Thursday, October 18, 2012

Jäljehunt 2012

Olen veel võlgu möödunud nädalavahetuse Jäljehundi kokkuvõtte. Kuivõrd nädalavahetusel toimusid ka Läti võistlused, millest sai kokkuvõte tehtud, siis jäi Jäljehunt ootele. Kuivõrd lisaks esmaspäeval ülesse saanud Jäljehundi fotodele on ka videod üleval, siis kirjutaks täna Jäljehundist.

Jäljehundi võistlus toimus nüüd juba kolmandat aastat järjest.Mõni  sõna taustast. Antud võistluse idee tekkis tegelikult ennekõike lähtuvalt asjaolust, et soovisin läbi võistluse tekitada noorte koerte omanikele lisamotivatsiooni treenimiseks ning aidata neil võita 3 kolli: muld + võõras jälg + tund vanust. Selle aasta Vanema Jäljenhundi klassi võitnud Taivo ütles põllul lahedalt, kommenteerides tingimusi, et see polnud ju üldse raske ning milles seisneb võõra jälje ja mulla kolli staatus? Ega tegelikult polegi.  Need inmesed, kes oma koeri aktiivselt treenivad ja julgelt arendavad ei näegi nimetatud tingimustes raskust. Pakuksin, et selleaastastest osalejatest tundisd kõik koerad ennast antud oludes väga hästi ning omanikud ei näinud ka tingimustes mingit probleemi. Seda on hea näha. Kui Jäljehundiga alustatud sai, siis aga oli seis natuke teine. Valdav osa jälje treenijaid ei olnudki kunagi mullale jõudnud ning vanuses 6 - 8 kuud kutsikatele vihuti teha igas sammus toit jälgi pea aastase vanuseni. Võõras jälg oli aga mõiste, mis tuli päevakorda alles peale IPO 1 läbimist. Tegelikult, kui aus olla, siis eks neid inimesi, kes tänaseni sarnaselt mõtlevad on Eestis siianigi veel päris palju. Jäljehundi olemus seisnebki selles, et inspireerida koeraomanikke katsetama ning läbi selle arendama oma koeri.

Tänavuse Jäljehundi kohta võib julgelt öelda, et ta erines varasematest võistlustest kolme näitaja poolest.

1. Selleaastane põld oli senistest kõige raskem. Kuivõrd sügise jooksul on päris palju sadanud ja konkreetse põllu muld oli mõnevõrra savine, siis oli see vajunud üsna kõvaks. Oma osa mängis ka öine öökülm, mis pealmist kamarat veel mõnevõrra kõvemaks oli jahutanud. Tunnistan, et kuivõrd kohtunikuna olin üsna ninapidi juures, siis sellegipoolest oli võimalik nurki näha suuresti vaid täna sinna paigutatud toidule. Ilmselgelt ei tulnud seetõttu ühelgi koeral mõttesse töötada silmadega ning ka omaniku võimalus koeri juhtida oli sisuliselt miinimumini viidud.

2. Osalenud koerad olid senistega võrreldes keskmiselt palju nooremad.  Kui eelmisel aastal jagus võistlejaid vaid hobiklassi ning üleeelmisel oli 2 osalejat kutsikate klassides, siis sel aastal oli nn. kutsikaklassis 3 osalejat ja ka hobiklassis olnud koerad olid kõik noored.

3. Kolmanda erisusena tasub kindlasti esile tuua koerte head taset. Eriti kui arvestada raskema põlluga ja koerte vanusega, siis tase oli ikka märkimisväärselt kõrge. Kõik osalenud koerad reaalselt töötasid jäljel, otsisid ning valitsesid olukorda. Tõsi paaril koeral tulid sedasorti vead sisse, mis punkte vähendasid rohkem, kuid ka need koerad tegid väga kena jälje.

Kui tervikuna võistlust analüüsida, siis mulle väga meeldis ja hakkas ilmselgelt positiivselt silma koerajuhtide väga professionaalne käitumine. Kõik koerajuhid oskasid koera õigesti jäljele lasta, teda seljatagant toetada ning lubatu piires juhtida ning koostööd teha.

Samuti meeldis mulle väga koerte töötamise meeleolu. Ükski koer ei jooksnud, tehes vea ei muutunud hektiliseks ja ei hakanud tormama ning arvestades, et teine sirge oli vastu tuult ajasid ka selle kenasti madala ninaga. Mulle väga meeldis just meeleolust lähtuv täpsus ning jäljel püsimine.
Kui arvestada koerte vanusega ning oludega, siis pigem ootaks sedasorti käitumist juba valmis jäljekoertelt, mitte aga sisuliselt eilsetelt kutsikatelt. Vaadates neid koeri töös võib küll julgelt öelda, et nende koerte põhi jäljekoolituses on ehitatud piisavalt tugev ja õiges suunas, et siit edasi liikudes on võimalik nad saada edaspidi ajama ka raskeid jälgi väga kenasti.

Vaadates jäljevideoid mõelge koerte vanuste peale, olude peale ning asjaolule, et nendele jälgedele oli pandud vaid 10 maiust - suurusega 10 x 10 x 10 mm verikäki tükki. Ma loodan, et selleaastased osalejad oma noorte koerte kenade sooritustega inspireerivad ka teisi julgemalt treenima ning ka järgmisel aastal saab näha jälle ilusaid sooritusi Jäljehundil.

Siinkohal tänaks veelkord Merikest filmimise eest ning Marit jälgede mahapanemise eest. Ükski selline võistlus poleks võimalik ilma abita!

Jäljevideod ja fotod on üleval http://www.sportkoer.ee/jaljehunt2012.php lehel.
Lisaks siia alla mõlema klassivõitja jäljevideo.
Kõigepealt Taivo ja Ruudi Suure Jäljehundi võitjana:

Ja siis Andres ja Blakcy Hobi klassi võitjana:



No comments:

Post a Comment