Olen siin blogis antud teemal kirjutanud korduvalt varem, kuid põhjuse uuesti kirjutada andis üks uuem uurimus, mis teadusmaailmas praegu laineid lööb. http://news.sciencemag.org/brain-behavior/2014/08/wolves-cooperate-dogs-submit-study-suggests
Varasemaid minu kirjutisi saab lugeda siit http://sportkoer.blogspot.com/2014/01/taaskord-koerast-ja-kodustest.html
Varasemaid minu kirjutisi saab lugeda siit http://sportkoer.blogspot.com/2014/01/taaskord-koerast-ja-kodustest.html
Olen koolitanud koeri üle 20 aasta ja puutunud kokku väga
erinevate koertega ning nende omanikega.
Toon sellise näite. Omanik jalutab rihmastatud koeraga
platsile. Kogu koera olemusest õhkub enesekindlust ja ülbet olekut. Täiesti
selgelt on näha, et koer jalutab peremeest mitte vastupidi. Täiesti selge
loogilise seosena ei täida koer omaniku käsklusi või teeb seda valikuliselt või
nii kuidas endale sobib. Omanik võib kasutada maailma parimat maiust või
motiveerida kõige lemmikuma palliga, aga koer teeb ikkagi mis tahab.
Tegelikult on seda näha igast koera ja ka ta omaniku
liigutusest ja sammust, et antud paari koduses karjas on koer kõrgemal kui
omanik ning ta DOMINEERIB omaniku üle. Ta lihtsalt ei saa käske täita, sest ta
muidu kaotaks positsioonis. Selliseid paare nägi 20 aastat tagasi ja näeb ka
praegu. Üldjuhul aitabki kõige paremini antud olukorras see, kui koduses
olukorrras ja igapäeva elus pannakse kodune kari järjekorda. See ei tähenda
mitte jõudu vaid ennekõike mõistust, kuid olukord ei muutu enne, kui
"karjas" on järjekord paigas. Nii on see olnud kogu aeg ja nii jääb
see olema, sest koerad on koerad ja on käitunud nagu koerad kogu aeg.