Kaitsesooritus on oma olemuselt palju rohkem, kui haukumine ja hammustamine. Kui varrukamees töötab, nagu vaja ning eksam/ võistlus on ülesse ehitatud reeglite järgi, siis on kaitsesooritus nagu paks raamat, mis koera kohta meeletu koguse infot annab.Ilmselgelt on väga suur roll selles just üleminekufaasil. IPO s on lubatud koeral lasta lahti kas iseseisvalt või käsu peale. Vahepeal tekkis trend, kus koerad koolitati lahti laskma väga puhtalt ja kaunilt, kuid sellega kadus paljudel sisuliselt sootuks üleminekufaas. Kuivõrd aga üleminekufaas iseloomustab väga suures ulatuses koera närvisüsteemi ja ka koolituse taset, siis uute eeskirjade ettevalmistamisel kirjutatigi reeglitesse sisse üleminekufaasi tähtsus. Olles käinud mitu korda FCI poolt korraldatud IPO kohtunike koolitusel on neis kõigis toonitatud korduvalt ja korduvalt, et vigase üleminekufaasiga koera hinnet tuleb kindlasti alandada ühe hinde võrra. Kujutage nüüd ette, et koer haarab kiirelt ja jõuliselt, võtab tugeva täissuu haarde, võitleb võimsalt, laseb lahti täiesti puhtalt ning valvab pealetükkivalt ja dominantselt ehk nö. kõrvalt vaadates näeb kõik välja väga kaunis, siis üleminekufaasi probleem võtab sellest tervikust ikka vastikult suure suutäie. Näiteks põgenemise järgne rünnak ja pikamaa kordusrünnak on 20 punkti sooritused. Ühe hinde võrra alandamine tähendab seal mõlemas kuni 2 punkti. Päris valus.
Mis asi see üleminekufaas on? Varrukamees liigub, koormab, koer võitleb, varrukamees jääb seisma- algab üleminekufaas, kõlab käsklus "lahti" lõppeb üleminekufaas. Üleminekufaasi ei tohi ajada segi närimisega haardes või kaheosalise või aeglase lahtilaskmisega.
Selleks, et paremini mõista üleminekufaasi ajalist kestvust panen siia alla mõned videod.
Esimene video on aeglustatud. Lisasin videole arusaamise hõlbustamiseks trükitult käsu "lahti". Vaadake videol rahulikku haaret, mis püsib raulik kuni üleminekufaasini, edasi muutub haare närviliseks ning kõlab käsk lahti. Sisuliselt hetk enne varrukamehe seiskumist muutub haare. See lühike ajahetk ongi üleminekufaas.
Lisan sama video normaalkiirusel. Ilmselgelt on ju keeruline seda probleemi näha ning see nõuab kohtunikult üsna head kogemust.
Mida iseloomustab üleminekufaas? Nagu ma sissejuhatuses mainisin, on kaitsesooritus koerale nõudlik. Koer peab olem haardes domineeriv, võitlema ning põlema täiel leegil. Iseenesest toimub see kõik saagiinstinkti all olles. Nüüd järgneb käsk lahti, millega koer läbi kontrolli peab tulema valvamisse ehk kaitseinstinkti alla. See kõik peab toimuma kiirelt ja sujuvalt. Ka valvamine peab olema pealetükkiv ja dominantne. Selleks, et koer suudaks tulla kiirelt ja sujuvalt saagiinstinkilt läbi kuulekuse kaitseinstinkti alla peab olema koeral selge pea ja tugev närvisüsteem. Kui koeral seda pole, siis ta ei suuda saagist käsu kõlades kohe lahti lasta, vaid jääb veel saagiinstinkti lummusesse. Kui koer ei tunne ennast tugevalt ja enesekindlalt kaitseinstinkti all siis ta ei taha ka ümber lülituda, sest saagis on nii palju parem olla. Kui koer ei ole juhitav ja selge peaga, siis olles nii kõrges saagiinstinktis ei suuda ta vastu võtta koerajuhi korraldusi. Tegelikult ongi üleminekufaas see lühike ajahetk, kus kõik need eelpool kirjeldatud probleemid kokku jooksevad. Tekib üsna korralik pinge ja koer peab selel kõik kestma. See on nagu maratoni viimased 10 km, mis määravad võitja. Sa võid ju joosta esimesed 10 võitjatega võrdselt, kuid viimasel kümnel kukkuda sisuliselt viimaseks, sest jaks saab otsa. Üleminekufaas ongi nö. selge indikaator, mis näitab välja koeramterjali tegeliku väärtuse. Ka suhteliselt nõrgemat koera on võimalik koolitada rahulikku täishaardesse ning ilusasse lahtilaskmisesse. Samas domineerivat valvamist on juba keerulisem ehitada. Kui seda nüüd hakata ehitama, siis sellisel nö. nõrgemal koeral ei kestagi enam üleminekufaas.
Üleminekufaasi probleemid võivad olla tingitud ka valest koolitusest. Kui koerale on lahtilaskmist koolitatud konfliktselt ja koerale nö. pinget tekitades, siis sellisel koeral lagunebki üleminekufaas pilbasteks. Kui koeral ja koerajuhil pole suhe korras, siis koer stressab lahtilaskmist ja jällegi väljendub see üleminekufaasis. Tegelikult ongi üleminekufaasi probleem kas koera stress lahtilaksmise ees või koera teadmine, et järgneb midagi ebamugavat või ebameeldivat. Sellest lähtuvalt muutub koer enne lahtilaskmist närviliseks, mis väljendub ülemanikufaasi probleemides.
Kui kohtunik oma hinnagus ei võta arvesse üleminekufaasi probleeme, siis sisuliselt premeerib ta kehva koera ja koolitust, sest pelgalt haaramine ja haukumine ei iseloomusta koera sedavõrd palju, kui tervik kokku.
Üleminekufaas on selles osas probleemne osa kaitsesoorituses, et kui see on vigane, siis selle kordasaamine on pea võimatu. Nagu eelpool kirjeldasin kuhjuvad sellesse lühikesse ajahetke kokku väga kõrged instinktid ja pinged ning seetõttu käitub koer valdavalt oma sisemise tunde najal. Seda tunnet on aga väga väga keeruline muuta sedavõrd kõrges pinges.
Üleminekufaasi probleemi nägemine ei ole lihtne, kuivõrd viga ei ole mitte koera võitlemine vaid närviline haare või koera närviline kehakeel. Oma olemuselt peab koer võitlema kuni lahtilaskmiseni ning näitama sellega oma dominantsust. Kui varrukamees seiskub, siis on koeral seda oluliselt lihtsam näidata kui liikuva mehe puhul. Seega näeb võitlus tihti välja intensiivsem just enne lahtilaskmist. See ei ole aga närvilisus. Tuleb teha vahet rahulikul ja enesekindlal võitlusel ja närvilisusel. Kõige paremini ongi seda aru saada läbi haarde ja koera olemuse. Kui haare või olemus muutuvad, siis on tavaliselt selle taga üleminekufaasi probleemid.
Samuti tuleb selgelt eristada lahtilaskmise probleeme üleminekufaasist. Kui juba on kõlanud käsk "lahti", sisi edasine närvilusus on juba lahtilaskmise probleem.
No comments:
Post a Comment