonüümselt, siis oleks konkreetse teema juures olevad küsimused kindlasti ka teistele huvitavamad lugeda.

Lõpetades seda aasta kokkuvõtte tegemist siinkohal palukski lugejatel antud artikli lõppu esitada omapoolseid küsimusi ja mõtteid, et millest oleks soov lugeda edaspidi. Selleks, et kommentaaride alla kirjutada, ei ole vaja omada kontot või gmaili.Piisab, kui valida sealt valik anonäämne ning saabki küsimuse või postituse ära teha. Soovin siinkohal omalt poolt ilusat sügist ja spordiaasta lõppu ning eeloleval nädalavahetusel tasub jälgida aktivsemalt veel WUSV i MM i ning Agility MMi. Viimasel neist on eestlased sel korral väga hästi esinenud ning seda on rõõm näha. Tublid!