Wednesday, January 17, 2018

Eesti Kennelliidu toimivusest

Kirjutasin siia üsna pika loo. Kuna lühemalt ei saa antud teemat lahti rääkima, siis annan juba ette teada, et kui keegi ei jaksa lugeda, siis alati saab ka pooleli jätta :)

Seoses Eesti Kennelliiduga lisandub pidevalt juurde inimesi , kes on mures toimuva pärast. Vaadates nö. ajas tagasi näeme me ju nii lähemas, kui ka kaugemas minevikus päris palju nö. alarmi tekitavaid sündmusi – inimeste lahkumine büroost (mida on ju näha olnud büroo juhataja ja raamatupidaja vahetumisena juba korduvalt), juhtatuste mittepüsimine ning revisjonikomisjoni kriitilised aktid. 

Kui me seisataks hetkeks ja üritakse enda jaoks välja mõelda, et mis asi see Eesti Kennelliit üldse on, siis pakuks, et erinevate inimeste nägemus oleks väga erinev. Osade silmis on see kindlasti registripidaja ja näituse korraldaja, teiste silmis meenutab pigem nagu miskit tõuühingut, millel on lihtsalt oluliselt suurem vorm kui TÜ-del tavaliselt jne jne.  Olen olnud Eesti Kennelliidu juhtimise juures eelnevatel aegadel nii juhatuse aseesimees, volinike kogu esimees kui ka allüksuse juht. Samas oman üsna pikaaegset kogemust ettevõtluse poolelt olles olnud 23 aastat juhatuse liikmeks  oma valdkonna ühes edukamas ettevõttes. Kui ma panen need kaks eri suunalt tulevat kogemust kokku, siis mina näen EKL eksisteerimises üsna tugevaid loogika vigu, mis tegelikult kogu seda probleemide rägastikku põhjustavad.  Üritangi järgnevalt lahti rääkida, mis on EKL i eksisteerimises valesti ning kuidas oleks reaalne asjad korda saada.

MTÜ Eesti Kennellit nö. kõrgemaks otsustajaks on üldkoosolek.  Selle üksuse nö. kõige tähtsam roll on valida EKL ile selline juhtimine, mis suudaks EKL i arendada ja üldkoosolekute vahel juhtida. Eesti Kennelliit on juriidiline isik. Ta on küll MTÜ, aga oma sisult on ta ju tegelikult nagu firma. Vaadates EKL i tegevuse ulatust ja mahtu, siis kindlasti on tegemist keskmisest suurema firmaga. Kui me võtame ühe väikese koertega tegeleva klubi. Olgu see siis kas tõuühing või piirkondlik klubi, siis üldiselt on tegemist üsna väikese inimeste hulga ja mahuga üksusega, mistõttu selle sees toimib teatud tüüpi juhtimismudel. Kui me mõtleme EKL i peale, siis täiesti selgelt sama mudel seal ei toimi.  Täna toimub EKL i juhtimine selliselt, et koguneb üldkoosolek, kes valib volinike koosoleku, mis oma vormilt meenutab mõnevõrra firma nõukogu. 

Vastavalt MTÜ seadusele on volinike koosolek küll oma olemuselt üldkoosoleku nö. asendaja, kuid kui me mõtleme firmades istuvate nõukogude peale, siis nad on ju teatud mõttes  suhteliselt samas staatuses. Nõukogu ju ka esindab omanike huvisid ja selle järgi annab juhatusele suuniseid.  Kennelliidu mõistes tähendab volinike koosoleku nö. üldkoosoleku funktsiooni täitev roll seda, et volinike koosolek ühest küljest kinnitab üldkoosolekute vahepeale EKL i mõistes olulisi eeskirju, mis muidu oleks üldkoosoleku roll . Teine nö. kandev funktsioon on aga tavapäraste firmade nõukogudega sarnane ehk ta peab valima juhatuse ning andma juhatusele suuniseid ja kontrollima juhatust ulatuses, mis tagab seisu, et juhatus ei tekitaks juriidilisele isikule oma vales suunas toimuva tegevusega kahju.  Mudelina see tähendab, et valitud volinike kogu (nõukogu) vastutab omanike ees toimuva pärast ning juhatus vastutab omakorda volinike kogu (nõukogu ees). Kui me vaatleme ärielus nõukogude ja juhatuse seost ja suhet, siis nõukogu annabki  juhatusele nö. suunised ja juhatus toimetab nö. igapäevaselt. Nõukogu üldjuhul ikkagi juhatuse töösse ei sekku. Vastasel juhul ei saaks juhatus ju oma igapäeva tööd teha.

Kuidas toimub asi aga Kennelliidus. Üldkoosolekule kogunevad meil kahte tüüpi liikmed  - ca. 10 % EKL liikmeskonnast tuleb kohale ja sellele lisandub väga suur volituste võim. Väga suures osas valitaksegi volinike koosoleku liikmed ära just volituste jõul. See tähendab, et valikul ju ei osale teatud mõttes mitte kõik volitused andnud liikmed nö. oma pea ja mõtetega vaid valikuid teeb inimene, kellele volitused antakse oma soovidest lähtuvalt. Võimalik, et kedagi valib volituse saaja juhiste põhjal, kuid koosolekul võib toimuda kiireid arenguid, mille osas ju volituse andja kindlasti ei saa anda nö. ette juhiseid.

Nüüd tuleb sisse esimene väga suur loogikaviga, mis pärsib EKL i normaalset funktsioneerimist. Saalis istuv üldkoosolek teeb valikuid natuke sarnastel põhimõtetel, nagu valitakse Riigikogu. Ehk siis valitakse piltilikult öeldes õpetajat, tuletõrjujat , taksojuhti jne. Valitakse teatud mõttes mingi valdkonna tuttavamaid nägusid või siis omi sõpru. Kui Riigikogu puhul on see igati mõistlik, et Riigikogus oleksid esindatud erinevate gruppide esindajad, siis firmasiseselt nõukogu komplekteerimine samadel alustel ei ole tark mõte. Miks? Aga vahe on ju väga suur. Riigikogus tehakse poliitikat, Kennelliit aga ei ole poliitiline üksus ja seal ei tehta poliitikat. EKL on oma olemuselt firma,mida peab juhtima. Kui Rigikokku satuvad kokku tuletõrjuja, õmbleja ja õpetaja, siis Riigikogu funktsioneerib normaalselt, kuivõrd kõigile neil inimestel on parteiline kuuluvus ning seetõttu on edasine tegevus suuresti koordineeritud nende 4-5 partei poolt , kellede vahel need Riigikokku saanud inimesed on jagunenud. Ehk sisi inimesed toovad nö. partei siseselt Riigikokku nö. laiemate ühiskonna läbilõigete arvamust nö. parteilisest vaatevinklist.  Kui EKL volinike kokku (nõukokku) valitakse inimesed samadel kaalutlustel, siis see ei tule kunagi toimima, sest selle üksuse siseselt ei ole mingit kokkumängu.  Iga inimene esindab ju sisuliselt ainult ennast (vähesed tunnetavad selja taga mingit valijate soovi). Sellega seoses koguneb volinike kogusse suur hulk inimesi, kes on sinan valitud mitte nende tõekspidamiste või juhtimisoskuste vaid nägude põhjal. 

Selleks, et EKL toimiks peaks volinike koosolekusse valima selliseid inimesi, kes omavad pigem juhtimise kogemust või selle puudumisel nö. laiemat pilti struktuuride funktsioneerimisest.  Volinike kogu peaks omama visiooni, kuhu poole liikuda ning see nägemus peaks toetuma eelnevale elukogemusele.  Tuleks meeles pidada, et volinike koosoleku peamine roll on ju juhatusele suuniste andmine ning sellega EKL ile teatava arengusuuna nö. tekitamine. Igasuguste eeskirjade kinnitamine sealt kõrvalt on nö. lihtsalt igapäeva töö.  Volinike kogu (nõukogu ) suurus peaks olema vahemikus 15 – 20, et säilitada teatavat tõhusust oma koosolekutel. Ja jooniks veel alla, et mega määrav on see, et sinna valitud inimesed ei tohiks olla valitud printsiibil, too on hea näitleja ja see on hea sõbranna vaid on lähtutud just kogemuse ja oskuse nö. laiemast põhjast. Kui me vaatame suurte firmade nõukogusid, siis täiesti selgelt ei koosne Tallinna Sadama nõukogu laeva kaptenitest ja tehase nõukogu pikaaegse kogemusea treialitest. Eesti Kennelliidu volinike kogusse valitakse aga just sellisel kaalutlusel, et too on ju nii meeldiv inimene ja selle inimene on juba 20 aastat kasvatanud koeri ning see ju näeb alati näitustel korralik ja shikk välja.

Volinike koosolek valib juhatuse, kes peaks igapäevaselt juhtima EKL i.  Eesti Kennellit on oma mahult väga suur juriidiline isik. See tähendab, et juhatuse liikmetele langeb tegelikult väga suur koormus nö. igapäeva toimetamiste näol. Setõttu on kriitiliselt oluline, et juhatus oleks meeskond.  Meeskond tähendab seda, et igal inimesel on oma roll ning tegutsetakse koostöös ühiste eesmärkide nimel. Kui valida nö. populaarsus tabeli alusel juhatusse kokku Pille, Malle ja Kalle, siis  esiteks ei pruugi nimetatud inimesed üldse ühe laua taha mahtuda ning mingit koostööd ei sünni kunagi, kuid samas on ka suur võimalus, et juhatus jääb kuhugi poole kiiva oma teadmistelt, sest valitud ineimesed on ju sattunud juhuslikult kokku.  Tegelikult on EKL is juhatuse valimise juures ju sees üks väga suur loogikaviga. Jälgisin kõrvalt, kuidas valiti EKL le büroojuhatajat. Kandideerivale inimesele seati pikk rida tingimusi, millele ta peab vastama, eeldati teatud juhtimis, majandamis jne. oskusi ja kogemusi jne. Seejärel vesteldi kõigi kandidaatidega pikalt läbi ja sõeluti välja nö. parim.  Kui nüüd mõelda büroo juhataja ameti peale, siis EKL mõistes on tal ju väga väike ja piiratud vastutus. 

Kui võrrelda tema vastutust näiteks iga üksiku juhatuse liikmete vastutusega, siis see ei ole üldse võrreldav.  Juhatuse liige võib oma otsustega tekitada EKL ile väga suure kahjumi,  juhatus võib oma väärate otsustega tuua kaasa kalliks minevaid kohtuasju jne jne.  Kui te nüüd võrdlete büroo juhataja poolt nö tekitada võivaid probleeme, siis  need ju on väga palju väiksemad. Ja ku me nüüd paneme siia võrdluseks selle, kuidas valitakse juhatuse liikmeid, siis tegelikult võtavad suu muigele volinike koosoleku ees esitatud nägemused stiilis – ma sooviks, et EKL oleks palju sõbralikum ja teda tuntaks rohkem ning kõik oleks rahul. Minule paratamatult meenutab see natuke Miss Maailma konkurssi, kus lavale astujad esinevad stiilis – soovin et maailmas oleks rahu ja kõik rahvad oleksid sõbrad.  Kas tõesti mitte keegi ei mõtle juhatuse liikmete valimisel asjaolule, et valitud inimeste roll  ja vastutus EKL i oleviku ja tuleviku seisukohalt on meeletult palju suurem, kui büroo juhataja palkamisel ning et valides sinna inimesi sisuliselt ilma mingi konkursita on ju lõpptulemus tegelikult ette teada.  

Tegelikult on ju see ka mõnevõrra halenaljakas, et valides juhatusse liikmed just sellisel printsiibil ollakse mõne aja pärast kurjad või üllatunud, et tehti selliseid või selliseid valikuid ja otsuseid. No kuulge, te ju ise valisite sinna inimesed, kelledel on teatud pädevus ning kui nad peavad töötama oma pädevust ületavates tingimustes, siis ongi ju selline tagajärg igati loogiline.Toon ühe näite. Eesti Kennellidu liikmetele südamelähedane teema on EKL i koduleht. Kui EKL uuendas oma kodulehte, siis mul oli võimlus korraks näha seda nö. lähteülesannet ja sellega haakuvat hinnapakkumist.  Olles ise eelnevas elus korduvalt olnud IT valdkonnaga seotud ja seetõttu suhelnud palju ka arendajatega  jäi mulle kohe silma, et antud lähteülesanne ja ka hind ei ole just mõistlikud. Mainisin seda ka juhatuse liikmetele, kuid kahjuks sinna paika see jäi.  Kuulates hiljem volinike koosoleku ees kõnelemas isikut, kes väitis, et ta vastutas kodulehe loomise eest, kuulsin täiesti uskumatut lauset – „ Koduleht ei tulnud seetõttu hea, et arendaja lubas seda mitte teha Word Pressis, kuid siiski vastu meie tahtmist tegi seda just selles programmis“. Minu jaoks kõlas selles ühes lauses kaks loogika viga. Esiteks sõlmides arendajaga lepingut pannakse sinna kirja kõik detailid ning kui oluline on ka programm, milles seda tehakse, siis ka see. Seega, kui arendaja teeb midagi mida me ei soovinud, siis see on ennekõike halvasti sõlmitud leping. Teine muigama panev seik seisneb asjaolus, et Word Pressis on tehtud ka selliste suurte firmade nagu CNN ja BBC kodulehed ja tegelikult kui aus olla, siis üldse miski 40% kõikidest maailma kodulehtedest. Ehk siis ainuke põhjus, miks pole head kodulehte on ju asjaolus, et ei suudetud arendajale anda ette piisavalt head lähteülesannet. EKL saab väga palju kriitikat teemal nii koduleht kui ka online süsteem ning volinike koosolekust on käinud korduvalt läbi mõte, et nende korda tegemine peaks olema prioriteet. Juhatusse kandideeris nädal tagasi Mari Oblikas, kes on ise kodulehti koostanud, kes on programmeerinud EKL katsetulemuste programmi (mis on näituse online süsteemi nö. analoog) , kes oskab kodulehti ise luua, kes on sarnaseid projekte vedanud nö. tellija vaatevinklist töötades suures firmas IT spetsialistina ning osaledes iganädalaselt IT arenduprojektide koosolekutel ja kes on kogu teemas nagu kala vees. Aga ta ei osutunud valituks, kuna volinike koosolek valis muudele printsiipidele toetudes . Kas sellises ülesehituses pole mitte probleemid juba nö. eos ette programmeeritud? Kui juhatus pakkus välja konkreetse inimese nö. kanditaadina nähes tema nö. ülesannet juhatuse terviklikus toimivuses. Oskas teda näha ühest küljest meeskonna töötajana ning teisalt ka EKL ile olulise valdkonna teabe toojana ja antud projekti vedajana EKl is. Ehk siis minu silmis oli tegelikult juhatus teinud targa valiku. EKL volinike kogu aga valis samal printsiibil, nagu on ka alati varem valitud. Kuulge, siis on ju loogiline, et kodulehed tulevadki alati sellised, nagu on inimeste oskus, kes sellega tegelevad. Sama laieneb ju ka teiste valdkondade peale.

Kui nüüd tahta saada EKL i normaalselt toimima, siis olekski vaja leida see mõistuse hääl, mis valiks 15 liikmelise kogemusele ja oskusele toetuva volinike koosleku, mille tugevuseks on ennekõike juhtimisnägemus ja visiooni omamine. See volinike koosolek valiks seejärel 7 liikmelise juhatuse, mis on meeskond ning koosneb ennekõike juhtimiskogemust ja strateegilist nägemust omavatest inimestest, kes on samas ka teatud mõttes spetsialistid. Edasi peaks asi toimima nii, et volinike koosolek peaks andma juhatusele töörahu ning mittte sekkuma juhatuse töösse.  Nagu eredalt näitab praegu EKL is toimuv, siis situatsioonis kus  volinike koosolek vastandab ennast juhatusega, volinike koosolek  üritab osaleda juhatuse töös ning seetõttu sealt lahkuvad inimesed. Samas puudub ka nö. koostöös töötav meeskond. See kõik ju loobki olukorra, kus 3 aastast on istutud juba 1/6 ning juba hetkel on üsna selge, et kõik ilusad plaanid järgnevaks perioodiks jäävad ju teostumata, kuivõrd lihtsalt närviline tõmblemine võtab nii palju aega, et sealt kõrvalt arendmisega tegelemiseks enam aega ei jätku. Kui kuskil suurfirmas tekiks olukord, kus nõukogu liikmed hakkaks igapäevases tegevuses sekkuma juhatuse töödesse, siis see ei lõppeks kunagi hästi.  Tasuks meeles pidada, et nii nagu nõukogu saab ka volinike kogu alati kutsuda tagasi juhatuse, kui ta ei ole tööga rahul. Kui volinike kogu sekkub juhatuse töösse ning ei anna juhatusele mitte mingit töörahu, siis ju juhatus ei saagi millegagi tegelda ning sellises valguses pole ju võimalik eeldada, et juhatus suudaks lisaks igapäeva juhtimisele ka arendada.  Tuleks mõelda ka veel ühele pisikesele seigale. Sellise suurusega firmades , nagu on EKL on juhatuses tugeva juhtimiskogemusega inimesed, kes saavad selle eest väga kõrget tasu. Kui EKL il õnnestub mingigi kunstiga meelitada juhatusse keegi, kes on piisavalt pädev, siis  EKL ju saab pakkuda vastu stiilis 100 – 150 EUR sissetulekut suurt koormust ja vastutust eeldava töö eest. Minu väide on, et vähesed juhid oleks valmis üldse sellisesse olukorda tulema ja kui sellega kaasneks pidev surkimine ja nõelumine ning igasuguse töörahu puudumine, siis nad lahkuks ja ei tuleks kunagi tagasi. Nii on ju ka EKL eelnevas elus läinud mitmete asjalike inimestega. Volinike Koosoleku inimesed peaksid aru saama oma rollist , tegema seda hästi ja andma juhatusele töörahu. 

Tänast EKl i on tabanud lahkumise laviin nii büroos kui ka juhatuses ning see on ju selgelt tekkinud lähtuvalt olukorrast, kus need juhtivad üksused, kes peaksid oma rida tegema sekkuvad risti rästi ja kriitiliselt igasse teise juhtimistaseme pisidetaili.  Kui sekkumine ei ole mitte sõbralikult nõuandev vaid kriitiline või ilkuv, siis tänases Eestis on pakutavate töökohtade hulk nii suur, et inimesed lahkuvadki. Kahjuks on seis selline, et büroo liikmete lahkumises ju pole süüdi ka tänane juhatus, kes peaks ju EKL is olema ainuke nö. bürood juhtiv üksus, vaid hoopis teised jõud.


Kokkuvõttes ju taandubki kõik sellele, et mida me siis  tegelikult tahame. Kui me oleme sellise mudeliga rahul ning toimuv meid rahuldab, siis polegi hullu. Kui aga me tahaks, et EKL areneks ja teostuks kõik need ilusad mõtted ja plaanid, mida erinevates saalides maha on hüütud , siis tuleks midagi muuta.  Kokkuvõttes ei tähenda muutmine mitte uue põikirja kirjutamist vaid ennekõike tahet, midagi muuta. Põhikirjaga ei ole võimalik vältida samasuguste protsesside tekkimist nagu hetkel on.

1 comment: